2-20-2059/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2059

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Finnair Oyj vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

1417,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Flagito OÜ (14275048), lepinguline esindaja

Liis Leedo

Kostja Finnair Oyj (0108023-3 (Soome)), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Annika Soom

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja 13.01.2021 taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ja tõend

asja materjali juurde võtmata.

2. Hagiavaldus rahuldada.

3. Välja mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks kahjuhüvitis 1200 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 98,12 eurot ja sissenõudmiskulu 80 eurot, kokku

1378,12 eurot.

4. Mõista Finnair Ovj-lt Flagito OÜ kasuks välja viivis alates 30.01.2021

põhisummalt 1200 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud

määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista Finnair Ovj-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulu 815 eurot.

7. Välja mõista Finnair Ovj-lt Flagito OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (815 eurot) viivis alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

2(7)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

tuleb

esitada

otse

Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Kohtu menetluses on Flagito OÜ (hageja) hagi Finnair Oyj (kostja) vastu kahju nõudes.

Menetluses esitatud asjaoludel tuleneb hageja kahjunõue asjaolust, et reisijad V R (reisija 1)

ja M O (reisija 2) olid ostnud lennupiletid 06.01.2020 lennule AY22 Puerto Plata-Helsingi

ja 07.01.2020 lennule AU1023 Helsingi-Tallinn. Reisijatel olid lendudele broneeringud, kuid

esimene lend hilines, mistõttu nad jäid maha jätkulennust AY1023. Sellest tulenevalt jõudsid

reisijad sihtpunkti u 24 tundi hiljem. Reisi vahemaa oli 8436 km, mistõttu on hüvitise

seadusjärgseks suuruseks 600 eurot reisija kohta. Reisija 1 loovutas 22.01.2020 oma nõuded

hagejale ning reisija 2 loovutas oma nõuded hagejale 15.01.2020. Reisija 1 esitas 23.01.2020

kostjale nõudekirja ning reisija 2 esitas 20.01.2020 nõudekirja, milles nõudsid Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitist. Kostja keeldus reisijatele hüvitise

maksmisest.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja lennu hilinemisest tuleneva kahju hüvitise summas

kummalegi reisijale 600 eurot, kokku 1200 eurot. Hageja nõuab ka viivise välja mõistmist

kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja saatis seoses reisija 1 nõudega kostjale nõudekirja

ning arvestab viivist alates 23.01.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 23.01.2020

kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla

summana ja edasi viivis põhisummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja saatis seoses

reisija 2 nõudega kostjale nõudekirja ning arvestab viivist alates 21.01.2020. Hageja palub

kostjalt välja mõista alates 21.01.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kindla summana ja edasi viivis põhisummalt kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Samuti taotleb hageja sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 80

eurot.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et hüdraulilise süsteemi rike ei ole käsitletav

erakorralise asjaoluna ning kostja ei võtnud kasutusele kõiki võimalikke meetmeid.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel põhjustas reisi hilinemise erakorraline asjaolu.

Lennukil oli (rohelise) hüdraulilise süsteemi rike, mis põhjustas lekke. Leke oli tingitud

soovimatutest/ootamatutest vibratsioonidest või rõhulöökidest süsteemis, mis tulenevad

hüdraulilise süsteemi torustiku disainist. Kuna lennuettevõtja ei saa mõjutada

süsteemidisaini, on tegemist tootjapoolse veaga, mille eest ei saa vastutada lennuettevõtja.

Lisaks võttis kostja kasutusele kõikvõimalikud meetmed, et lendude hilinemist vältida.

Broneering lennule oli 300 inimesel, tegemist oli kõrvalise lennujaamaga ja reisimise

kõrghooajaga, mistõttu ei olnud võimalik muu alternatiiv, kui lennutada asenduslennuk

Helsinkist lennu algpunkti ja siis reisijad sihtpuntki.

5. 07.01.2020 lend AY22 tuli tühistada tulenevalt lennukil esinenud tootmisdefektist.

Eelnev tõi omakorda paratamatult kaasa ka reisija maha jäämise lennust AY1023. Nimetatud

asjaolu kvalifitseerub erakorraliseks asjaoluks, millest tulenevalt ei ole kostja kohustatud

maksma hagejale ka hüvitist.

3(7)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas 13.01.2021 taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks. Kohus jätab taotluse tõendi

vastuvõtmiseks rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 237 lg 1 kohaselt

kohus annab eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes

esitatud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-is 331 sätestatut järgides.

7. Kohus leiab, et nimetatud tõend on esitatud hilinemisega. Kostja ei ole põhistanud, et

tõendi hilinemiseks oli TsMS § 331 lg 1 kohaselt mõjuv põhjus. Kostja põhjendab uue tõendi

vastuvõtmist sellega, et kostja soovib sellega tõendada asjaolusid, mis enne hageja

29.12.2020 seisukohta vaidluse all ei olnud. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus selgitas

07.12.2020 määrusega poolte tõendamiskoormist ja andis tähtajad tõendite esitamiseks.

Kostjal oleks võimalik esitada nimetatud tõend kohtu poolt antud tähtajaks. Vaidluse all

olevad asjaolud olid kostjale juba menetluse alguses teada ning kostja tugines vastuses hagile

erakorralise asjaolu esinemisele. Seega oli kostjal võimalus esitada kõik tõendid tähtaegselt.

Eeltoodu alusel jätab kohus uue tõendi asja juurde võtmata.

8. Kohus rahuldab hagi.

9. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (vt 07.12.2020 määrus, tl 110-11).

TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada

tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust,

mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja

menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja

arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-

16, p 16).

10. Vaidluse põhisisu on selles, kas kostja poolt nimetatud (rohelise) hüdraulilise süsteemi

rike saab olla erakorraliseks asjaoluks, mis põhjendab hüvitise maksmata jätmist, ja kas

kostja poolt vastuvõetud meetmed olid piisavad määruse 261/2004 artikli 5(3) tähenduses.

11. Kohus täitis 07.12.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 110-111 pöördel).

12. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. V R (reisija 1) ja M O (reisija 2) oli kinnitatud

broneering nr RNNI6K kostja 06.01.2020 lendudele AY22 Puerto Plata-Helsingi ja

07.01.2020 AY2023 Helsingi-Tallinn. Esimese lennu hilinemise tõttu jäid reisijad maha

jätkulennust AY1023. Asenduslennu tagamiseks toodi 8000 km kauguselt Helsingist kohale

tühi lennuk. Seetõttu jõudis asenduslend sihtkohta planeeritud ajast 23 tundi ja 40 minutit

hiljem. Reisija 1 loovutas 22.01.2020 oma nõuded hagejale (tl 37-39). Reisija 2 loovutas oma

nõuded hagejale 15.01.2020 (toimik 2-20-2061, tl 31-32 pöördel). Hageja esitas 20.01.2020

ja 23.01.2020 kostja vastu nõudekirjad, milles nõudis reisijatele kompensatsiooni Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel summas 600 eurot (tl 41 ja toimik 2-20-

2061 tl 31). Kostja keeldus reisijatele hüvitist maksmast, kuivõrd lennu tühistamise põhjustas

lennuki tehniline rike (tl 40 ja toimik 2-20-2061 tl 30).

13. Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg

1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad

dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine

on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise

kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal olid esialgse

võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1).

4(7)

Reisijad on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Seega on hageja õigustatud esitama

kostja vastu kahjunõude.

14. Hageja tugineb hüvitise nõude puhul Euroopa Liidu määrusele nr 261/2004 (edaspidi

määrus). Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi

territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele

lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a)

ja (2)(a)). Lennu hilinemise korral on reisijatel õigus saada hüvitist, kui lend hilineb pikema

kui 3500-kilomeetrise lennu puhul neli tundi või rohkem (määruse 261/2004 art 6(1)(c)).

Hüvitise suurus enam kui 3500-kilomeetrise lennu puhul on 600 eurot (määruse 261/2004 art

7(1)(c)). Hagiavalduse kohaselt lend hilines ligikaudu 24 tundi. Kostja märkis, et lend hilines

23 tundi 40 minutit. Seeläbi on lennu hilinemisest tuleneva hüvituse välja nõudmise eeldused

täidetud.

15. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

kasutusele kõik vajalikud meetmed (määruse 261/2004 art 5(3), Euroopa Kohtu lahend

ühendatud kohtuasjades C 402/07 and C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja

hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise

maksmist välistavaid asjaolusid.

16. Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks artikli 5(3)

tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt

(Euroopa Kohus, C‑315/15, punkt 22). Tehnilised probleemid, mis ilmnevad õhusõidukite

hoolduse käigus või niisuguse hoolduse puudumise tõttu, ei saa üldjuhul olla erakorraliseks

asjaoluks (Euroopa Kohus, C‑549/07, punkt 25). Lennuki osade enneaegset või ootamatut

riket ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks, kui rike toimub seoses lennuki osaga, mis on

mõeldud mingi perioodi järel või mingite tingimuste saabumisel väljavahetamiseks (Euroopa

Kohus, C-832/18, p 40-42). Erandiks võivad olla juhud, kus lennukite tootja või muu pädev

asutus tuvastab, et lennukid on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust

(Euroopa Kohus, C‑549/07, punkt 26). Erandit võib tõendada see, kui sama probleem esineb

mitmel õhusõidukil või lennukite tootja või pädev ametiasutus on teatanud, et ka teised

lennukid on varjatud tootmisdefektiga (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 40). Samas tuleb

hinnata ka seda, kas rikke ennetamine või kõrvaldamine või defektse osa asendamine kuulus

lennuettevõtja tegeliku kontrolli alla või mitte (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 43).

17. Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab

kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja

rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või

pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte

suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohus, C-501/17,

punkt 31).

18. Seega võib kostja vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et lennu

hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu ning tema käsutuses olnud personali, seadmeid,

töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu

hilinemist.

19. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas

erakorraline asjaolu. Kohus on seisukohal, et kostja poolt välja toodud (rohelise) hüdraulilise

süsteemi rike ei ole käsitletav määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses erakorraline

asjaoluna. Kostja esitatud tõendeid hinnates ei saa asuda seisukohale, et tegemist on varjatud

tootmisdefektiga. Kostja poolt 10.09.2020 esitatud e-kirjast nähtuvalt teostati remont

hüdraulilisel torustikul ning lennuk hakkas taas kliente teenindama 09. jaanuaril (tl 74).

5(7)

Airbus 26.11.2017 e-kirjast nähtuvalt pöördus Airbus Finnairi poole soovitusega varuda

hilinemiste vältimiseks konkreetsed varuosad (tl 77). Seega hüdraulilise süsteemi rike

kõrvaldati remondi käigus ning tegemist on lennuki hooldusele omase tehnilise rikkega.

Kohtule esitatud e-kirjadest nähtuvalt on samalaadne defekt tuvastatud veel ühel kostja

lennukipargi lennukil 2019. aasta novembris (tl 74-74 pöördel). Ainuüksi kahel lennukil

nimetatud rikke esinemine ei tõenda seda, et samasugune rike esines kõigile sama tüüpi

lennukipargi lennukitel. Hageja on ka tõendanud, et pärast tühistatud lendu on kostja

jätkanud lennuki OH-LWL käitamist (tl 116-120). Kohus asub seisukohale, et seega oli

tegemist tehnilise rikkega, mis kõrvaldati hoolduse käigus. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et kostja ei oleks jätkanud lennuki OH-LWL opereerimist olukorras, kus

väidetav tootja viga ei ole likvideeritud. Kui tegemist oleks tootja veaga, siis konkreetsel

lennukil ning kõigil sama tüüpi lennukitel oleks keelatud edasine lendamine. Kostja

tõendatud tehniline rike ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt käsitletav erakorralise

asjaoluna.

20. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et teatavate lennukiosade enneaegne rivist

väljalangemine ei ole erakorraline asjaolu, kuna niisugune rike on lahutamatult seotud

lennuki töötamissüsteemiga. See ootamatu sündmus ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli

alt väljas, sest lennuettevõtja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate

lennukite hooldus ja tõrgeteta funktsioneerimine.

21. Samuti on tõendamata, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi

vahendeid kasutades võttis ta kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennu hilinemist.

Kohtule esitatud tõendid selle kohta, et kostjal kõnealusel ajal olevad viis laiakerega 300

reisijat mahutavad lennukid olid kõik hõivatud, ei tõenda seda, et kostja tegi endast kõik

lennu hilinemise vältimiseks (tl 134). Kostjal oleks võimalik olnud kasutada teiste

lennuvõtjate lende või tšarterlendude teenust. Kostja ei ole tõendanud, et püüdis hankida

teistelt teenuse pakkujatelt asenduslennukit. Kostja väide, et tšarterlendude teenuse

pakkujatelt osutus asenduslennuki tellimine võimatuks, on paljasõnaline ja tõendamata.

Samuti on tõendamata väide, et Puerto Plaza lennujaamast väljuvad lennud olid sisuliselt täis.

Kostja ei ole seega tõendanud, et võttis kasutusele kõik meetmed.

22. Seega kuulub reisijale 1 ja reisijale 2 hüvitamisele 600 eurot, kokku 1200 eurot. Kuna

nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub 1200 eurot hüvitamisele hagejale.

23. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (VÕS § 113 lg 2). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

24. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist alates kostjale hüvitise

nõude esitamise järgnevast päevast, so reisija 1 puhul alates 23.01.2020 ja reisija 2 puhul

alates 21.01.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja esitas kostjale reisija 1 osas 23.01.2020

nõudekirja ja reisija 2 osas 20.01.2020 nõudekirja, milles nõudis reisijatele kompensatsiooni.

Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse

täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista reisija 1 osas viivis perioodi

23.01.2020 kuni 29.01.2021 eest (373 päeva) summas 48,93 eurot ning reisija 2 osas perioodi

21.01.2020

kuni

29.01.2021

eest

(375

päeva)

49,19

eurot

(vt

arvutuskäik

6(7)

www.viivisekalkulaator.ee). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivis 98,12 eurot. Alates 30.01.2021 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1200 euro täitmiseni.

25. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda

kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot kummagi reisija kasuks

kostjalt välja mõista. Kokku tuleb kostjalt välja mõista 80 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1200 eurot, seisuga 29.01.2021

sissenõutavaks muutunud viivis 98,12 eurot ja sissenõudmiskulu 80 eurot, kokku 1378,12

eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 30.01.2021 põhisummalt

1200 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

28. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 200 eurot ja

õigusabikuludest 1050 eurot.

29. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS

§ 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

30. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

31. Hageja esindaja on teinud menetluses järgmised toimingud: hagidega seotud materjalide

läbitöötamine, tõendite kogumine ja nende analüüs 1t 15min; 26.06.2020 hagiavalduste

koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine lepingulise esindaja poolt 2t;

21.10.2020 seisukoha koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 2t;

13.01.2021 seisukoha koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 1t

30min ja kahe maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine. Esindaja on

osutanud õigusabi kokku 6,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud

kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

32. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite ning peab lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks 5,75 tundi. Tüüphagi puhul tuleb hageja põhjendatud ja

vajalikuks esindajakuluks pidada maksimaalselt 1 tund.

7(7)

33. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 200 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 200

eurot.

34. Kohus nõustub kostja vastuväitega ning vähendab hagiavalduste koostamisele aega ja

peab põhjendatuks ajakuluks ühe tunni. Hageja puhul on tegemist professionaalse

lennuhüvitisnõuete ettevõttega. Tegemist on tüüphagiga mille koostamine ei ole ajamahukas

ning ei eelda ka põhjalikku õiguslikku analüüsi. Ülejäänud ajakulu on kohtu hinnangul

mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud toimingud kokku 5,75 t ulatuses.

35. Tunnitasumäär 120 eurot on juristide tavapärasest töötasu suurusest oluliselt kõrgem.

Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot. Seetõttu ei ole

tunnitasumäär 120 eurot käesolevas vaidluses põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks

tunnitasumäära 100 eurot.

36. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude summaks 575 eurot

(5t 45min x 100 eurot). Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduste

koostamine ja esitamine 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud

815 eurot (riigilõiv 200 eurot, õigusabikulud 575 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste

esitamine 40 eurot).

37. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

38. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik