1-10-3034/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-3034

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2010. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-3034 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 27. aprilli 2010. a otsus T.R-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 201 lg 2 p 1, § 121 ja § 200 lg 2 p 4,8 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.R XXX elukoht XXXXX XXXXXXX XXXX XXXXX X-

XX, ei tööta, varem 6 korda kohtu poolt karistatud, viimati

31.03.2000. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 2,3 ja § 197 lg 3 järgi 10 aasta vangistusega, kinni peetud 28.09.2009. a

RESOLUTSIOON

Jätta T.R-i apellatsioon kriminaalasjas nr 1-10-3034 kui ilmselt põhjendamatu läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 27. aprilli 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.R süüdi ja karistati KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi 6 aasta vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 2 aasta vangistusega, KarS § 121 järgi 1 aasta vangistusega ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2

alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 28. september 2009. a.

2. T.R mõisteti süüdi selles, et tema 29. aprillil 2009. a kella 19.30 ajal J. Š. elukohas Tallinnas

XXXXX XXX asuvas korteris võttis köögist noa, millega ähvardas J. Š.t, samuti ähvardas tema

2(5)

kassi surnuks pussitada ning nõudis J. Š.lt raha taksoarve maksmiseks. T.R käskis J. Š.l ära

võtta kõik kuldehted, mis tal sõrmes ja kaelas olid. J. Š. võttis pussitamise hirmus vasaku käe

sõrmest ära kullast abielusõrmuse väärtusega 600 krooni ja parema käe sõrmest kullast mustrilise

kahe punase kiviga sõrmuse väärtusega 1000 krooni ning andis need T.R-ile. T.R jätkas noaga ähvardamist ning nõudis lisaks J. Š. kullast jämedat kaelaketti väärtusega 1000 krooni, mille

küljes oli „K“ tähe kujuline kullast ripats väärtusega 500 krooni. Kuna J. Š. ei saanud ketti koos ripatsiga kaelast kätte, siis T.R tõmbas J. Š.l keti koos ripatsiga ise kaelast ära. Edasi nõudis T.R

J. Š.lt viimase mobiiltelefoni väärtusega 200 krooni, mille J. Š. pussitamise hirmus samuti T.R-ile andis.

Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema 30. mail 2009. a kella 05.30 ajal Harjumaal Saku

vallas, olles XXXXXXXX külas ning asudes J. K. juhitavas taksos Volkswagen Passat, palus J. K.l takso peatada ning sõiduki peatudes tegi lahti juhi kõrvalistuja ukse ja kohe tõmbas süütelukust välja autovõtmed. J. K. üritas T.R-i takistada, kuid talle jäi kätte vaid signalisatsioonipult. Samal ajal

hoidis T.R vasaku käega J. K.l paremast käest kinni ning ähvardas J. K.t, et lõikab teda žilettidega. Samuti ähvardas T.R, et kuivõrd on mõrva eest 12 aastat vangis olnud, siis ei ole

talle mingi probleem J. K. vagaseks teha. Seejärel, haarates auto keskkonsoolist kruvikeeraja,

ähvardas T.R sellega J. K.t, tehes tema suunas löögiliigutusi. Seejärel lõi T.R rusikaga

mõraliseks sõiduki esiklaasi ning võttis J. K.lt ära mobiiltelefoni väärtusega 3330 krooni, millega

viimane tahtis helistama hakata. Edasi käsutas T.R J. K. autost välja ning tõmbas autost välja

raadiojaama, mille viskas kraavi, samuti lõhkus ära taksoplafooni. Seejärel käsutas T.R J. K.

sõiduki juhi kõrvalistmele ning asus ise sõidukit juhtima, kuid kaotas peagi juhitavuse ning sõitis teelt välja põllule, mistõttu sai sõiduk kannatada ning ei käivitunud enam. Seejärel võttis T.R J.

K. jope taskust ära viimase rahakoti sularahaga 270 krooni ning nõudis ähvardades J. K.l kaelas olnud kuldketi väärtusega 2000 krooni üleandmist, mille J. K. hirmu all olles T.R-i kätte andis.

Seejärel lahkus T.R auto juurest, väidetavalt abi otsima, kuid J. K. ei jäänud auto juurde T.R-i ootama, vaid jooksis sündmuskohalt minema.

Seega võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime

pandud vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ning mis on toime pandud

relvana kasutatava muu esemega ähvardades, pani T.R toime KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti mõisteti T.R selles, et tema 22. mail 2009. a kella 22.00 ajal Tallinnas XXXXXXX

XXX XX maja juures varastas M. A. sülearvuti Samsung R70 koos laadijaga väärtusega 10 990 krooni, sülearvuti hiire Logitech V220 väärtusega 390 krooni, sülearvuti koti väärtusega 1000 krooni

ning sinise ratastega kohvri isiklike esemetega väärtusega 2000 krooni. T.R , olles Tallinnas Viru keskuse juures bussipeatuses vahetult eelnevalt tutvunud M. A.ga, lubas viimase tasuta taksoga koju viia. Alustades taksoga sõitu, sõitsid nad koos esialgu XXXXXXX XXX XXX-XX elava T.R-i väidetava endise naise juurde. Seal T.R ütles M. A.le, et viimane läheks korteri number XX ukse taha ja ütleks, et on T.R-i noorem vend. Samal ajal pidi T.R taksoga poes käima ning veini ja šampust tooma. Kui T.R oli taksoga ära sõitnud, helistas M. A. trepikoja ukse taga korteri number XX uksekella, kuid sellest korterist vastas hoopiski meeshääl, kes M. A.t trepikotta ei lasknud. M. A. ootas T.R-i poest tagasi umbed 20 minutit, kuid T.R ei tulnudki enam M. A. asjadega tagasi.

Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema 9. juulil 2009. a Saare maakonnas XXXXX vallas

XXXXX külas asuvas XXXXXXXXX talu territooriumil, tungis sisse seal asuvasse kuuri ukse

lõhkumise teel, kust varastas murutraktori Stiga Park Compact 4WD väärtusega 73 000 krooni. Eelnevalt oli T.R Saaremaal tutvunud seal elavate noormeeste K. N., R. L. ja H. N., kellel palus

end aidata väidetavalt tema tädi juurest XXXXX vallast XXXXX külast Tallinnasse toimetada

väidetavalt T.R-ile kuuluv murutraktor. K. N., R. L. ja H. N., aimamata valet, sõitsid koos M.

3(5) T.R-iga R. L. sõiduautoga ning olles Olerexi tanklast laenutanud järelhaagise, XXXXXXXXX talu

hoovi, kus T.R avas kuuriuksed ning kõik neljakesi koos tõstsid murutraktori auto järelhaagisele. Edasi sõitsid noormehed koos XXXXXXX poole, kuid XXXX asulas peatust tehes, jõudsid murutraktori omaniku sugulased neile järele ning sündmuskohale kutsuti politsei. Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema 22. septembril 2009. a kella 20.58 ajal üritas Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuvas M. kauplusest varastada ühte pakki mune maksumusega 17,90 krooni ja ühte tükki suitsusinki maksumusega 40,12 krooni, kokku kaupa 58 krooni väärtuses. Müügisaalis olles pani T.R munad ja singi esialgu ostukorvi, kuid siis kilekotti ning möödus kassadest kauba

eest tasumata. T.R-i tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti eelnimetatud maksmata toodetega kinni.

Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema 28. septembril 2009. a kella 20.20 ajal Tallinnas

aadressil XXXXX XXX XXX asuvas J. üritas varastada kahte pakki sigarette Marlboro

maksumusega üks pakk 40 krooni ja ühte purki Long drink maksumusega 17,90 krooni, kokku kaupa maksumusega 97,90 krooni. Nimelt pani T.R sigaretipakid endale ostukorvi ning liikus sellega tee ja kohvi riiulite vahele, kus seistes seljaga turvakaamerate pole, pani sigaretipakid endale jope taskusse. Seejärel suundus T.R alkoholiriiulite poole ning pani ostukorvi ühe purgi džinni Long drink ning suundus kassade poole. Kassade juures aga pani T.R tühja ostukorvi käest ning

möödus kassadest kauba eest tasumata. Seejärel peeti T.R kinni ning toimetati turvatöötajate

ruumi, kus tema taskutest avastati sigaretipakid ning avatud džinnipurk, kust ta oli jõudnud juba juua.

Seega võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime

pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani T.R toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema 24. mail 2009. a kella 23.00-23.30 vahelisel ajal Harjumaal XXXX alevikus XXXXX X asuvas korteris tungis kallale oma tuttavale J. Š.le. Nimelt oli T.R eelnevalt 29. aprillil 2009. a röövinud J. Š.lt kuldehted ning mobiiltelefoni. 24. aprillil 2009. a umbes kella 08.30 ajal kohtusid T.R ja J. Š. ning T.R pakkus J. Š.le, et viimane saab oma kuldehted tagasi, kui ta politseist avalduse tagasi võtab. J. Š. lubas avalduse tagasi võtta

ning sõitis seetõttu kella 22.00 ajal koos T.R-iga viimase elukohta XXXXX XXXXX X majas asuvasse korterisse, kus tarbiti koos alkoholi koos T.R-i elukaaslase M. T. ning kus J. Š. lootis tagasi saada oma kuldehted. T.R teatas aga, et ta ei anna J. Š.le viimase kuldehteid tagasi, sest

teeb ennast selliselt kuldehete röövimises süüdlaseks. Ning umbes kella 23.00-23.30 ajal lõi T.R J. Š.t üks kord jalaga vastu vasakut põske, üks kord jalaga vastu paremat põske ning üks kord jalaga kõhtu, tekitades J. Š.le füüsilist valu.

Samuti mõisteti T.R süüdi selles, et tema 1. juunil 2009. a kella 22.00 ajal XXXXXXXXX XXXXXX XXXXXX XXXX XXXXX asuvas oma isale V. R. kuuluvas majas tungis kallale oma

elukaaslasele M. T.. Nimelt läksid 1. juunil 2009. a T.R ja M. T. T.R-i isale külla, kus

tarvitati alkoholi. Ühel hetkel hakkas M. T. T.R-i süüdistama oma rahakoti kadumises ning andis viimasele kõrvakiilu. Sellest T.R vihastus ning lükkas M. T.i pikali, nii et viimane kukkus

küünarnukkidele, misjärel T.R lõi maas lamavat M. T.i rusikaga ühe korra vasaku silma piirkonda, põhjustades M. T. füüsilist valu ning tervisekahjustusi vasaku silmaümbruse verevalumi,

silmalaugude mõõduka paistetuse, mõlema küünarliigese valulikkuse, verevalumi ning parema küünarliigese minimaalse kriimustuse näol.

Seega teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega ning valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani T.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele mõisteti T.R süüdi selles, et tema 2. augustil 2009. a kella 19.00 ajal Tallinna

vanalinnas asuva H. ööklubi juures omastas tema valdusesse usaldatud L. K. kuuluva, kuid M. P.

kasutuses olnud mobiiltelefoni väärtusega 2990 krooni. Nimelt oli L. K. ostnud nimetatud telefoni

4(5)

samal päeval ning andnud selle kasutada oma elukaaslasele M. P., kellel aga tekkis soov telefon maha müüa. M. P. palus telefoni müümisel abi T.R-ilt, kes väidetavalt nägi Tallinna vanalinnas ööklubi H. juures taksojuhti, kes võiks telefoni ära osta. T.R istus J. L. juhitavasse taksosse ning sõitis sellega M. P.i juurest minema, kes jäi H. juures tänavale seisma ning T.R-i ootama, kes aga tagasi ei tulnudki.

Seega isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani T.R toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas T.R apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range. Palub jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

Taotlust põhjendab sellega, et ta on küll kandnud vangistust, kuid tingimisi vangistust ei ole talle varem mõistetud. Vabaduses olles on tal võimalik hakata kannatanutele kahjusid hüvitama. Kahetseb tehtud tegusid ja kavatseb ennast muuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui

apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida

tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).

4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises

menetluses ning T.R ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval

õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuritegude toimepanemise asjaolude kohta T.R kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, sest ta kinnitas tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Samuti

tunnistas ta tema vastu esitatud tsiviilhagisid ja kahetses toimepandut ning taotles endale kergema

karistuse mõistmist. Seega oli esimese astme kohtus tagatud T.R-i õigus viibida oma asja

arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on T.R-ile karistust mõistes järginud KarS §-s 56

sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest.

4.4 Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et kuna KarS § 73 lg 6 keelab karistusest tingimisi

vabastada isikut, keda on varem vangistusega karistatud, siis ei ole T.R-i võimalik talle mõistetud karistusest KarS § 73 alusel tingimuslikult vabastada.

4.5 KarS § 74 lg 3 kohaselt määratakse katseaja pikkuseks kaheksateist kuud kuni kolm aastat. M. Raulale mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat. Apelleeritud kohtuotsuses on põhjendatult viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1- 1-59-07 väljendatud seisukohale, et karistusest tingimisi vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et

tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Riigikohus on leidnud, et

arvestades KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest

tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks.

5(5) Siinkohal märgib kohtukolleegium, et KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kuna T.R-ile mõistetud karistus on pikem kui 3 aastat, siis ei olnud maakohtul tema suhtes võimalik KarS § 74 sätete kohaldamist isegi mitte kaaluda.

4.6 Taotledes ringkonnakohtult uuesti talle mõistetud vangistusest tingimisi vabastamist on tegemist põhjendamatu taotlusega, sest kehtiv karistusõigus ja Riigikohtu praktika ei võimalda neid taotlusi rahuldada. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et T.R-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on T.R-i apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola