Legislator Case Law & Legislation
2-20-15418/16 AI generated

2-20-15418/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-15418/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja K V (isikukood xxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja S V (isikukood xxx) Edasikaebamise kord Lahutada K V ja S V 24.07.2018 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu.

Legislator headnote

AI generated

2-20-15418/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus lahendab asja sisuliselt.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01.02.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-20-15418 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind K V hagi S V vastu abielu lahutamiseks

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja K V (isikukood xxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja S V (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 26.01.2021

Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Lahutada K V ja S V 24.07.2018 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu.

Poolte kantud menetluskulud jätta poole endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

20.10.2020 esitas K V (hageja) kohtule hagiavalduse S V (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt 24.07.2018 sõlmisid hageja ja kostja Tallinna Perekonnaseisuametis abielu. Pooltel on üks ühine laps, 31.08.2018 sündinud K V, kes hakkab elama hageja juures, hooldusõigus jääb ühiseks. Kuna kostja tarbib alkoholi ning pooled elavadki käesolevaks ajaks lahus, siis on hageja seisukohal, et mõistlik oleks ka abielu lahutada. Hageja on rääkinud kostjaga, et lahutada abielu kohtuväliselt Perekonnaseisuametis või notaris, kuid vastus on eitav olnud ja seetõttu ei näe hageja muud võimalust kui pöörduda kohtu poole. Hageja välistab abielusuhete taastamise. Hagejale on teadmata kostja praegune elukoht. Kostja on vahest harva käinud hageja juurest läbi, kuid ta ei avalda oma asukohta. Hageja palus lahutada poolte 24.07.2018 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. Hageja ei muuda oma perekonnanime.

Kostja 14.01.2021 kirjalikus vastuses oli lahutusega nõus, kuid pole nõus maksma mingeid kohtukulusid, kuna abikaasa on andnud asja kohtule arutada kostjat teavitamata. Kostja oleks olnud nõus asja läbi viima perekonnaseisuametis, mis on tunduvalt odavam ja ajasäästlikum.

Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 26.01.2021 kell 14.30. Kostja teavitas kohut telefoni teel, et ei saa istungile tulla ja palus asi sisuliselt lahendada ilma tema kohalolekuta. Hageja taotles asja sisulist lahendamist, sest kostja ei ole vastu vaielnud. Hageja jäi hagi juurde ja palus abielu lahutada. Leppida ei soovi. Abielusuhted on lõppenud eelmise aasta kevadest. Perekonnanimeks jääb V.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus lahendab asja sisuliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta.

Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Menetluskulude jaotamine

Poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik