3-19-1526/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1526

Haldusasi

P.E.K. ja A.E.S.i kaebus Tallinna linna kohustamiseks

teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest

käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud

xxxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx II

jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti

Vabariigi

kandmiseks

kinnistusraamatusse

kinnistu

omanikuna ning ühe kuu jooksul arvates vastava kande

tegemisest otsustama xxxxxxxx vara tagastamise küsimus

kaebajatele

Menetlusosalised

Kaebajad – P.E.K. ja A.E.S., esindaja vandeadvokaat Ljudmi-

la Tamar

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Inge Lumiste ja Terje

Krais

Kolmas isik – K.S.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajatele koos 20.01.2021 menetlusdokumendiga esitatud tõendid, v.a arve

nr 033.

2. Lõpetada menetlus nõudes kohustada Tallinna linna teostama ühe kuu jooksul arvates

otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva

korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx II jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja

Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna.

3. Rahuldada kaebus ülejäänud osas osaliselt ja kohustada Tallinna linna lahendama

kaebajatele xxxxxxx asuva korteriomandi tagastamise küsimus ühe kuu jooksul arvates

otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas.

4. Mõista Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 703,50 eurot. Ülejää-

nud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.03.2021. a.

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 23.05.1994 otsusega nr 2895 tunnistati E.K. (kaebajate isa)

xxxxxxxx (tänase xx) krt x suhtes õigustatud subjektiks.

2. Tallinna Linnavalitsuse 12.10.1994 korraldusega nr 2308-k otsustati tagastada E.K.le elamu

mõttelise osana (6,76%) tema taotletud korter. 01.12.1994 anti vara E.K.le üle ja registreeriti

Hooneregistris.

3. Korterit kasutanud üürnik L.S. vaidlustas edukalt korteri tagastamise halduskohtus (haldusasi

nr 3-80/2000). 26.06.2000 otsusega nr 11691 tühistas ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon oma

varasema korralduse nr 2308-k.

4. Tallinna Linnakohtu 03.03.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/4/28-8138 (jõustus 14.03.2003)

Tallinna linna hagis E.K. vastu tunnistati 01.12.1994 Tallinna linna ja E.K. vahelise vara

üleandmise akti nr 131/7 tühisust ja Tallinna linna omandiõigust korterile nr 7 mõttelise osana

Tallinna linnas, xxxxxxx asuvast elamust, mis moodustab 6,76 % hoone kõikide korterite

üldpinnast.

5.

19.08.2003 sõlmis Tallinna linn K.S.ga eluruumi erastamise lepingu ja 16.11.2005 sai korteri

omanikuks K.S., üürnik L.S. lesk.

6. ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 20.03.2014 otsusega nr 12421 tunnistati xxxxxx (endine

xxxxxxx) endisel kinnistul nr xxxxx asunud korter nr 7 uuesti omandireformi objektiks ja

õigustatud subjektiks E.K. (endise omaniku, J. K. poeg).

7. Harju Maavanema 08.09.2014 korraldusega nr 1-1/630-k anti nõusolek õigusvastaselt

võõrandatud vara mittetagastamiseks.

8. Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2014 korraldusega nr 1205-k otsustati jätta rahuldamata E.K.

taotlus xxxxxxx asuva korteri nr x tagastamiseks, kuna vara on füüsilise isiku heauskses omandis

ja alustada kompenseerimise menetlust. E.K. vaidlustas korralduse halduskohtus (haldusasi 3-14-

52793).

9. Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-14-52793 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu 15.06.2017 otsusega rahuldati E.K. apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu

otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2014 korraldus nr 1205-k.

10. 21.06.2017 suri E.K. ja tema pärijateks on lapsed P.E.K. ja A.E.S. (kaebajad).

11. Riigikohtu 18.03.2019 otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Otsuse punkti 42

kohaselt peab Tallinna linn vaatama kaebaja avalduse uuesti läbi ja hindama võimalust pöörata

tagasi korteri erastamine. Eelkõige tähendaks see korteri erastamise aluseks olnud haldusakti kui

andmise hetkel õigusvastase haldusakti tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 64 ja 66 lg 1 järgi.

12. Kaebajad on esitanud Tallinna linnale 16.04.2019 ja 11.05.2019 selgitustaotlusi seoses

xxxxxxx korteri tagastamise küsimuse lahendamisega. Tallinna linn on oma vastustes kinnitanud,

et on alustanud erastamise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise menetlust. 05.08.2019

kaebajatele suuliselt antud selgitusest selgus, et vastustaja ei ole seni ühtegi lubatud toimingut

teostanud.

13. Tallinna Halduskohtusse saabus 11.08.2019 kaebajate poolt esitatud kaebus nõudes Tallinna

linna kohustamiseks teostama ühe kuu jooksul toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva

korteriomandi Eesti Vabariigile üleandmiseks ja ühe kuu jooksul võtma vastu korralduse xxxxxx

asuva korteriomandi tagastamiseks õigustatud subjektide pärijatele.

3(10)

14. Tallinna Halduskohus võttis 15.08.2019 määrusega menetlusse kaebuse nõudes kohustada

Tallinna linna teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas

toimingud, mis on vajalikud xxxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx II jakku

kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu

omanikuna ning ühe kuu jooksul arvates vastava kande tegemisest otsustama xxxxxxx vara

tagastamise küsimus kaebajatele. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajaks Tallinna linna

(vastustaja) ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse K.S. (edaspidi ka kolmas isik).

15.

09.10.2019 andis Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1306-k „Korteri erastamise otsuse

kehtetuks tunnistamine“. Korraldusega tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks K. S. 19.08.2003

xxxxxx erastamise müügilepingu sõlmimise aluseks olnud korteri erastamise otsus.

16. K.S. esitas 18.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 09.10.2019

korralduse nr 1306-k tühistamiseks. Kohus menetles asja haldusasjana 3-19-2145. Tallinna

Halduskohtu 12.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2145, millega jäeti K.S. kaebus rahuldamata,

jõustus 14.04.2020. Tulenevalt kaebuse esitamisest Tallinna Linnavalitsuse 09.10.2019

korraldusele nr 1306-k peatas kohus käesoleva asja menetluse kuni otsuse jõustumiseni

haldusasjas nr 3-19-2145. Kohus uuendas käesolevas asjas menetluse 21.12.2020 määrusega.

Samuti tühistas kohus 15.08.2019 määruse punkti nr 8, mille alusel tehti kinnistusraamatusse

keelumärge.

17. 02.10.2020 esitasid vastustaja ja K.S. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles

palusid kustutada korteriomandi kinnistusregistriosa nr 19337401 teises jaos andmed K.S. kohta ja

uue omanikuna sisse kanda Tallinna linn. Tallinna linn kanti korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse 02.10.2020. Samal kuupäeval on kustutatud kinnistusraamatust 15.08.2019

kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud keelumärge.

18. 06.01.2021 menetlusdokumendis märkisid kaebajad, et vastustaja on kaebajate nõude 1

kohtumenetluse käigus rahuldanud, mistõttu ei saa kohus enam kohustada vastustajat samu

toiminguid tegema. Kaebajad taotlesid nimetatud nõude osas menetluse lõpetamist HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel.

19. 20.01.2021 esitasid kaebajad käesolevas haldusasjas täiendavad dokumendid ja tõendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukoht

20. Kaebajate seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

20.1 Vabariigi Valitsuse 05.03.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise

kord“ p 23 kohaselt otsustatakse vara tagastamine kolme kuu jooksul arvates subjektiks

tunnistamise otsuse kättesaamisest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 4 kohaselt viiakse

menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem, kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja

jooksul.

20.2 Riigikohtu 18.03.2019 otsuse tegemisest oli kaebuse esitamise seisuga (11.08.2019)

möödunud 5 kuud ning tegemist ei ole haldusorgani õiguspärase käitumisega. Tegevusetus on

olnud õigusvastane. Riigikohtule esitatud xxxxxxx korteri erastamise toimikust ei nähtu ühtegi

erastamist korraldavat haldusakti.

20.3 Vaidlust ei ole, et E.K. oli Tallinnas xxxxxxx asuva korteri osas õigustatud subjekt, kelle

nõudeõigus on pärimise teel üle läinud kaebajatele. Kaebajaid kui pärijaid on aktsepteerinud ka

Riigikohus. Kaebajad on varasema kohtumenetluse käigus edastanud kohtule ka testamendi

kinnituse, mis on vastustaja valduses. Et kaebajatel on vajalik esitada täiendavad pärimisõigust

tõendavad dokumendid teatati kaebajatele esmakordselt alles käesoleva aasta maikuus. Vastustaja

on küll selgitusi andnud, kuid järgmisele täpsustavale küsimusele, millisel õiguslikul alusel on

vaja pärimisdokumendid mitmes välisriigis ja Eesti pädevas asutuses legaliseerida, on vastustaja

vastanud alles 07.10.2020, st kuu aega peale seda, kui kaebajate esindaja on vastustajale edastanud

4(10)

tähitud kirjaga saadetud Suurbritannia kohtu poolse testamendi kinnituse originaalpitsatiga.

Kaebajate esindaja 14.10.2020 päringule ei ole vastustaja vastanud.

20.4 Kaebajad ei nõustu, et vara tagastamise küsimust ei olnud võimalik lõpuni lahendada.

Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitamise ajaks oli vastustaja vara tagastamise küsimuse

lahendamisega viivitanud. Vastustaja oleks pidanud juba oluliselt varem selgitama, et nende

arvates puuduvad vajalikud dokumendid, kuid sellega lihtsalt ei tegeletud. Eelnõu vara

tagastamiseks saadeti kaebajatele alles augustis 2020. Eelnõust nähtuvalt rahuldasid vastustajat

varasemas kohtumenetluses esitatud ja vastustaja valduses olev testament ning Suurbritannia

kohtu kinnitus, kuid hiljem hakati otsima põhjusi teemaga viivitamiseks.

20.5 Puudub vaidlus selles, et kaebajad on E.K. lapsed ja testamenditäitjad. Pärimisõigust tõendab

Suurbritannia kohtu poolt kinnitatud testament. Vastustaja ei ole käesolevas asjas vaielnud vastu

kaebajate kaebeõigusele. Seega lisadokumentide nõudmine viimaste kuude jooksul on jätkuv

kaebajate tagastamistaotluse lahendamisega viivitamine. Selle valguses ei ole tähtsust, et kaebajate

poolt on täitmata vastustaja 07.10.2020 teatises toodud nõue, sest sellel nõudel ei olnud antud

juhul õiguslikku alust.

Vastustaja seisukoht

21. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Alternatiivselt palub vastustaja lõpetada menetlus

nõudes, mis puudutab nõuet kohustada Tallinna linna tegema toimingud kinnistusraamatu kande

muutmiseks ja jätta rahuldamata kaebus osas, mis puudutab nõuet kohustada Tallinna linna

otsustama ühe kuu jooksul kinnistusraamatu kande tegemisest xxxxxxx korteriomandi tagastamise

küsimus kaebajatele. Menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja põhjendab seisukohta

järgmiselt.

21.1 Tallinna linn ei ole kaebajatele vara tagastamise toimingute tegemisega viivitanud.

Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-14-52793, millega lahendati Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2014

korralduse nr 1105-k tühistamise kaebus, jõustus 18.03.2019.

21.2 Tõele ei vasta, et vastustaja ei teinud kuni kaebuse esitamiseni vara tagastamiseks vajalikke

toiminguid. Asjaolu, et vastustaja tutvustas menetlusosalistele linnavalitsuse poolt ette valmistatud

eelnõud „Korteri erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“ alles pärast käesolevas asjas kaebuse

esitamist ei tähenda, et vastustaja oleks olnud tegevusetu. Vastustaja edastas korralduse eelnõu

küll 06.09.2019 menetlusosalistele tutvumiseks, kuid enne seda oli vaja teha hulganisti erinevaid

toiminguid. Riigikohtu otsus vajas õiguslikku analüüsi ning lahenduse leidmist erinevate kohtu

poolt pakutud alternatiivide vahel. Kuna tegemist on õiguslikult keeruka küsimusega, võttis

eelnõu ettevalmistamine tavalisest kauem aega. Eelnõu tuli kooskõlastada ka linnavalitsuse

liikmetega.

21.3 Vastustaja vaidleb vastu kaebajate väitele, et Tallinna linn on alates 12.03.2020, mil jõustus

haldusasjas nr 3-19-2145 tehtud otsus, viivitanud kinnistusraamatu muutmiseks vajalike

toimingute tegemisega. Vastustajal ei olnud võimalik järgida Riigikohtu juhiseid, kuna AÕSRakS

§ 11 lg 5 ja § 13 lg 5 ei kohaldu, kuna tegemist ei ole maa erastamise, vaid korteriomandi

seadmisega. Et erastamisleping oli tühine, sai korteri omanikuks olla vaid Tallinna linn ning

puudub alus, mis võimaldaks kanda kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna Eesti

Vabariiki.

21.4 Kaebajate esitatud kirjavahetusest nähtub, et vastustaja on kaebajaid pidevalt informeerinud

asjade käigust ning pidanud ka kolmanda isikuga läbirääkimisi selleks, et saavutada

kinnistustraamatu kande tegemine kohtuväliselt. Juba mais 2020 on koostatud korralduse eelnõu

ning 03.06.2020 toimus kohtumine kolmanda isikuga. Kuna enne linnavalitsuse suvepuhkust

kokkuleppele ei jõutud, siis jätkusid läbirääkimised augustis ning kokkulepe saavutati ja vastav

korraldus võeti vastu 23.09.2020 (Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2020 korraldus nr T-4-3/20/1011

„Kinnistamisavalduse esitamine ja linnavara valitseja määramine (xxxxxxx)“). Arvestades, et

5(10)

kolmandale isikule tähendab kokkulepe kodu kaotust ja elukorralduse muutust, on 6 kuu pikkune

tähtaeg läbirääkimiste pidamiseks põhjendatud. Kui vastustaja ei oleks saavutanud kolmanda

isikuga kokkulepet, oleks vastustaja pidanud nõudma kinnistusraamatu kande muutmist kohtu

kaudu ning see vaidlus ei oleks käesolevaks ajaks veel lõppenud ning praegu ei oleks veel eeldusi

vara tagastamiseks. Asjaolu, et vastustaja ei ole avaldanud kaebajatele läbirääkimistega seotud

asjaolusid ega tõendeid ei tähenda, et vastustaja oleks olnud tegevusetu või viivitanud.

21.5 02.10.2020 tegid vastustaja ja kolmas isik kinnistamisavalduse xxxxxxx korteriomandi

omanikukande muutmiseks, mille alusel on tänaseks kantud korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse Tallinna linn.

21.6 Vastustaja on koostanud ka xxxxxx vara tagastamise korralduse eelnõu, kuid tulenevalt

asjaolust, et kaebajad ei ole vaatamata juba alates kevadest 2020 esitatud nõuetele ja selgitustele

esitanud nõuetekohast dokumenti, mis tõendab nende pärimisõigust, ei ole vastustajal võimalust

seda korraldust vastu võtta. Seega puudub alus väita, et vastustaja on olnud vara tagastamise

toimingute tegemisel tegevusetu või õigusvastaselt viivitanud.

21.7 Alternatiivselt leiab vastustaja, et nende toimingute osas, mis on vastustaja poolt vara

tagastamiseks tehtud (toimingud, mis olid vajalikud kinnistusraamatu kande muutmiseks) tuleb

menetlus lõpetada ning ülejäänud osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.

21.8 Tulenevalt asjaolust, et vastustaja on teinud kaebuses nõutud toimingud, mis on vajalikud

xxxxxxx asuva korteriomandi omaniku kande kustutamiseks ja kaebajatele korteriomandi

üleandmise eelduste loomiseks, tuleks menetlus selles osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

21.9 Vastustaja vaidleb vastu, et kaebuses nõutud toimingute tegemine oli tingitud kaebuse

esitamisest, sest vastustaja ei olnud eelpool kirjeldatud asjaoludest tulenevalt viivituses toimingute

tegemisel, vaid oleks teinud toimingud ka siis, kui kaebust ei oleks esitatud. Seetõttu ei pea

vastustaja HKMS § 108 l 6 kohaselt kandma kaebajate menetluskulusid ning palub jätta

menetluskulud kaebajate kanda.

21.10 Vastustaja leiab, et kaebaja nõue kohustada Tallinna linna ühe kuu jooksul arvates vastava

kinnistusraamatukande tegemisest otsustama xxxxxxx vara tagastamise küsimus kaebajatele tuleb

jätta rahuldamata. Tallinna linn on tänaseks teinud kõik vajalikud toimingud korteri kaebajatele

tagastamise eelduste loomiseks. Ette on valmistatud ka vara tagastamise korralduse eelnõu.

Vastustaja ei saa aga korraldust vastu võtta, sest kaebajad ei ole esitanud Tallinna linnale

nõuetekohast dokumenti, mis tõendaks, et kaebajad on õigustatud subjekti pärijad. Seetõttu pole

vastustajal võimalik vara tagastamise toiminguid jätkata. Riigikohtu hinnang kaebaja poolt

esitatud dokumendile ei ole siduv, sest tegemist on erinevate menetlustega ning menetlusosalised

ei vaielnud dokumendile vastu. Tallinna linn ei saa eirata nõuet, et välismaal välja antud avalik

dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava apostilliga. Tallinna

linnal on õigus nõuda välisriigis koostatud testamendi ja seda kinnitava kohtudokumendi

legaliseerimist või apostilliga kinnitamist tulenevalt tõestamisseaduse § 56 lg-st 2, mis sätestab, et

kohtu- ja ametiasutus, samuti kohtutäitur võib nõuda talle esitatud välismaise avaliku dokumendi

legaliseerimist või apostilliga kinnitamist, kui välisleping ei sätesta teisiti. Kohtule esitatud

kirjavahetusest nähtub, et Tallinna Linnavaraamet on kaebajatele korduvalt selgitanud

nõuetekohase dokumendi esitamise vajadust ja andnud juhiseid. Seega ei vasta tõele kaebajate

väited, et Tallinna Linnavaraamet ei ole juhiseid andnud. Kaebajate viimastele päringutele vastati

telefoni teel 15.10.2020 ja e-kirjana 06.01.2021. Tallinna Linnavaraamet on pakkunud kaebajate

esindajale võimalust selgitada kaebajatele isiklikult inglise keeles, milliseid toiminguid on vaja

vara tagastamiseks teha. Lähtudes eeltoodust ei saa praegu olla mõistlikku vaidlust sellest, et vara

tagastamine viibib kaebajatest tulenevatel asjaoludel.

Kolmanda isiku seisukoht

22. Kolmanda isiku seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

6(10)

22.1 Kaebajad ei saa kohtu kaasabil nõuda, et vastustaja teeks vajalikke toiminguid selleks, et

kolmas isik kinnistusraamatust omanikuna kustutataks ning et riik kantaks sellesama

korteriomandi osas kinnistusraamatusse omanikuna. Samuti ei saa kaebajad nõuda, et kohus

kohustaks vastustajat andma haldusakti kõnesoleva korteriomandi kaebajatele tagastamiseks, kuna

selleks puudub käesoleval juhul õiguslik alus. Haldusakti sisu peab kujundama haldusorgan ise,

mitte kohus haldusorgani eest.

22.2 Vastustaja peab kujundama seisukoha selles, kas 2003 eluruumi erastamise aluseks olnud

haldusakt kolmanda isiku kahjuks kehtetuks tunnistada või see siiski kehtima jätta. On väga palju

erinevaid asjaolusid, huve, õigusi ning põhimõtteid, mida tuleb kaalutlusõiguse teostamisel

vastustaja poolt arvesse võtta ning mille osas tuleb vastustajal võtta põhjendatud seisukoht.

22.3 Kolmas isik käitus 2003 eluruumi erastades õiguspäraselt, s.h heauskselt. Vastustajal tuleb

kolmandale isikule varaline kahju hüvitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebajate taotlus võtta asja juurde dokumentaalsed tõendid

23. HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

23.1 Kaebajad esitasid koos 20.01.2021 menetlusdokumendiga haldusasja juurde täiendavad

tõendid. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 21.12.2020 kohtumäärusest oli nimetatud tõendite

esitamise tähtaeg 07.01.2021. Seega ei ole tõendid esitatud tähtaegselt.

23.2 HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu poolt

määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb

kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

23.3 Kaebajad esitasid dokumendid ajal, mil kohus oli kindlaks määranud otsuse kuulutamise aja.

Kaebajate tõendite vastu võtmine põhjustaks otsuse kuulutamise aja tühistamise, kuivõrd

vastustajal ning kolmandal isikul peab olema võimalus esitada tõendite osas oma seisukoht ja

vastuväited. Kuivõrd asjaolud, mille täiendavaks tõendamiseks kaebajad dokumente esitasid olid

teada juba varem, siis pidid kaebajad saama juba varem aru tõendite esitamise vajadusest ning

tõendite hilinenult esitamiseks ei ole mõjuvat põhjust. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

kaebajatele 20.01.2021 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed tõendid, v.a arve nr 033,

mis seondub menetluskulude taotlusega.

Menetluse lõpetamine

24. Kaebajad esitasid 06.01.2021 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks nõudes Tallinna linna

kohustamiseks teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas

toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx II jakku kantud

omaniku kande kustutamiseks ja Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu

omanikuna (nõue 1). Vastustaja on menetluse lõpetamisega oma 07.01.2021 menetlusdokumendis

alternatiivselt nõustunud.

25. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

26. 09.10.2019 andis Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1306-k „Korteri erastamise otsuse

kehtetuks tunnistamine“. Korraldusega tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks K. S. 19.08.2003

xxxxxx erastamise müügilepingu sõlmimise aluseks olnud korteri erastamise otsus. 02.10.2020

esitasid vastustaja ja K.S. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles palusid kustutada

korteriomandi kinnistusregistriosa nr xxxxxxx teises jaos andmed K.S. kohta ja uue omanikuna

sisse kanda Tallinna linn. Tallinna linn kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse

7(10)

02.10.2020. Samal kuupäeval on kustutatud kinnistusraamatust 15.08.2019 kohtumääruse alusel

kantud keelumärge.

27. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja kohtumenetluse kestel rahuldanud kaebajate poolt kaebuses

esitatud nõude Tallinna linna kohustamiseks teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest

käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud xxxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr

xxxxxxxx II jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti Vabariigi kandmiseks

kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna (nõue 1) ning kohus lõpetab nimetatud nõude osas

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebajad märgivad õigesti, et olukorras, kus vastustaja on

kaebajate poolt taotletud haldusakti välja andnud on asjakohatu väita, et kaebus nimetatud

haldusaktiga seonduvas kohustamisnõudes tuleks jätta rahuldamata.

Kaebuse sisuline lahendamine

28. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle.

a) 21.06.2017 suri E.K. ja tema pärijateks on lapsed P.E.K. ja A.E.S. (kaebajad).

b) Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-14-52793, millega lahendati Tallinna Linnavalitsuse

18.08.2014 korralduse nr 1205-k tühistamise kaebus, jõustus 18.03.2019.

c) kaebajad on esitanud Riigikohtu otsuse jõustumise järgselt (nt 16.04.2019 ja 11.05.2019)

vastustajale selgitustaotlusi seoses xxxxxxx korteri tagastamise küsimuse lahendamisega.

d) Tallinna Halduskohtusse saabus 11.08.2019 kaebajate poolt esitatud kaebus nõudes Tallinna

linna kohustamiseks teostama ühe kuu jooksul toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva

korteriomandi Eesti Vabariigile üleandmiseks ja ühe kuu jooksul võtma vastu korralduse xxxxxxx

asuva korteriomandi tagastamiseks õigustatud subjektide pärijatele.

e) vastustaja edastas 06.09.2019 menetlusosalistele tutvumiseks korralduse eelnõu „Korteri

erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“.

f) 09.10.2019 andis Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1306-k „Korteri erastamise otsuse

kehtetuks tunnistamine“.

g) K.S. esitas 18.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 09.10.2019

korralduse nr 1306-k tühistamiseks. Kohus menetles asja haldusasjana 3-19-2145. Tallinna

Halduskohtu 12.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2145, millega jäeti K.S. kaebus rahuldamata,

jõustus 14.04.2020.

h) 02.10.2020 esitasid vastustaja ja K.S. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles

palusid kustutada korteriomandi kinnistusregistriosa nr xxxxxx teises jaos andmed K.S. kohta ja

uue omanikuna sisse kanda Tallinna linn. Tallinna linn kanti korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse 02.10.2020. Samal kuupäeval on kustutatud kinnistusraamatust 15.08.2019

kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud keelumärge.

29. Seonduvalt kaebajate nõudega kohustada Tallinna linna teostama ühe kuu jooksul arvates

otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva

korteriomandi, registriosa nr xxxxxx II jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti

Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna, on poolte vahel vaidlus üksnes

küsimuses, kas kaebajate menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 6 teise lause kohaselt jätta

vastustaja kanda põhjusel, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud

haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seoses sellega

tuleb kohtul hinnata, kas asjaolu, et 09.10.2019 andis Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1306-k

„Korteri erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“ ning sellele järgnenud Tallinna linna

kandmine kinnistusraamatusse 02.10.2020 korteriomandi omanikuna, oli tingitud kaebuse

esitamisest.

8(10)

30. Kohus leiab, et kaebuse esitamise ja Tallinna linna poolsete toimingute tegemise ajastatuse

vahel puudub seos ning asja materjalidest nähtuvalt oleks vastustaja teostanud toimingud ka siis,

kui kaebust ei oleks esitatud.

30.1 Vastustaja kohustus tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks xxxxxx asuva korteriomandi

erastamise otsus, tulenes Riigikohtu lahendist haldusasjas 3-14-52793, millega lahendati Tallinna

Linnavalitsuse 18.08.2014 korralduse nr 1205-k tühistamise kaebus. Riigikohus nõustus

ringkonnakohtuga, et Tallinna linn peab edasises haldusmenetluses vaatama kaebaja avalduse

uuesti läbi ja hindama võimalust tagasi pöörata korteri erastamine. Eelkõige tähendaks see korteri

erastamise aluseks olnud haldusakti, kui andmise hetkel õigusvastase haldusakti tagasiulatuvat

kehtetuks tunnistamist HMS § 64 ja 66 lg 1 järgi. Samuti leidis Riigikohus, et vastustaja seisukoht,

et korter on kolmanda isiku heauskses omandis, on ennatlik. Enne selle hinnangu andmist peab

vastustaja otsustama, kas korteri erastamise kohta antud haldusakt tuleb kehtetuks tunnistada, mh

peab kindlaks tegema kolmanda isiku teadmise või süü. Kui järgnevas haldusmenetluses ilmneb,

et erastamise kohta antud haldusakti kehtetuks tunnistamine on kolmanda isiku ülekaaluka

õiguspärase ootuse tõttu välistatud, on tegemist ORAS § 12 lg 3 p-s 3 sätestatud olukorraga.

30.2 Kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule 11.08.2019. Kohtu infosüsteemist nähtub, et see

toimetati vastustajale e- kirjaga kätte 15.08.2019. Samas on vastustaja edastanud juba 06.09.2019

menetlusosalistele tutvumiseks korralduse eelnõu „Korteri erastamise otsuse kehtetuks

tunnistamine“, mis tähendab, et Riigikohtu otsuse saamise järgselt asus vastustaja valmistama ette

vastava korralduse eelnõud. Kuivõrd eelnõu edastati menetlusosalistele juba 06.09.2019, ei ole

usutav, et see valmis mõne päeva jooksul. Kohtu jaoks on pigem usutav, et peale Riigikohtu

otsuse jõustumist 18.03.2019 ning enne kaebuse saamist on vastustaja valmistanud ette korralduse

eelnõud, millega tunnistatakse kehtetuks korteri erastamise otsus ning hinnanud Riigikohtu

otsuses oluliseks toodud asjaolusid. Kuivõrd tulenevalt HKMS § 177 lg-st 1 on jõustunud

kohtuotsuses toodud seisukohad menetlusosalistele kohustuslikud osas, milles lahendatakse

kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olnud asjaoludel, ei saanud vastustaja jätta Riigikohtu

otsuses esile toodud toiminguid tegemata. Kuue kuu pikkune aeg alates Riigikohtu otsuse

tegemisest ei ole kohtu arvates praegusel juhul ülemäära pikk, kuivõrd vastustaja pidi haldusakti

ette valmistades ja võimalikku lahendust välja töötades arvestama asjaoluga, et kolmas isik

vaidlustab tõenäoliselt korralduse, kuivõrd korralduse jõustumise tagajärjena kaotab ta omandi

korteriomandile. Poolte varasemaid kohtuvaidlusi arvestades sai vastustaja uue vaidluse tekkimist

pigem eeldada. Ka tulenevalt vastustaja poolt kaebajatele 06.05.2019 ja 28.05.2019 edastatud

vastusest nähtub, et vastustaja ei olnud tegevusetu, vaid valmistas ette korralduse eelnõud. Seega

ei ole asjaolu, et vastustaja võttis 09.10.2019, st peale kaebuse esitamist, vastu korralduse nr 1306-

k tingitud kaebuse esitamisest.

30.3 Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ka ette heita põhjendamatut viivitamist

menetlustoimingute tegemisel 09.10.2019 korralduse 1306-k vastu võtmise järgselt. Puudub

vaidlus, et kolmas isik vaidlustas viidatud haldusakti halduskohtus 18.11.2019 ning halduskohtu

12.03.2020 otsus jõustus edasi kaebamata 14.04.2020. Asjaolu, et kolmas isik ei esitanud

halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust, viitab asjaolule, et pooled pidasid läbirääkimisi. Samuti

kinnitab läbirääkimiste pidamist asjaolu, et 02.10.2020 esitasid kolmas isik ja Tallinna linn

kinnistamisavalduse xxxxxxx korteriomandi omanikukande muutmiseks. Vastustaja 13.08.2020

kirjast kaebajale nähtub, et vaidluse all oli kolmandale isikule makstava võimaliku hüvitise suurus.

Vastustaja viitab õigesti asjaolule, et juhul, kui kolmas isik oleks jätkanud vaidlust korralduse nr

1306-k õiguspärasuse üle ringkonna- ja Riigikohtus ning nimetatud vaidluse lõppemise järgselt

keeldunud tahteavalduse andmisest korteriomaniku omanikukande kustutamiseks, ei oleks

praegusel hetkel kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse Tallinna linna. Seega ei

saa kohtu arvates heita vastustajale ette tegevusetust ka perioodil 09.10.2019 kuni 02.10.2020.

Samuti ei ole nimetatud toimingud puutumuses mitte kaebuse esitamisega vaid olid 09.10.2019

korralduse nr 1306-k vastu võtmisele ajaliselt loogiliselt järgnevad sündmused.

9(10)

30.4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse punktis 1 esitatud nõuete rahuldamise vahel

kohtumenetluse kestel ning kaebuse esitamise vahel puudub põhjuslik seos.

31. Kaebajate järgnevaks nõudeks on nõue kohustada vastustajat ühe kuu jooksul arvates vastava

kande tegemisest kinnistusraamatusse, otsustama vara tagastamise küsimus kaebajatele.

31.1 Puudub vaidlus selles, et vastustaja on augustis 2020 valmistanud ette korralduse eelnõu

xxxxxxx korteri tagastamiseks kaebajatele. Samuti ei ole iseenesest vaidlust selles, et kaebajad on

P.E.K. pärijad. Kohtumenetluses on vaidlus tekkinud selles, kas vastustaja on haldusmenetluse

läbi viimisel piisava põhjalikkusega selgitanud kaebajatele, millises vormis peavad olema esitatud

pärimisõigust tõendavad dokumendid selleks, et oleks võimalik võtta vastu lõplik haldusakt

kaebajatele vara tagastamiseks.

31.2 Nagu nähtub vastustaja 28.05.2020 kirjast kaebajatele, on vastustaja juba nimetatud

kuupäeval olnud seisukohal, et vara tuleb kaebajatele tagastada. Samuti pidi vastustajale olema

juba märtsis 2018 (Riigikohtu määrus õigusjärgluse kohta) teada, et kaebajad on E.K. pärijad.

Sellele vaatamata ei nõudnud vastustaja enne 27.05.2020 kaebajatelt ühtegi dokumenti, mis nende

pärimisõigust tõendaks. Alles viidatud kirjas nõutakse kaebajatelt pärimistunnistust. Esmakordselt

nõutakse kaebajatelt Suurbritannias legaliseeritud pärimisõiguse dokumenti 02.06.2020 kirjas.

Nimetatud kirja saamise järgselt on vastustaja ja kaebajate vahel tekkinud erimeelsus nõutavate

dokumentide vormi osas. Seejuures ei ole kaebajad keeldunud dokumentide esitamisest

vastustajale, vaid on väitnud, et nad ei saa aru, millises vormis dokumente nendelt nõutakse.

31.3 Kohus leiab, et vastustajal oli võimalik nõuda kaebajatelt vastustaja poolt nõutavas vormis

pärimisõigust tõendavate dokumentide esitamist juba peale märtsi 2018. Arvestades, et poolte

vahel ei ole dokumentide vormistuse osas põhimõttelist laadi eriarvamust, oleks kohtu hinnangul

tekkinud erimeelsus nõude varasemal esitamisel praeguseks hetkeks ilmselt lahendatud. Kuivõrd

vastav nõue esitati esmakordselt alles 27.05.2020, siis on kohus seisukohal, et vara kaebajatele

tagastamise menetlusega on vastustaja alates kinnistusraamatu kande tegemisest põhjendamatult

viivitatud. Seega on põhjendatud vastustaja kohustamine vara tagastamisele suunatud toimingute

läbi viimiseks. Seejuures on oluline, et juhul, kui vastustaja leiab järgnevas menetluses, et

nõutavas vormis pärimisõigust tõendavate dokumentide puudumine takistab vara tagastamist, on

tal õigus lahendada vara tagastamise küsimus lähtuvalt dokumentides esinevate puuduste

olulisusest. Nii nagu kaebajad põhjendatult märgivad, siis ei tulene tõestamisseaduse § 56 lg-st 2

sõnaselgelt nõuet, et välismaal esitatud dokument peab olema legaliseeritud. Sättest tulenevalt

võib legaliseeritud dokumendi esitamist küll nõuda, kuid see ei ole haldusorgani kohustus.

31.4 Kaebuses toodud sõnastuses ei ole nõude rahuldamine praegusel hetkel enam võimalik,

kuivõrd Tallinna linn on kantud kinnistusraamatusse xxxxxxx asuva korteriomandi omanikuna

02.10.2020. Kohus loeb usutavaks vastustaja põhjendused, et Eesti Vabariigi kandmine

kinnistusraamatusse ei olnud õiguslikult võimalik. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et

kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma kui ka

haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Käesoleva otsuse punktist 31.3

tulenevalt on vastustaja ja kaebajate vahel tekkinud erimeelsus küsimuses, millises vormis peavad

olema kaebajate pärimisõigust tõendavad

dokumendid. Kuivõrd vastav küsimus on

menetlusosaliste vahel lahendamata, kuid samas ei ole kaebajad keeldunud dokumentide

esitamisest, ei saa kohus kohustada vastustajat võtma vastu kindla sisuga haldusakti. Kuivõrd

vaidlus vara tagastamise küsimuses on kestnud juba alates 1991. aastast, siis kohustab kohus

vastustajat lahendama kaebajatele xxxxxxx asuva korteriomandi tagastamise küsimus ühe kuu

jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas.

MENETLUSKULUD

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, lg 2

sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus

10(10)

lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest.

33. Käesoleva otsuse punktis 29 jõudis kohus järeldusele, et kaebajate nõude 1 rahuldamine

kohtumenetluse kestel ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega, tulenevalt HKMS § 108 lg-st

6 jäävad osas, milles kohus kaebajate nõuet 1 puudutavas osas menetluse lõpetas, menetluskulud

kaebajate kanda. Arvestades, et nõude 1 osakaal oli pool kaebuses toodud nõuetest, jäävad

kaebajate menetluskulud 50 % ulatuses kaebajate endi kanda.

34. Kohus rahuldas kaebajate nõude 2 osaliselt. Kohtu hinnangul ning arvestades nõude olemust

rahuldas kohus nõude 2 70 % ulatuses.

35. Seega kuuluvad käesolevas asjas vastustajalt välja mõistmisele kaebajate menetluskulud 35 %

ulatuses.

36. Kaebajad on oma 06.01.2021 menetlusdokumendis taotlenud menetluskulude hüvitamist

kokku summas 1722 eurot, sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 30 eurot ja kulutused

õigusabile summas 1692 eurot. Taotlusele on lisatud arve nr 033. Tulenevalt kaebajate 20.01.2021

menetlusdokumendist on kaebajate menetluskulud 2010 eurot, sh kulutused õigusabile 1980 eurot

ja riigilõiv 30 eurot. Taotlusele on lisatud korrigeeritud arve nr 033. Kohus leiab, et arvestades

käesoleva asja mahtu, keerukust ning kohtumenetluse kestvust ei ole kulutused ülemäärased.

Seega mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas (2010 x 35%) 703

eurot ja 50 senti.

37. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad

vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 04.11.2021 OTSUSEGA.