1-10-6666/4 · 1-10-6666/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-6666

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-6666 (09230113410) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi B.J süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav B.J

ik: xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: oma sõnade kohaselt keevitaja, elukoht: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.08.2009, kinni peetud 16.08.2009 ja vabastatud 17.08.2009, uuesti vahistatud 04.06.2010 Harju Maakohtu 20.05.2010 vahistamismääruse alusel.

Varasem karistatus:

1. ENSV Ülemkohtu 12.11.1991 otsusega ENSV KrK §

141 lg 1; § 140 lg 2 p 1, 3, 4; § 101 p 3, 5 järgi vabadusekaotus 15 aastat;

2. Tallinna Linnakohtu 06.12.2001 otsusega KrK § 1773

järgi vabadusekaotus 6 kuud; KarS § 41 alusel vabadusekaotus 15 aastat 1 kuu, vabastati tingimisi enne

tähtaega, 05.07.2004 Tallinna Linnakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele; 3. Harju Maakohtu 09.03.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 1, § 201 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ka KarS § 68 alusel vangistus 2 aastat 1 kuu 9 päeva; 4. Harju Maakohtu 13.06.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi rahaline karistus 12 000 krooni; KrMS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 8 000 krooni; 5. Harju Maakohtu 13.03.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p

2 4, 7 ja § 25 lg 2 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel, KarS § 74 alusel vangistus 2 kuud tingimisi (eelvangistuses viibis 2 päeva) katseaeg 1 aasta 9

kuud. Harju Maakohtu 23.07.2009 määrusega pikendati

katseaega 3 kuu võrra ja Harju Maakohtu 04.12.2009 määrusega KarS § 74 lg 4 alusel pöörati vangistus 1 kuu 26

päeva täimisele, karistuse alguseks loeti 01.12.2009. Karistus on ära kantud. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi mõisteti süüdi 19.09.2008 toimepandud varguse katse eest.

Väärteokorras karistatud neljal korral, muuhulgas 02.03.2009 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni 02.03.2009 toimepandud väärteo eest. Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. B.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg

16.08.2009 kuni 17.08.2009, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva,

millise karistuse ärakandmist arvestada alates süüdistatava vahistamisest kohtumääruse alusel, so alates 04.06.2010.

4. B.J suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

5. B.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.J, 1-10-6666, kaitsjatasu“.

6. B.J-ilt välja mõista sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend

viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.J , 1-10-6666, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

3

B.J süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 13.03.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi 19.09.2008 toimepandud varguse katse

eest ja 02.03.2009 otsusega väärteoasjas KarS § 218 lg 1 alusel 02.03.2009 toimepandud pisivarguse katse eest, uuesti, 16.08.2009.a. kella 20:11 ajal grupis J.N-iga, vaba

juurdepääsu teel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tallinnas,

Endla 45 asuva Kristiine Keskuse peaukse juurest SR`ile kuuluva jalgratta Tunturi Retki Super, maksumusega 1 365 krooni ja MV`ile kuuluva jalgratta Classic Delux, maksumusega 4 000 krooni.

Seega pani B.J toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt.

Kohtuistungil süüdistatav B.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 17.08.2009 koostatud kannatanu SR`i ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.08.2009.a. kella 19:30 paiku pani tema ja tema tüdruksõber MV aadressil Tallinn, Endla 45 asuva Kristiine Keskuse peaukse juurde (vasakule) oma jalgrattad. Jalgrattad panid kokku jalgrattalukuga

ning lukustasid selle. Kannatanu jalgratas oli sinist värvi meesteraamiga jalgratas

TUNTURI Retki Super (12 käiguline - ees 2 hammasratast ja taga 6 hammasratast, jalgratta kahvel oli hõbedast värvi, jalgrattal oli küljes pakiraam ja taga oli porilaud, jalgratta sadul oli tumepruunikat värvi ning sadula mõlemal küljel oli väikesed kleepsud, juhtraua küljes oli jalgrattakell ning jalgratta vasakpoolsel küljel oli jalgrattajalg). Jalgratas

oli ostetud 2 nädalat varem 1365 krooni eest. Tema tüdruksõbra jalgratas oli must/halli värvi naisteraamiga jalgratas CLASSIC Delux. (6 käiguline - ees 1 hammasratas ja taga 6 hammasratast, jalgrattal oli hõbedast värvi esimene ja tagumine porilaud, jalgratta küljes

oli must/halli värvi sadul, jalgrattal oli ees musta värvi korv, mille põhi oli paremast

servast pisut katki). Marju jalgratta väärtuseks oli 4000 krooni. Kui nad olid jalgrattad lukustanud, siis pärast seda läksid Kristiine Keskusesse. Kristiine Keskuse olid umbes ühe

tunni. Rataste juurde tagasi minnes avastasid, et jalgrattad on ära varastatud. Koheselt helistas Marju politsei lühinumbrile 110 ning siis oli kell 20:30. Marju andis politseile ka jalgrataste kirjelduse ning 10-15 minuti pärast helistati Marjule politseist tagasi ning öeldi,

et sarnase kirjeldusega jalgrattad on ülesleitud. Politseimajas tundsid ära neile kuuluvad jalgrattad. Jalgrataste koguväärtus kokku oli 5365 krooni. (tl 2-4)

• 16.08.2009 koostatud AS G4S Eesti õigusrikkuja üleandmise aktist nähtuvalt 16.08.2009

kell 20:21 B.J anti üle politseile D.Dubovik´u poolt, kes pidas B.J

kinni seoses sellega, et tema koos teise noormehega tassis kahte omavahel lukustatud jalgratast, mis võisid olla varastatud. Teisel noormehel õnnestus põgeneda. (tl 5)

• 04.09.2009 ja 16.08.2009 koostatud tunnistaja Dmitri Dubovik`u ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.08.2009 kella 20.00 paiku jõudis ta tööle Statoili, mis asub Tallinn, Endla 45

aadressil paikneva Kristiine Keskuse juures. Kella 20.12 paiku astus tema juurde üks meesterahvas ja ütles, et nägi, kuidas üks meesterahvas vedas kahte teineteise külge lukuga kinnitatud jalgratast ja et see meesterahvas liigub mööda Endla tänavat keskuse suunas ning oli alles silla (viadukti) juures. Tunnistaja vaatas silla poole, aga alguses kedagi ei näinud, seetõttu sõitis autoga silla alla ja 50-100 meetrit sillast Tehnika tänava poole, st Kristiine

Keskuse poole nägi silla all Tehnika tänaval enne Komeedi tänavaga ristumist kahte

4

meesterahvast, kes vedasid kahte jalgratast. Meesterahvas, kelle ta hiljem kinni pidas, kõndis jalgratastest paremal pool, pikk vasakul pool. Jalgrattaid vedasid nad koos. Sõitis

juurde, jäi seisma, meesterahvad märkasid teda, viskasid jalgrattad maha ning hakkasid

Komeedi tänava suunas jooksma. Sõitis kohe sinna neile järele. Lühikeses teksatagis noormees jooksis hoovi, tunnistaja jättis enda auto ning jooksis tema kannul hoovi. Seal hüppas ta üle aia ja tahtis Villardi tänava poole suunduda, kuid siis pidas tunnistaja ta kinni

ja pani talle käerauad. Alguses püüdis ta vastupanu osutada, kuid pärast rahunes ja tuli

temaga kaasa. Tema vastupanu seisnes selles, et ta ei lasknud tal kuidagi käeraudasid

panna, painutas ennast. Naasesid maha jäetud jalgrataste juurde. Seal teatas juhtunust

politseile. Teine noormees oli 185-190 cm pikk, kõhn, seljas oli tumehalli-sinisekirju

spordikostüüm, peas oli nokkmüts. Seljas oli tal jalanõude jaoks mõeldud tumedat värvi kott (väike seljakott). (6-9, 47-50)

• 17.08.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks kaks jalgratast. Jalgratas TUNTURI Retki Super on sinist värvi meesteraamiga jalgratas. Jalgratas oli 12-käiguline (ees on 2 ja taga 6 hammasratast). Jalgrattal oli tumepruuni värvi sadul, mille mõlemal küljel kleeps kirjadega „Corsaire 313 San Marino". Jalgratta juhtraua käepidemed oli musta värvi ning juhtraua küljes oli 2 käsipidurihooba ja 2

käiguvahetusehooba. Jalgratta kahvel oli hõbedast värvi. Juhtraua pulga küljes oli

jalgrattakell. Jalgratta raami esiosa külgedel oli kiri „Retki Super TUNTURI". Jalgratta raami vasakul küljel oli raami külge kinnitatud jalgrattajalg. Jalgratta raami tagumise osa küljes paremal pool oli jalgrattalukk. Jalgrattal oli taga hõbedast värvi metallist pakiraam ja porilaud. Porilaua külge oli kinnitatud punast värvi helkuriga tuli. Jalgratta esimese ja tagumise ratta kodarate küljes oli kummalgi 1 valget värvi helkur. Jalgratta mõlema pedaali küljes oli kummalgi pool 1 oranži värvi helkur. Jalgratta raami keskmisel püstisel pulgal oli vasakul süvistatult raaminumber: TPI321704. Teine jalgratas oli CLASSIC Delux, must/halli värvi naisteraamiga jalgratas. Jalgratas oli 6-käiguline (ees oli 1 ja taga 6 hammasratast). Jalgrattal oli must/halli värvi sadul. Jalgrattal oli ees musta värvi metallist korv, kus asuvad valget värvi helkur ja musta värvi metallist jalgrattalukk. Korvi põhja parempoolses osas oli auk. Jalgrattal

oli taga musta värvi metallist pakiraam, mille tagumise osa küljes oli punast värvi helkur. Jalgrattal oli ees ja taga hõbedast värvi metallist porilauad. Jalgratta juhtraua käepidemed olid

musta värvi ning parempoolse käepideme küljes oli keeratav käiguvahetusklemm. Jalgratta

juhtraua küljes oli 2 käsipidurihooba ning juhtraua keskosas oli katkine plastmassist kinnitusdetail ja juhtraua vasakpoolses osas oli jalgrattakell. Jalgratta kahvel oli musta värvi. Jalgratta raami esiosa külgedel oli kiri „Classic". Jalgratta vasakpoolsele küljele oli kinnitatud

musta värvi metallist ketikaitse ja jalgrattajalg. Ketikaitse peal on kiri „Classic Delux". Jalgratta tagumise ratta kodarate küljes oli oranži värvi helkur. Jalgratta raami all, pedaalide kesksüsteemi juures oli süvistatult raaminumber: HB050200790. (tl 10-14)

• 03.09.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli

vaadeldavaks objektiks CD plaat videosalvestusega. Videosalvestuse kohaselt 16.08.2009.a. kell 19.58.37 tulid peatuse poolt Kristiine Keskuse poole kaks meest. Ühel oli seljas teksapüksid ja musta värvi särk, peas musta värvi nokamüts ning ta hoidis midagi

käes, teisel on 7/8 püksid, pika varrukatega särk või džemper, selja poolt valget värvi seljakott. Mehed seisid peaukse juures, kõrval, jalutasid ringi, läksid peatuse poole, tulid tagasi, teksapükstega mees pani teksajope selga, kell 20.00 tuli nende juurde mingi mees punase värvi nokamütsis, seisis nendega ja lahkus Tulika tn. suunas. Mehed jäid seisma peauksest paremale, üks neist läks nurga taha. Kella 20.10.55 mehed suundusid kolonnide taha jalgratta parkla poole, võtsid sealt midagi ja lahkusid üks teisele järele Statoili suunas. Kaamera nr 2 salvestuselt nähtus, kuidas kell 20.11.14 üks mees teksariietuses tassis kaht

jalgratast ning kell 20.11.15 peatus ja proovis istuda nende peale, viskas jala üle raami. Kell 20.11.20 tema järele tuli teine noormees, kellel jalas olid püksid 7/8 ning mõlemad lahkusid. Meeste nägusid näha polnud.(tl 34-43)

• 17.08.2009 koostatud kahtlustatava B.J ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end täielikult süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et kahetseb

tehtut puhtsüdamlikult. 16.08.2009 kohtas Kristiine Keskuse juures ühte enda tuttavat

hüüdnimega on Morkva. Mingil hetkel tegi ta Solotšenkole ettepaneku, et võtaksid

5

jalgrattad, sest on olemas koht, kus need 500-krooni eest maha müüa. Raha jagavad pooleks. Kuna jalgrattad olid vanad, arvas, et need võivad just temale kuuluda, mitte

kellelegi teisele. Ta ei pööranud tähelepanu, et neil oli lukk (nad olid teineteise külge kinnitatud), st ta ei näinud seda. Ei mõelnud, miks ta siin on ja miks see noormees Morkov tegi ettepaneku need võtta. Alguses võttis B.J rattad ja viis neid viadukti mööda Endla tänavat, kuid pärast silda jooksis tema juurde Morkov ning võttis need ja ütles, et

siin müümegi need maha, konkreetset kohta ei nimetanud. Sellel hetkel sõitis kohale

turvaauto. B.J jooksis üle tee ja seal peeti ta kinni. Tema tuttav, kohe kui oli

turvaautot näinud, viskas kõik ja jooksis teisele poole. Tema turvatöötajale vastupanu ei osutanud, võib-olla püüdis vaid tema käsi enda omade pealt maha raputada ning palus

kinnipidamise põhjust selgitada. Seejärel toimetati ta politseisse. Kahetseb väga, et sellise rumaluse korda saatis ning need jalgrattad võttis. (tl 25-31)

• 20.10.2009 koostatud kahtlustatava J.N-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta kahe jalgratta varguses koos B.J-iga oma süüd täielikult, kahetseb

tehtut puhtsüdamlikult. 16.08.2009 kohtas juhulikult Kristiine Keskuse juures B.J . Rääkisid ja seisid mõnda aega keskuse juures ja lobisesid. Pärast pöörasid

tähelepanu 2 jalgrattale keskuse ees parklas. Keegi neist tegi ettepaneku need võtta, ei mäleta, võib-olla tekkis see idee neil üheaegselt. Mingil hetkel läks Andrei nende juurde,

võttis jalgrattad ja viis need Statoili poole. Ta läks talle järele, seejärel aitas silla all ja pärast seda tal neid edasi viia. Tahtsid need hiljem maha müüa, raha aga omavahel jagada. Kui olid silla taga kandes jalgrattaid, ilmus firma Falck autopatrull. Ta peatus, väljus autost ja hüüdis neid. Viskasid jalgrattad maha ja jooksid erinevates suundades. J.N

õnnestus põgeneda. Mis Andreist sai, ei tea. Kahetseb tehtut käesoleval ajal puhtsüdamlikult. (tl 51-57)

• Väljatrükk 13.03.2009 Harju Maakohtu otsusest, millest nähtuvalt B.J karistati KarS § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 alusel 2 kuulise vangistusega ja KarS § 201 lg 2

p 1 alusel 3 kuulise vangistusega, mis liitkaristusena jäeti B.J suhtes täies ulatuses tingimisi kohaldamata. (tl 58-59)

• Väljatrükk 02.03.2009 väärteootsusest väärteoasjas nr 2317,09,001729, millest nähtuvalt B.J-ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 600 krooni. (tl 65- 66)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava J.N-i süüd tunnistavaid ütlusi, süüdistatava B.J süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu SR`i ütlusi, tunnistaja DDütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, AS G4S Eesti

õigusrikkuja üleandmise akti, kohtuotsuse väljatrükki, väärteootsuse väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.J käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 7, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.J temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli B.J KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt B.J 16.08.2009 kella 20:11 ajal grupis koos J.N-iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis

ära Tallinnas, Endla 45 asuva Kristiine Keskuse peaukse juurest SR`ile kuuluva jalgratta Tunturi Retki Super, maksumusega 1 365 krooni ja MV`ile kuuluva jalgratta Classic Delux, maksumusega 4 000 krooni, milliseid nad kahekesi vedasid sündmuskohalt eemale. Kuivõrd

süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki ja süüdistatava enda objektiivne käitumine näitab seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud grupis koos J.N-iga

eesmärgiga need vallasasjad maha müüa, siis tegutses süüdistatav võõraste

vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega tegutsesid süüdistatav ja J.N

ühiselt ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamise nimel kooskõlastatult, võtsid ära võõrad vallasasjad eesmärgiga need ebaseaduslikult omastada. Sellisest käitumisest saab teha

6 järelduse, et süüdistatav tegutses grupis koos teise isikuga, kelle osas on materjalid eraldatud eraldi menetlusse. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt saadi varastatud jalgrattad tagasi ning varalist kahju kuriteoga ei tekkinud. B.J-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo

laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.

Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 p 3 mõttes. Süüdistatavale KarS § 199 2 p 7, 9 järgi

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras 5 korral. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline

sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad

sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust. Arvestades asjaolu, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega

varalist kahju ei tekkinud ja süüdistatava süü ei olnud seetõttu kuigi suur ning tema käitumises on tuvastatud ka karistust kergendav asjaolu, leiab kohus, et süüdistatavale võib

karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära

lähedasena. Samas on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud viiel korral, neist neljal

korral ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seejuures pani ta käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud uue varavastase kuriteo toime viimase kohtuotsusega määratud katseajal ning viimane karistus jõuti kontrollnõuete täitmata jätmise tõttu täitmisele pöörata enne käesoleva kriminaalasja kohtusse jõudmist. Sellised asjaolud: kontrollnõuete ja määratud kohustuste täitmata jätmine, mis esialgselt tingisid katseaja pikendamise ja seejärel karistuse

täitmisele pööramise ning viie kuu möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest uue varguse

toimepanemine, viitavad sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja ta käitub kriminaalhooldust takistavalt. Süüdistatav küll väitis, et tal on alaline töökoht ja elukoht, kuid ometigi toodi ta kohtusse sellise välimusega, mis viitab sellele, et ta ei ole oma elukombeid muutnud ega vali seltskonda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 74 ega 69 sätteid ning süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

Märt Toming kohtunik