1-08-7235/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-7235

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 juuni 2010 kohtumaja a Jõgeva Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasja number 1-08-7235 Kohtu

istungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Kina

Vasemägi Taotlus erakorraline ettekanne V.K kohta Prokurör Margit Luga Süüdimõistetu V.K

isikukood xxx elukoht: ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele

Tartu Maakohtu 28.05.2008.a otsusega V.K-le kriminaalasjas nr 1-08-7235 , mille kandmisest ta Tartu Maakohtu mõistetud karistuse 17.09.2009.a määrusega enne tähtaega vabastati, kandmata osa, mis on 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

Kohustada V.K ilmuma vangistuse kandmiseks 22. juuni 2010.a kella 10.00- ks Tartu vanglasse (Turu 56 Tartu linn). Karistuse kandmise algust arvestada V.K karistuse kandmisele asumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

V.K Tartu Maakohtu 28.05.2008.a otsusega KarS

on süüdi tunnistatud § 121 järgi ning karistuseks on mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistet 10 kuud vangistust. ud

2 (3)

karistust Tartu Maakohtu 15.03.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1- - 07 3181 mõistetud

karistuse ärakandmata osa, mis on 2 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 720

tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 24 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel

kohustati V.K üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud

kontrollnõudeid äitumiskontrolli teostamiseks määrati V.K katse ja k ajaks Tartu

Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.06.2008.a. 05.02.2009.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, mis oli 11 kuud kolm päeva vangistust, täitmisele ja vangistuse algust arvestati 23.01.2009.a. 17.09.2009.a Tartu Maakohtu määrusega vabastati V.K vangistusest enne tähtaega. Kohus määras, et ärakandmata karistust ei pöörata V.K suhtes täielikult täitmisele,

kui ta ühe aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja

nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku

järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas – Tähe 4 27, Jõgeva

-

linn; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks, ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei

suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, asub ametlikult tööle hiljemalt ühe kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele, osaleb sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks. KarS § 78 p 2 alusel hakka katseaeg kulgema määruse jõustumisest ja V.K vangistusest s vabanemisest. V.K vabanes vangistusest 29.09.2009.a kaks kuud ja 26 päeva enne karistusaja lõppu.

03.06.2010.a esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku

pöörata V.K karistus täitmisele, kuna ta ei ole suhtunud tõsiselt temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses, vaid on jätkanud mõtlematult oma varasemat eluviisi.

Ettekande kohaselt on V.K 30.04.2010.a tuvastatud Tartu linnas joove ja politseipatrull on toimetanud ta kainenema ning koostanud väärteoprotokolli KarS § 218 lg 1 ja Alkoholiseaduse § 70 alusel. Lisaks on 27.05.2010.a politseikonstaabel A. Gromovi poolt kontrollitud V.K alkoholijoovet Jõgeval Pargi t 27, indikaatorvahendi näit oli 0,64. Protokollist selgub, et V.K oli tarvitanud nii õlut kui viina.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud ettepaneku juurde ja palus karistuse täitmisele pöörata. Teisi kohustusi täitis V.K korralikult, kuid rikkus korduvalt kohustust mitte

tarvitada alkoholi ja narkootikume, mis on olnud ka tema põhilisteks riskideks uute kuritegude toimepanemisel.

Prokurör toetas esitatud ettepanekut ja leidis, et karistuse kandmata osa tuleb täitmisele pöörata. V.K-le on antud korduvaid võimalusi karistust vabaduses kanda, kuid ta ei ole neid kasutanud. V.K ise selgitas, et oli tõepoolest tarvitanud katseajal alkoholi, kuna ei arvanud, et

sellele nii ranged tagajärjed saabuvad. Esimesel korral oli ta olnud sünnipäeval Tartus ja

hiljem ööklubis, kus ka sõpradega koos tarvitas alkoholi. Miks tegi seda ka teisel korral,

3 (3) sel palus karistuse täitmise pööramise korral ennast kohe mitte gitada ei osanud. V.K vahistada, vaid anda talle veidi aega, et ta saaks poolelijäänud asjad kodus ära korraldada.

Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Antud säte ei anna kohtule alternatiivi, kas karistust täitmisele pöörata või mitte nagu seda teeb KarS § 74 lg 4. Kriminaalhooldaja ettekandest V.K rikkus korduvalt ja süüdimõistetu enda seletusest kohtus nähtub, et

talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega ei täitnud ta nõuetekohaselt talle ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel pandud kohustusi. Kohtuotsusega mõi

stetud karistuse kandmata osa oli 29.09.2009.a seisuga, s.o V.K vabanemisel enne tähtaega päev vangistust. Tartu vanglast, kaks kuud 26

Kohus leiab, et puudub käesolevalt alus V.K vahistamiseks ja kohus määra

süüdimõistetule tähtaja ise vanglasse ilmumiseks. V.K karistuse kandmist arvestatakse alates tema karistuse kandmisele asumisest.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 76 lg 5 ja KrMS § 427.

Kohtunik