2-20-105568/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. jaanuar 2021

Tsiviilasja number

2-20-105568

Tsiviilasi

Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu avaldus Olaf

Lukilt võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tartu linn, Pärna

tn 10 korteriühistu (registrikood 80041533), seaduslik

esindaja Maria Merilai

Vastustaja (puudutatud isik): Olaf Lukk (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu

määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 30. septembri 2020. a

määrus muutmata.

3. Jätta

määruskaebemenetluses

kantud

menetluskulud Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu

kanda. Olaf Lukile hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu (avaldaja) esitas 11. veebruaril 2020 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Olaf Luki (puudutatud isik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses

puudutatud isiku poolt esitatud vastuväitega jätkus tsiviilasja menetlus hagimenetluse korras

Tartu Maakohtus.

20. märtsi 2020. a avalduse kohaselt on puudutatud isik avaldaja endine juhatuse esimees ning

talle kuulub korter asukohaga X. 22. aprilli 2019. a korteriühistu üldkoosoleku

korduskoosolekul valiti uus juhatus. Uus juhatus avastas, et juhatuse ruumis ei ole elektrit, üks

elektrijuhe on läbi lõigatud ning see põhjustas elektrikatkestuse. Ajavahemikul, mil juhe läbi

lõigatud, oli juhatuse ruumi võti ainult puudutatud isikul ja A.A.-l. Elektrikatkestuse

likvideerimise eest esitati korteriühistule arve 42 eurot. Puudutatud isik vahetas juhatuse ruumis

luku ning ta on vastutav ruumis elektrikatkestuse põhjustamise eest.

Kuna puudutatud isik ei andnud uuele juhatusele üle kõiki korteriühistu võtmeid ning usaldus

tema vastu oli kadunud, otsustas juhatus kõik vajalikud ukselukud vahetada. Enne ukselukkude

vahetamist saatis juhatus puudutatud isikule mitu kirja ning palus anda võtmed üle. Juhatus

hoiatas, et kui võtmeid üle ei anta, vahetatakse ukselukud ära ning puudutatud isikule esitatakse

arve. Ukselukud vahetati ära ja töö eest esitati korteriühistule arve summas 250 eurot 10 senti.

17. juuni 2019 üldkoosolekul otsustati ühehäälselt esitada juhatuse ruumis elektrikatkestuse

likvideerimise ja ukselukkude vahetamise arved summas 292 eurot 10 senti maksmiseks

puudutatud isikule. Puudutatud isik keeldub seda summat tasumast. Samuti keeldub puudutatud

isik maksmast raha remondifondi, mille kogumise otsustas 8. oktoobri 2019 üldkoosolek.

Puudutatud isiku võlg avaldaja ees on 494 eurot 99 senti, mille avaldaja palub koos

menetluskuludega välja mõista.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 7. novembri 2019. a

kommunaalteenuste arve nr 919 on otsaseinte tööde kulud, mida juhatus tegi ilma üldkoosoleku

otsuseta (korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 39). Tsiviilasjas nr 2-19-11440 on

tuvastatud kõigi otsaseinte soojustamise otsuste tühisus. Viidatud tsiviilasjas kehtis 2. augustist

2019 kuni 21. jaanuarini 2020 esialgse õiguskaitse määrus, mis nägi ette algse olukorra

säilimise kohustuse ja keelas vastu võtta samasisulisi otsuseid.

17. juuni ja 17. juuli 2019. a maja otsaseinte soojustamise otsused sisaldasid ka kulude

kandmise ja arvetele jaotamise tingimusi ja tasumist korteriomanike poolt. Seadusest tuleneva

kohtumääruse keelu ajal vastu võetud üldkoosoleku otsused on tühised (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 87; KrtS § 29 lg 6). 8. oktoobri 2019. a otsused on tühised lisaks seetõttu, et

korteriühistu juhatus ei saatnud puudutatud isiku e-postile ette nähtud tähtajaks koosoleku

teadet, ega muid dokumente (KrtS § 20 lg 4).

Majanduskava alusel saab nõuda vaid kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulusid, aga

mitte kulusid, mis väljuvad hädavajalike kulude piiridest, nagu seda on energiatõhususe

tõstmise kulud. 2019. aasta jooksul ei ole korteriomanike üldkoosolek kehtestanud mitte ühtegi

majanduskava. Seega kehtib KrtS § 41 lg 5 alusel 2018. a majanduskava, mis ei näe ette

remondifondi kulurida.

Korteriühistu põhikirja p-s 4.2.10 on loetletud arvete read, mis tuleks tasuda. Põhikirjas ei ole

märgitud, et ühistu liikmete arvetel võib olla tasumiseks nn remondifondi kulurida või muu

põhjendamatu kulurida (lukud jne). Juhatusel pole õigust määrata, milliseid kulusid

korteriomanikud kannavad isegi siis, kui see on põhikirjas kajastatud. Selline põhikiri on

vastuolus KrtS § 41 lg-ga 3. Kulude kandmise otsustamine ei ole juhatuse pädevuses ja

lukkudega seonduvad kulud ei kuulu KrtS § 40 lg 3 alusel tasumisele. Tsiviilasjas

nr 2-19-11440 on tuvastatud 17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisus, mille alusel

korteriühistu nõuab lukkude vahetamise kulude hüvitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2020. a määrusega avalduse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga

ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lg 2 p-de 1, 2 ja 5 kohaselt käsitatakse

tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti,

korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist, kohase suurusega

reservkapitali ja remondifondi loomist. Korteriühistu juhatuse koostatud majanduskava

(KrtS § 41) aluseks korteriühistu rahalistele nõuetele korteriomaniku vastu (KrtS § 40 lg 1).

Avalduse kohaselt on puudutatud isikul maksmata arveid kokku 494 eurot 99 senti, millelt on

arvestatud viivist. Arved on esitatud lukkude vahetamise ja elektrikatkestuse likvideerimise eest

292 eurot 10 senti ja remondifondi eest 196 eurot 67 senti. Kohtule esitatud tõenditest nähtub,

et puudutatud isikul on tasumata 7. novembri 2019. a arvest nr 919 remondifond 196 eurot 67

senti ja 7. juuli 2019. a arvest nr 559 nõue vastavalt juhatuse otsusele 292 eurot 10 senti, kokku

488 eurot 77 senti. Puudutatud isik ei nõustu seda summat tasuma. Ülejäänud arved on tasutud.

Kuivõrd Tartu Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrusega (jõustunud 23. jaanuaril 2020)

tsiviilasjas nr 2-19-11440 on tuvastatud korteriühistu 17. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli

p-des 3 ja 5 nimetatud otsuste tühisus, siis ei ole neil otsustel TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale

õiguslikke tagajärgi ning nende alusel ei saa puudutatud isikult nõuda 292 euro 10 sendi

tasumist.

Avaldaja leiab, et nõude aluseks saab olla ka juhatuse 17. juuni 2019. a otsuse p 2, millega

otsustati, et arve summas 292 eurot 10 senti esitatakse tasumiseks puudutatud isikule. Juhatuse,

kui korteriühistu juhtorgani pädevuses, on KrtS § 24 lg 1 järgi korteriühistu juhtimine ja

esindamine. Juhatusel ei ole seaduse ega põhikirja järgi pädevust otsustada selle üle, kas ja

milliseid kulusid peavad ühistu liikmed kandma. Asjaolu, et puudutatud isik ei ole juhatuse

17. juuni 2019. a otsust kohtus vaidlustanud, ei tähenda, et avaldajal oleks õigus nõuda

puudutatud isikult vaidlusaluse arve tasumist. Kuna juhatusel puudub pädevus antud küsimuse

üle otsustamiseks, puudub avaldajal ka õiguslik alus nõuda puudutatud isikult arvel nr 559

kajastatud 292 euro 10 sendi tasumist.

17. juuni 2019. a üldkoosoleku korduskoosolekul p-s 3 otsustati 2019. a majanduskava

kinnitamine ja maja otsaseinte soojustamine, mille tühisuse kohus 19. detsembri 2019. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 tuvastas. 8. oktoobri 2019. a üldkoosolekul kinnitati

korteriühistu uus põhikiri ja otsustati hakata koguma tähtajalist remondifondi 4 eurot 5 senti

korteri ruutmeetri kohta. Samuti otsustati, et viimane makse toimub hiljemalt juulis 2020. a.

Olenemata sellest, kuidas raha kogumist sõnastatakse (sihtlaekumine otsaseinte soojustamiseks

või remondifond), tuleb lähtuda sellest, mis põhjusel seda kogutakse ja milliseks otstarbeks

seda kasutatakse. 8. oktoobri 2019. a otsusega kehtestatud tähtajalise remondifondi puhul on

sisuliselt tegemist otsaseinte soojustamiseks kogutava rahaga. Kuna kohus on 2. augusti 2019. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 peatanud korteriühistu 17. juuni 2019. a, 17. juuli 2019. a

ja 15. juuli 2019. a otsuste kehtivuse ning keelanud korteriühistul samasisuliste otsuste

vastuvõtmise kuni tsiviilasja nr 2-19-11440 lõpliku lahendamiseni (s.o kuni 19. detsembrini

2020. a), ei olnud üldkoosolek õigustatud sellist otsustust (remondifondi kehtestamine, et katta

otsaseinte soojustamisega seonduvad kulud), vastu võtma. Seetõttu ei teki avaldajal õiguslikku

alust otsuse alusel nõuda kehtestatud tähtajalise remondifondi tasumist. See ei tähenda aga seda,

et puudutatud isik ei peaks kaasomandi eseme korrashoidu panustama ning õiguspäraselt

vastuvõetud üldkoosoleku otsuse alusel remondifondi makseid tasuma. Kuna avaldaja nõuetel

puudub õiguslik alus, ei ole alust nõuda ka eelnimetatud summadelt viivist.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub mõista puudutatud

isikult välja võlgnevuse 494 eurot 99 senti, s.o hooldustasu 298 eurot 32 senti ja remondifond

196 eurot 67 senti, ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avaldajal ei olnud keelatud võtta 8. oktoobril 2019 vastu otsust remondifondi kogumise kohta.

17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse p-s 3 otsustas üldkoosolek otsaseinte soojustamise üle

ning tsiviilasjas nr 2-19-11440 keelas maakohus hagi tagamise korras otsaseinte soojustamise

otsustamise ning sihtlaekumise kogumise otsaseinte soojustamiseks. Tartu Maakohus ei

peatanud tsiviilasjas nr 2-19-11440 Soojest OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmist. Maakohus on

ekslikult asunud seisukohale, et seoses hagi tagamisega tsiviilasjas nr 2-19-11440 oli avaldajal

keelatud igasuguse raha kogumise üle otsustamine. Kui üldkoosolek ei oleks 8. oktoobril 2019

võtnud vastu otsust remondifondi 4 eurot 5 senti ruutmeetri kohta kogumiseks (17. juuni 2019

üldkoosoleku otsusest erinev summa), võinuks tekkida olukord, kus pärast korteriomanikelt

tühise otsuse alusel kogutud otsaseinte soojustamise raha tagastamist puuduksid avaldajal raha

jooksvate arvete maksmiseks ning vajalike remonttööde tegemiseks. Remondifondi kogumise

eesmärk oli tagada korteriühistu toimimiseks vajalike vahendite olemasolu ning tsiviilasjas

nr 2-19-11440 ei keelanud maakohus ära avaldajal tavapärast valitsemist ega igasuguse raha

kogumist. Korteriühistu ei võtnud tsiviilasjas nr 2-19-11440 hagi tagamise abinõude kehtivuse

ajal vastu otsust otsaseinte soojustamiseks.

Otsaseinte soojustamise kiitis üldkoosolek heaks 10. märtsil 2020 toimunud üldkoosolekul.

Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et 8. oktoobri 2019. a üldkoosoleku otsus

remondifondi kogumise kohta on samasisuline 17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse p-ga 3

otsaseinte soojustamise kohta. 8. oktoobri 2019. a üldkoosoleku otsust vaidlustatud ei ole, otsus

on kehtiv ning selle alusel tuleb puudutatud isikult mõista välja remondifondi tasumata maksed,

mille tasumise lõpptähtaeg vastavalt 8. oktoobri 2019. a üldkoosoleku otsusele oli 31. juuli

2020. a.

On arusaamatu, miks maakohus ei pidanud vajalikuks menetleda asja kohtuistungil ja miks ei

kutsutud kohtusse tunnistajaid, kes oleks andnud täieliku ülevaate korteriühistus toimuvast.

Maakohus on vääralt tõlgendanud KrtS § 24 lg-t 1 ja asunud ekslikult seisukohale, et juhatus ei

saanud esitada ilma üldkoosoleku heakskiiduta puudutatud isiku vastu lukkude vahetamise tasu

nõuet. KrtS § 24 lg 1 tulenevalt on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib

korteriühistut. Maakohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt puudub korteriühistu juhatusel

õigus esitada korteriühistu liikme vastu nõuet ilma üldkoosoleku otsuseta. Maakohus ei ole

põhjendanud, kuidas erineb korteriomaniku vastu nõude esitamine lukkude vahetamise eest

sellest, kui juhatus esitab nõude ühistu liikme vastu kommunaalteenuste võlgnevuse

tasumiseks. Ukselukkude vahetamise tingis puudutatud isiku pahatahtlikkus ning ta vastutab

nende kulude eest kui endine juhatuse esimees.

Avaldaja on lähtunud puudutatud isiku poolt tasutud raha käsitlemisel VÕS § 88 lg 6 p-dest 1–

4 ja § 88 lg-st 8, puudutatud isikul on maksmata arveid kokku summas 494 eurot 99 senti.

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu.

Vastuse kohaselt püüab avaldaja määruskaebuses sisuliselt vaidlustada juba jõustunud

kohtulahendit, määrust tsiviilasjas nr 2-19-11440. Otsaseinte soojustamise sihtlaekumise otsus

17. juuni 2019. a protokollis on samasisuline 8. oktoobri 2019. a remondifondi otsusega, ainuke

vahe on, et otsaseinte sihtlaekumise nimetati ümber remondifondiks. Remondifondi puhul on

tegemist juhatuse poolt omavoliliselt tellitud maja otste soojustamise ehitustööde kulude

katteks kogutava rahaga. Tegemist ei ole hoone remondi ega kaasomandi eseme säilitamise

kuludega TsÜS § 63 p 1 järgi, mida saaks otsustada tavapärase valitsemise raames. Juhatuse

poolt 2019. aasta kohta esitatud tegevusaruandes (saadaval ka äriregistris) on märgitud, et

remondifondi raha kasutati otsaseinte soojustamiseks.

8. oktoobri 2019. a otsus on tühine ka seetõttu, et puudutatud isikule ei saadetud koosoleku

dokumente vastavalt KrtS § 20 lg-le 4. Kehtiva korteriühistu põhikirja p-s 4.2.10 on märgitud

kulude arvestuse alused ning täpne loetelu korteriomanike arvete kuluridadest. Avaldaja nõue

koosneb arvetele lisatud kuluridadest, mida põhikiri ette ei näe. Ühtegi nõudes sisalduvat

kulurida (remondifond ehk otsaseinte sihtlaekumine, juhatuse otsusega lukkude kulude

hüvitamine) ei ole korteriomanike arvetel olnud ja kehtiv põhikiri ei näe ette nende tasumist.

Seintele soojustuse paigaldamine on ehitamine, mitte remont. 10. märtsi 2020. a otsust

vaidlustama ei pea, sest puudus häälteenamus otsuse vastuvõtmiseks. Samuti ei käsitlenud see

otsaseinte kulude kandmist.

Lukkude vahetamise kulu tasuvad kõik korteriomanikud majanduskava alusel hooldustasu

arvelt, mis jagatakse omanike vahel korteri pindala alusel vastavalt seadusele ja põhikirjale.

Nõue ja kulude kandmine on tõendamata. Nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu

puudutatud isik keeldub KrtS § 40 lg 3 alusel kulusid kandmast.

Avaldaja ei või VÕS § 88 lg 4 p-de 2 ja 4 alusel arvestada puudutatud isiku poolt tasutud

summasid remondifondi ega lukkude katteks. Maksekorraldustel on märgitud arvete read,

milliste kulude katteks puudutatud isik VÕS § 88 lg 1 alusel tasus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus jätab poolte väited 10. märtsi 2020. a üldkoosoleku otsuse kohta tähelepanuta,

kuivõrd need ei puuduta käesoleva vaidluse eset. Ringkonnakohus jätab avaldaja nõude

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, seega puudub vajadus hinnata avaldaja väiteid

puudutatud isiku poolt tehtud laekumiste arvestuse kohta erinevate nõuete katteks.

7. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et avaldaja nõue koosneb kahest osast: lukkude

vahetamisega seotud kulust ja remondifondi tasust.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et korteriühistu juhatus võib esitada

korteriomaniku vastu nõude lukkude vahetamisega seonduva kulu hüvitamiseks ilma

üldkoosoleku otsuseta. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite

kaasomandi eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 näeb ette, et korteriomandi kaasomandi

eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel,

kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.

8. 17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse p 5, millega üldkoosolek otsustas esitada lukkude

vahetamisega seotud kulude hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu, on tühine (Tartu

Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-11440). Muud üldkoosoleku otsust,

mille alusel saaks puudutatud isikult lukkude vahetamise kulud sisse nõuda, kohtule esitatud ei

ole. Maakohus leidis põhjendatult, et vastava nõude esitamise üle otsustamine ei ole juhatuse

pädevuses.

Avaldaja poolne KrtS § 24 lg 1 tõlgendus ei ole õige. KrtS § 24 lg-st 1 tulenevalt on juhatus

korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Kõrgeimaks ühistu organiks on

üldkoosolek (KrtS § 20 lg 1 koosmõjus MTÜS § 18 ja § 19, avaldaja kuni 8. oktoobrini 2019

kehtinud põhikirja p-d 7.1.1. ja 7.1.2. ja alates 8. oktoobrist 2019 kehtiva põhikirja p 7.1.).

Juhatuse pädevusse kuuluvad ülesanded olid kuni 8. oktoobrini 2019 kehtinud põhikirjas

sätestatud p-s 7.4. ning alates 8. oktoobrist 2019 kehtima hakanud põhikirja p-s 7.13.

Juhatuse pädevusse kuuluva juhtimise all peetakse reeglina silmas ühistu organite tegutsemist

ühistu eesmärkide saavutamiseks sisesuhetes. Juhtimine tähendab eelkõige kohustust viia ellu

üldkoosoleku kui kõrgeima juhtimistasandi poolt kujundatud ühistu tahet. Seega on nõude

esitamise otsustamine korteriomaniku vastu üldkoosoleku pädevuses, mille täitmist korraldab

juhatus. Kuivõrd üldkoosoleku otsus nõude esitamise kohta on tühine, siis jättis maakohus

põhjendatult nõude rahuldamata.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et 8. oktoobril 2019

üldkoosoleku otsus remondifondi kogumise kohta on sisuliselt kattuv otsusega otsaseinte

soojustamiseks raha kogumise kohta. Seda on ka ise avaldaja oma määruskaebuses sisuliselt

kinnitanud. Nimelt põhjendab avaldaja määruskaebuses remondifondi kogumise vajadust

asjaoluga, et korteriühistul lasusid kohustused otsaseinte soojustustöid teostanud Soojest OÜ

ees. Sellest tulenevalt oli 8. oktoobri 2019. a otsuse eesmärk katta otsaseinte soojustustööde

kulud. Sellesisulise otsuse vastuvõtmine oli keelatud 2. augusti 2019. a maakohtu määrusega

tsiviilasjas 2-19-11440.

Seejuures ei oma tähtsust, et 8. oktoobri 2019. a otsusega määratud remondifondi summa 4

eurot 5 senti ruutmeetri kohta erines varasemate tühiste otsuste alusel määratud summadest,

milleks oli 4 eurot 52 senti. Vastuvõetud otsuse sisu ja eesmärk oli otsaseinte soojustamise

kulude katmine. Olenemata sellest, kuidas raha kogumist sõnastatakse, omab tähtsust see, mis

põhjusel seda kogutakse ning milliseks otstarbeks raha kasutatakse.

Korteriühistu üldkoosolekul on võimalus remondifondi maksete tasumise kohustuse suhtes

võtta vastu uus otsus, mille alusel saab ta puudutatud isiku vastu esitada nõude. Avaldaja on

maakohtus tuginenud sellele, et otsaseinte soojustamise kiitis üldkoosolek heaks 10. märtsil

2020 toimunud üldkoosolekul. Otsuse kohaselt „Otsustati ühehäälselt kiita heaks maja

otsaseina soojustamine“. Nimetatud otsusest ei tulene aga remondifondi arvestamise viisi ega

korteriühistu liikmetele langeva kohustuse suurust, samuti muid asjaolusid, millele tugineb

avaldaja nõue (juhatuse ruumi ukse vahetuse ja elektrikatkestuse likvideerimisega seotud

kulud). Praeguses menetluses ei ole ka sellele otsuse alusel nõuet esitatud.

Vastuseks määruskaebuse väitele, et Tartu Maakohus ei peatanud tsiviilasjas nr 2-19-11440

Soojest OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmist, märgib ringkonnakohus, et maakohtul puudus

pädevus sellise keelu kehtestamiseks.

10. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 477 lg-tele 1 ja 2 vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus

võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui

seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

Hageja ei ole algses avalduses märkinud, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või on nõus

kirjaliku menetlusega. 16. aprilli 2020. a menetlusdokumendis esitas avaldaja tingimusliku

taotluse, et juhul, kui kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks, palub avaldaja otsaseinte

soojustamise positiivsete tagajärgede kinnitamiseks kutsuda istungile ütlusi andma inimesi, kes

maja otsakorterites elavad. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole aga otsaseinte soojustamise

vajadus ja põhjendatus.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10).

Puudutatud isik esitas vastuse määruskaebusele ise, ringkonnakohus lahendas asjas kirjalikus

menetluses ning toimiku materjalides oleva info alusel saab eeldada, et puudutatud isikul

menetluskulusid tekkinud ei ole. Sellest tulenevalt hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke