2-20-14768/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.01.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-20-14768 Tsiviilasi N A M hagi J R vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja N A M (sündinud xxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja advokaat A V Kostja J R (sündinud xxx, isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2021 Resolutsioon Lahutada N A M ja J R vahel xxx.a xxx sõlmitud abielu.

Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

Tagastada Advokaadibüroole LINDEBERG OÜ 17.09.2020 ja 13.10.2020 tasutud riigilõivust (kokku 100 eurot) pool, s.o 50 eurot.

Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 08.10.2020 esitas N A M (hageja) kohtule hagi J R (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja on xxx kodakondsusega ja kostja xxx kodakondsusega. Hageja ja kostja abiellusid xxx.a. Käesoleval hetkel elab hageja xxx ning kostja Eestis. Poolte kooselu lõppes 2019.a lõpus, mistõttu on abielulised suhted lõppenud juba peaaegu üle aasta tagasi. Mõlemad abikaasad on praeguseks hetkeks oma eluga edasi liikunud ning oma elusid eraldi elanud. Kostja on hagejale teada andnud, et on abielu lahutamisega nõus ning soovib seda ka ise. Hageja ning kostja kooselu ei õnnestunud suurte kultuuriliste erinevuste ning sellest tekkinud lahkarvamuste tõttu. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi. Hageja ei soovi ühisvara jagada, kuna abikaasad on lahku kolides oma ühisvara juba jaganud. Olukorras, kus pooled elavad erinevates riikides ning neil puuduvad igasugused seosed (näiteks ühine elukoht, ühine vara, ühised lapsed jms), on abieluliste suhete taastumise tõenäosus nullilähedane. Eriti ebatõenäoliseks muudab selle asjaolu, et abielu käigus selgus, et abikaasade kultuurilised erinevused on äärmiselt suured ning abikaasad ei suutnud aktsepteerida neid erinevusi ning nendest tulenevaid põhimõtteid. Hagejal puudub igasugune soov taastada abielulisi suhteid ja teadaolevalt puudub selline soov ka kostjal. Lisaks pole hagejale teadaolevalt pooltel lähiaastatel plaanis isegi samasse riiki elama asuda, mis samuti muudab võimatuks abieluliste suhete taastamise. Hageja leiab, et praegusel juhul on hageja ning kostja vahelised abielusuhted pöördumatult lõppenud. Neil puudub kooselu, mida ei ole võimalik taastada, kuna pooled elavad eri riikides, nad on oma eluga edasi liikunud ning abikaasadel puudub igasugune huvi abielulisi suhteid taastada. Hageja palus lahutada N A M ja J R vahel xxx sõlmitud abielu. Jätta mõlema poole menetluskulud poole kanda, kes menetluskulud kandis.

Kostja hagile kirjalikult ei vastanud.

Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja leppida ega suhteid taastada ei soovi. Kostja oli lahutusega nõus, suhteid taastada ei soovi.

Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja esindaja taotles poole riigilõivu tagastamist maksja pangakontole.

Kohtuotsuse põhjendused xxx.a väljastatud abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti xxx.

Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi.

Menetluskulude jaotamine Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 punktist 3 tagastab kohus pool tasutud riigilõivust hageja pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik