2-19-3575/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3575

Kohtuasi

Lääne Teed OÜ ja Sakala Teed OÜ hagi Eesti Vabariigi

Transpordiameti (endise Maanteeameti) kaudu vastu

20 875 euro ja viivise väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne Teed OÜ ja OÜ Sakala Teed apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

24 123,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad Lääne Teed OÜ (registrikood 10879306) ja OÜ

Sakala

Teed

(registrikood

10899591),

esindaja

vandeadvokaat Alar Urm

Kostja Eesti Vabariik Transpordiameti kaudu (registrikood

70001490), esindaja Kaidi Sulg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.06.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta

apellatsioonimenetluse

kulud

solidaarselt

hagejate

kanda.

Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lääne Teed OÜ (hageja I/töövõtja I) ja Sakala Teed OÜ (hageja II/töövõtja II) esitasid

07.03.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu (Maanteeameti kaudu, kostja/tellija).

Hagejad täpsustasid hagi 14.03.2019 ja 28.03.2019. Hagejad nõudsid solidaarselt kostjalt

võlgnevuse 20 875 euro, viivise 1 573,92 euro ja seadusjärgses määras edasiulatuva viivise

väljamõistmist.

2. Pooled sõlmisid 13.03.2017 töövõtulepingu tee hooldustöödeks. Töövõtjad vastutasid

lepingu täitmise eest solidaarselt. Tellija tegi lepingu alusel mahaarvamise 20 875 eurot ja

koostas selle kohta 23.02.3018 akti, sest hagejate 23.02.2018 töös esinesid puudused. Nimelt

jäi tee nr 4 (Tallinn – Pärnu – Ikla) 92,250 - 134,0 km (kokku 41,75 km) seisunditaseme 3+

nõutav minimaalne haardetegur maanteel hooldustsükli aja lõpuks saavutamata. Kostja jättis

20 875 eurot hagejatele tasumata. Kostja selgitas hagejatele, et hooldustsükli alguse aeg hakkas

kulgema libeduse tuvastamisest. Tegelikult pidi tellija lisaks libeduse mõõtmisele arvutama

kaua möödus aega lumesaju või tuisu lõpust. Maanteeamet arvestas ebaõigesti hooldustsükli

aja alguse ning sellest tulenevalt ka kestuse. Hooldustsükli aeg algas lumesaju lõpust. Lepingu

mõte ei olnud, et töövõtjad tagavad, et tee ei ole mitte ühelgi ajahetkel libe. See polnud

võimalik. Lepingulise kohustuse sisuks oli, et töövõtjad tagavad seisundinõuded hooldustsükli

lõpuks, mis oli 2 tundi alates lumesaju või tuisu lõpust. Libedusetõrje oli kohustus, mida tuli

teha kõige mõistlikumal ajahetkel ehk pärast lumesaju lõppu. Lumesadu ja muud

ilmastikunähtused mõjutasid teeolusid ning inimtegevusega polnud võimalik loodusjõudude

mõju välistada.

Kõnealuses piirkonnas sadas 23.02.2018 lund kogu vaidlusaluse perioodi ajal. Hageja I teostas

esimese puistamise 120-125 kilomeetril kell 08.38 – 09.28. Hooldetööde käigus selgus, et

tugevatele miinuskraadide, pinnatuisu ja järjepideva saju tõttu, tekitas NaCl kasutamine

vastupidise tulemuse. Nõutud tulemust ei saavutatud ka Tallinn-Pärnu-Ikla 69 – 92 km-l.

Hageja I pidas nõu naaberpiirkonna hooldajaga, kes teostasid hommikuse libedustõrje NaCl-ga

ning kes hiljem tegelesid soovimatute tagajärgede kõrvaldamisega. Hageja I otsustas, et kuni

teetemperatuuri tõusmiseni, saju lõppemiseni või tuule vaibumiseni (tuisk), hageja I NaCl

puistamisega teele niiskust ja libedust ei tekita. Ilmateenistus prognoosis kuni kella 14.00 tuule

kiiruse tugevnemist. Töövõtjad konsulteerisid ka ilmaprognoositeenusega (teeinfokeskuse),

kelle seisukoht oli samuti, et NaCl puistamine ei ole soovitatav. Pärast prognooside lugemist ja

analüüsimist otsustasid töövõtjad alustada kell 10.52 NaCl puistamist. Hageja II hooldeauto

alustas kell 10.52 töödega Tallinn-Pärnu-Ikla 125-131 km-l. Hageja I autod alustasid uuesti

tööga kell 11.50. Selleks hetkeks teetemperatuur tõusis ja prognoositud tuule kiiruse

tugevnemine jäi tulemata. Töövõtjad täitsid lepingut parimal võimalikul viisil ega rikkunud

lepingut. Vastavalt lepingule ning õigusaktidele ei olnud lumesaju ajal kohustust kloriidi

puistata. Pooltevahelise lepingu eesmärk oli paremate teeolude saavutamine. Kui hagejad

oleksid hakanud kloriidi puistama lumesaju ajal, oleks see teeolusid halvemaks muutunud ja

tekitanud libedust. Selline tegevus oleks vastuolus lepingu eesmärgiga. Tellija viidatud tava ei

kohaldunud poolevahelises suhtes. Tee seisundinõuete regulatsiooni tuli käsitleda kostja

tüüptingimustena ja tõlgendada vaidluse korral kostja kahjuks.

Lepingujärgne esimese sanktsioon oli lepingu täitmise nõue. Mahaarvamine oli sätestatud

kolmanda võimaliku sanktsioonina. Tuli rakendada esimest abinõu. Abinõu valikul tuli lähtuda

hea usu põhimõttest ning valida abinõu, mis oli vastavuses rikkumisega. Maanteeameti valitu

ei olnud proportsioonis väidetava rikkumisega, juhtumi asjaoludega, hea usu põhimõttega,

lepingu eesmärgiga ning poolte varasemas praktikas lepingu tõlgendamisega. Kohane

kinnipidamine sai olla maksimaalselt 6 500 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hagejad rikkusid lepingut ja kostjal

oli õigus mahaarvamisi teha. Hagejad võtsid lepinguga kohustuseks kokkulepitud ulatuses

teehoiu korraldamiseks riigi teedel. Vaidlusalune tee oli riigi põhimaantee. 23.02.2018 laekus

liiklejatelt vaidlusaluse teelõigu kohta mitmeid teateid tee libeduse kohta. Kostja informeeris

hagejaid, et haardetegur ei vastanud nõuetele, kuid hagejad ei asunud liiklusohtlikku olukorda

teel likvideerima, vaid asusid ootama väidetava lumesaju lõppu. Töövõtjad põhjustasid

teelõigul ohtliku olukorra ning tellija sanktsioon oli proportsioonis rikkumisega. Tava kohaselt

tuli sahkama minna, kui sadu on 0,5 mm/h. Sadu jõudis sellisele tasemele kell 10.10, kuid kostja

fikseeris libeduse juba kell 8.22. Seega hiljemalt kella 10.22 oleksid hagejad pidanud tagama

teel nõutava haardeteguri. Haardetegurit oli võimalik tagada hooldustsükli jooksul. Lepingus ei

olnud määratud, et hagejad pidid libedusetõrjet teostama just NaCl-ga. Hagejad pidi analüüsima

ilmastikuolusid ja muid tegureid ning sellest tulenevalt valima sobivad meetmed nõutava

haardeteguri tagamiseks hoolustsükli lõpus. Hagejad võisid kasutada erinevaid kloriide,

abrasiivmaterjale või nende segusid. Töövõtjate tõlgendus libedusetõrje algusajas ei ole

kooskõla hea usu põhimõttega. Tellijal oli õigus valida õiguskaitsevahendit. Hagejad ei

tõendanud, et nad oleksid vaidlusalusel teelõigul 23.02.2018 teostanud libedusetõrjet. Hagejad

rikkusid ka Maanteeinfokeskusele informeerimise kohustust.

Haardeteguri tagamise hooldustsükkel algas libeduse tekkest. Lume ja lörtsi eemaldamine ning

soola-lume segu eemaldamine ei hõlmanud endas libedusetõrjet ega olnud seotud sellega.

Libedusetõrje oli teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide

või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri

suurendamine mehaanilise karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste

likvideerimine. Eraldi hooldustsüklid nõudsid tee hooldajalt erinevaid tegevusi. Tee

hooldusnõudeid tuli tõlgendada selliselt, et lume eemaldamise hooldustsükkel maanteel algas

lumesaju või tuisu lõpust ning libedustõrje hooldustsükkel – libeduse tekkest, olenemata selle

tekkepõhjusest. Libeduse tuvastamine oli oluline, kuna selle tekkimisest hakatakse lugema

libedusetõrje hooldustsükli aega. Sellise tõlgendusega oli võimalik tagada tee seisundinõuetest

tulenevat eesmärki – tagada teedel ohutu liiklemine.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus

mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 1 920 eurot koos viivisega.

Hagejad esitasid lepingu täitmise nõude. Pooltevaheline õigussuhe vastas töövõtulepingu

tingimustele. Hagejate nõude aluseks oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 ning

riigihangete seaduse § 8. Poolte vahel oli sõlmitud riigihanke „Pärnu maakonna riigiteede

korrashoiu korraldamine aastatel 2017-2023“ (viitenumber 181744) tulemusena riigiteede

hooldamise leping. Töövõtjad võtsid kohustuse teehoiu korraldamiseks riigi omandis olevatel

teedel aastaringselt ja maanteeamet maksab selle eest tasu.

Pooled olid ühel meelel, et lepingu täitmisel kohaldusid tee seisundinõuded, kuid vaidlesid selle

üle, kuidas tuli tõlgendada määruse nr 92 § 27 lg-d 1 ja 2 ja kuidas tõlgendada, millal algas

hooldustsükkel - kas lumesaju lõppemisest või libeduse tekkest. Majandus- ja taristuministri

14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (tee seisundinõuded/määrus nr 92) § 27 lg-d

1 ja 2 näevad ette, et hooldustsükli aeg on tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised

seisundinõuded olema täidetud. Hooldustsükli aja arvestus maanteel algab libeduse tekkest või

lumesaju või tuisu lõpust. Tänava hooldustsükli aega arvestatakse libeduse tekkest või lumesaju

või tuisu algusest.

Pooled ei ole vaielnud selle üle, et 23.02.2018 kell 8.22 tuvastas kostja, et tee on libe ja 2 tundi

hiljem teostatud mõõtmistulemuste kohaselt ei vastanud tee seisundinõuetele. Kogu

teehoolduse lepingu eesmärk oli tagada riigi teede korrasolek aastaringselt sellisel viisil, et

tagatud oleks ohutu liiklemine teel ja selleks tuleb hagejatel muuhulgad järgida kõiki Eesti

Vabariigis teede korrashoiuks kehtestatud õigusakte, eeskirju, standardeid ning vajadusel

muude vastava valdkonna tehnilisi dokumente. Leping pidi tagama selle, et teehooldaja teostab

ennetustegevust ja jälgib teeilmaolusid ja prognoose ning asub hooldetöid tegema ajal ja viisil,

mis tagaks muuhulgas määruse nr 92 nõuete täitmise ehk tee vastavuse seisundinõuetele.

Määruse nr 92 § 27 lg 2 esimese lause kohaselt võis hooldustsükkel alata erinevatel aegadel

sõltuvalt sellest, milline eeldus rakendus: kui oli libe, siis algas ta libeduse tekkest ja kui oli

lumesadu, siis algas lumesaju lõpust. Teehoolde valdkonnas eristati erinevaid tsükleid talvises

teehooldes – lume tõrjumiseks ja libeduse tõrjumiseks. Hagejate seisukohtade kohaselt oli

hooldustsükli alguse ainus kriteerium lumesaju või tuisu lõpp, st olukordades, kus lumesadu

ega tuisku polnud, aga tee oli libe, teehoolduse tsükkel ei saanudki alata. Selline arvamus

polnud kooskõlas teehoolduse eesmärkide ega põhimõtetega. Määruse nr 92 oli õigusakt ja

VÕS § 35 lg 1 mõistest tulenevalt ei saanud olla tüüptingimus.

Pooled ei vaielnud, et lepingu kohaselt oli järelevalve tegijal õigus teha mahaarvamisi, kui

hooldaja ei olnud nõutavat seisunditaset saavutanud hooldetsükli jooksul, samuti siis, kui

hoolde tegemisel oli puudusi, mis võisid viia liiklusohtlike olukordade tekkimiseni. Lepingus

olid sätestatud sanktsioonide loetelu, kuid selles puudus tingimus, millises järjekorras tuli neid

rakendada. Tellijal oli kaalutlusõigus abinõu valikul. Libeduse tõrje teel oli oluline

liiklusohutuse tagamiseks ja selle tegemata jätmist pidas kostja oluliseks puuduseks lepingu

täitmisel. Kostja viitas, et tee hooldajad polnud andnud tagasisidet Maanteeinfokeskusest

saabunud sündmuste kohta. Hagejate rikkumist arvestades, ei olnud mahaarvamiste tegemine

ebakohane sanktsioon. Lepingu täitmise nõue, millele hagejad esimese võimaliku abinõuna

viitasid ei pruukinud olla piisav arvestades, et ettekirjutus või mahaarvamine ei vabastanud

teehooldajat puuduste kõrvaldamise kohustusest. Hagejad palusid mahaarvamist vähendada

kuni 6 500 euroni. Lepingus ettenähtud abinõud sarnanesid oma olemuselt enim leppetrahviga

(VÕS § 158, § 159). VÕS § 162 lg 3 järgi ei olnud hagejatel õigus leppetrahvi vähendamist

nõuda. Teatud teelõikudel püüdsid tee hooldajad libedust tõrjuda ja ühe teelõigu hooldamata

jätmiseks alust polnud. Tee oli libe, ei vastanud kokku lepitud nõuetele. Selle üle kaebasid

liiklejad ning turvaline liiklemine oli seatud ohtu.

Apellatsioonkaebus

5. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsus tühistada ja uue

otsusega hagi rahuldada. Kõik menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Kohus leidis valesti, et hageja väide oli, et hooldustsükli ainus kriteerium oli lumesaju või tuisu

lõpp. Kohus tõlgendas ebaõigesti tee seisundinõudeid leides, et selle eesmärk oli kaitsta

inimelusid. Pooled ei leppinud kokku inimelude säästmises. Kohus jättis kaebaja väidetega ja

tõenditega arvestamata. Isegi, kui tõend või väide oli ära mainitud, siis ei teinud kohus tõendist

mingit järeldust ega põhjendanud jälgitavalt, miks sellest ei tulenenud hageja väidetut.

Maakohus leidis ebaõigesti, et hooldustsükkel hakkas kulgema libeduse tuvastamisest. Selline

tõlgendus ei olnud kooskõlas määruse nr 92 § 27 lg 2 tekstiga. Viidatud norm sätestas

sõnaselgelt, et hooldustsükli aeg algas lumesaju või tuisu lõpust. Vastupidine tõlgendus tooks

kaasa normi kohaldamisel ületamatud vastuolud, mh ei oleks maanteel võimalik mitte kunagi

kohaldada normi osa, mille kohaselt algab hooldustsükkel „lumesaju või tuisu lõpust“. Polnud

võimalik, et tee ei oleks lumesaju korral libe. Lume alt ei saanud libedust tõrjuda, vaid teel

libeduse tõrjumiseks tuli kõigepealt lumi ära koristada. Samuti oli võimalik, et tee oli libe ka

muul põhjusel, ka ilma lumesajuta.

Määruse nr 92 tõlgendamisel tuli arvestada, et libedusetõrje oli kohustus, mida tuli teha kõige

mõistlikumal ajahetkel ehk pärast lumesaju lõppu, mitte pidevalt lumesaju ajal. Lumesaju ajal

soola puistamine põhjustas teele libedust. Kui sadas lund, ei tulnud ega saanud mõistlikult

alustada libedusetõrjega enne lumesaju lõppu. Määruse nr 92 koostamisel võeti eesmärgiks

saavutada teatud tundide jooksul teedel teatud hooldamise tulemus mitte, et igal võimalikul

hetkel tuli tagada tee ideaalne puhtus ja kuivus.

Vastustaja seisukoht

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

Ringkonnakohtu lahend

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

8. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid riigiteede hooldamise lepingu, millega hagejad võtsid

endale kohustuse tee hooldustööde tegemiseks perioodil 01.11.2017-30.09.2023 ja kostja

kohustus tasuma tehtud töö eest. Lepingu p 6.3.1 kohaselt kohustusid hagejad täitma lepingut

ja Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, samuti muid lepingus kokku lepitud nõudeid ja

tingimusi (I kd lk 7jj).

Hagejad kohustusid lepingu p 10.1 kohaselt tagama tavahoolde koosseisu kuuluvate töödega

teede seisunditasemed. Vaidlusalusel teelõigu puhul oli tegemist teega, mille seisund peab

vastama seisunditasemele 3. Hoolde koosseis ja nõuded hooldele olid kokku lepitud lepingu

lisas nr 4.2.2. Samas oli lepingu lisa 4.2.2. p-s 1.15 loetletud kaks erinevat tsüklit talihoolduses:

libedusetõrje ja lumetõrje (I kd, lk 20 jj).

Pooled ei vaidle selle üle, et, vaidlusalusel teelõigul (tee nr 4 Tallinn- Pärnu- Ikla 92,250-134,0

km-l) kehtis seisunditase 3+, mille puhul lepingu lisa 4.2.2 p 1.15 kohaselt on hooldustsükli aeg

nõutava haardeteguri tagamiseks 2 tundi. Lepingu kohane täitmine tähendab, et hagejad

saavutavad lepinguga kokkulepitud tulemuse ehk nõutava haardeteguri hooldustsükli jooksul.

Hagejate jaoks kohaldusid lepingu täitmisel Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse

nr 92 „Tee seisundinõuded“ sätted. Määruse lisa nr 9 sätestas järgmised hooldustsüklid: 1) lume

ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt; 2) soola-lume segu eemaldamine sõiduteelt ja 3) sõidutee

libedusetõrje tänava ohtlikes kohtades. Kahte erinevat tsüklit talihoolduses sisaldab ka lepingu

lisa nr 4.2.2. p 1.15.

Vastavalt 23.02.2018 mahaarvamise aktile (akti lisa 1- III kd lk 40-42; IV kd lk 28-29) teostas

kostja mahaarvamise 2018 veebruaris kostja poolt tasumisele kuuluvast summast, leides, et

hagejad rikkusid lepingut nõutava haardeteguri mittesaavutamise tõttu vaidlusalusel teel

41,75 km ulatuses (tee nr 4 134,0-92,250 km-l) 23.02.2018 ajavahemikus kell 8.22-11.57.

Samuti ei vaidle pooled kostja poolt 23.02.2018 mõõdetud haardetegurite väärtuse üle.

Vaidlusalusel teel oli nõutav minimaalne haardetegur sõidujälgedes 0,30 ja teistes kohtades

0,28.

9. Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks oli, millal algas hooldustsükli aeg nõutava haardeteguri

tagamiseks: kas hooldustsükkel algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu lõpust. Hagejad

olid seisukohal, et hooldustsükli aeg haardeteguri tagamiseks algab lumesaju lõpust. Kostja oli

seisukohal, et haardeteguri tagamise hooldustsükkel algab libeduse tekkest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja seisukohaga, mille kohaselt

hooldustsükli aeg haardeteguri tagamiseks algab libeduse tekkest. Maakohus on piisava

põhjalikkusega analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja otsuse järelduste kujunemine on jälgitav.

Otsuse põhjendustel eristatakse tee hoolduses erinevaid hooldustsükleid, mis võivad alata

erinevatel aegadel, sõltuvalt sellest, milline tingimus on saabunud: kas libeduse tekkest või

lumesaju lõpust või tuisu lõpust. Määruse nr 92 § 27 lg 2 esimene lause reguleerib erinevate

hooldustsüklite algust, mille kohaselt lume ja lörtsi eemaldamise ning soola-lume segu

eemaldamise hooldustsükli aeg algab lumesaju või tuisu lõppemisest ja nõutava haardeteguri

tagamise hooldustsükli aeg algab libeduse tekkest. Lume ja lörtsi eemaldamine ning soola-lume

segu eemaldamine ei hõlma endas libedusetõrjet ega ole libedusetõrjega seotud. Libedusetõrje

on teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende

segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine

mehaanilise karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine.

Kohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ja apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale.

10. Vastuseks hagejate apellatsioonkaebuse väitele, et hooldustöid takistas kestev lumesadu,

märgib kohus järgmist. Asjas kogutud tõenditega ei leidnud tõendamist hagejate

apellatsioonkaebuse väide, et 23.02.2018 hommikul olid riigiteel nr 4 keerulised tingimused

kestva lumesaju ja madalate temperatuuride tõttu, mis takistas hooldustöid. Lisaks ei teinud

hagejad 23.02.2018 tee omanikule määruse nr 92 § 18 lg-s 1 kohast motiveeritud ettepanekut

raskete ilmaolude ja vastava piirkonna, tee või teelõigu määratlemiseks. Kostja omakorda

tõendas, et 23.02.2018 ei takistanud haardeteguri tagamist lumesadu ega keerulised ilmaolud.

Väidet, et 23.02.2018 ei olnud vajalik lume eemaldamine, on kinnitanud ka hagejate asjatundja

M. Kehi kirjalikus arvamuses (IV kd, lk 20) ja tunnistajana 04.02.2020 kohtuistungil antud

ütlustega. Eeltoodu kohaselt esines 23.02.2018 kuiv lumesadu ja lumesaha teele saatmine oleks

olnud mõttetu, sest siis polnud veel lund, mida sahata (IV kd, lk 64-65). Seega ei ole tõendatud

hageja väide, et kõnealuses piirkonnas sadas lund. Lisaks märkis kostja, et tavapäraselt on

praktikas loetud lumesajuks sajuhulka alates 0,5 mm/tunnis, mis ka 11.03.2019 koosolekul

kriteeriumina kokku lepiti (III kd lk 155 p). Teeilmajaamade andmetel saavutas saju hulk

23.02.2018 taseme 0,5 mm/tunnis kell 10.10, kuid libeduse teke oli fikseeritud juba 8.22, mis

tähendab, et libedus oli kindlasti tekkinud varem. Kui isegi nõutava haardeteguri tagamise

hooldustsükkel algas kell 8.22, siis hiljemalt kell 10.22 oleks pidanud nõutav haardetegur

tagatud olema.

11. Hagejate apellatsioonkaebuse väited, et ajahetkeks, kui kostja mõõtis vaidlusalusel teelõigul

haardetegurit, ei olnud lumesadu ja tuisk lõppenud ning terve päev sadas vaidlusaluses

piirkonnas lund, on vastuolus tõenditega. 23.02.2018 ei olnud vajalik lume eemaldamine.

Tunnistaja M. Kehi ütluste ja S. Sillamäe 05.07.2019 ekspertarvamuse, mida kohus käsitleb

TsMS § 293 lg 2 kohaselt dokumentaalse tõendina - eriteadmistega isiku kirjaliku arvamusena

(IV kd lk 30 -36; 64-66), on tõendatud, et nendes teeoludes oli libeduse tõrje võimalik ja

nõutava haardeteguri saavutamiseks tuli kasutada suuremates kogustes NaCl või ka CaCl.

Seega on kostja tõendatud, et haardetegurit oli võimalik 23.02.2018 hooldustsükli jooksul

tagada. Sellega lükkas kostja ümber lükanud hagejate väited, et libedusetõrje ei oleks olnud

23.02.2018 tulemuslik. Vaidlusalusel teelõigul oli libedusetõrje edukalt teostatav kasutades

selleks sobilikku soolakogust.

Määruse § 27 lg 2 nõuete täitmise tagamine vaidlusalusel teelõigul oli hagejate kohustus.

Hagejad pidid analüüsima ilmaolusid ja muid tegureid ning sellele vastavalt valima sobivad

meetmed nõutava haardeteguri tagamiseks hooldustsükli lõpuks. Kostja tõendas S. Sillamäe

arvamusega, et isegi juhul, kui NaCl ei oleks vaidlusalustes oludes toiminud, tuli teha soolamine

uuesti või kasutada kloriide, mis olid esinevate temperatuuride juures efektiivsemad (nt NaCl-

ga niisutatud NaCl või CaCl2-ga niisutatud NaCl) (IV kd lk 35). Seda seisukohta kinnitas oma

ütlustes ka M. Kehi.

Apellandi väited ennetava libedusetõrje teostamise kohta ei ole praeguses vaidluses kohased,

kuna vaidlusalusel juhtumil oli libedus juba tekkinud ning hagejad kohustusid tekkinud libedust

tõrjuma. Ennetava libedusetõrje ja juba tekkinud libeduse korral haardeteguri tagamine on aga

erinevad olukorrad, milles hooldaja peab rakendama erinevates kogustes kloriide. Ennetava

libedusetõrje kohta antud seisukohti ei saa arvestada haardeteguri tagamise üle käivas vaidluses.

Ringkonnakohtu hinnangul tõendas kostja käesolevas asjas, et vaidlusalune teelõik oli ka pärast

hooldustsükli lõppu libe. Tegemist on suure liiklussagedusega riigiteega, mistõttu põhjustas

hagejate tegevusetus äärmiselt ohtliku olukorra- vaidlusalune teelõik oli äärmiselt libe.

12. Pooled olid lepingu lisa nr 4.2.4 p-s 6.1.3 kokku leppinud, et kostjal on õigus rakendada

teehooldes puuduste esinemise korral sanktsioonina mh mahaarvamisi tehtava hoolde

maksumusest ja mahaarvamisi (I kd lk 27 p). Maakohus tuvastas, et libedusetõrje tegemata

jätmine oli oluline puudus lepingu täitmisel ja kohaldatud sanktsioon oli kohane.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja leiab, et mahaarvamise summa

vähendamiseks puudus alus.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulud

13. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, kui jättis

hagi rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud

samuti solidaarselt hagejate kanda. Kostjal menetluskulud puudusid.

(allkirjastatud digitaalselt)