2-19-4985/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
Legislator headnote
AI generated2-19-4985/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.01.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-4985
Kohtuasi
ProSystem OÜ hagi Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-
Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse ja
viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.04.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ProSystem OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
33 775,50 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja ProSystem OÜ (registrikood 10859120), esindaja
vandeadvokaat Martin Männik
Kostja Põhja-Pärnumaa vald (registrikood 7700234),
esindaja vallasekretär Piret Müür
Kohtuistung
14.01.2021
RESOLUTSIOON
1. Pärnu Maakohtu 30.04.2020 otsus jätta muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Apellatsioonimenetluse
kulud
jätta
hageja
kanda.
Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse
või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. ProSystem OÜ (hageja/töövõtja) esitas 01.04.2019 Pärnu Maakohtule hagi Põhja-Pärnumaa
valla (Põhja- Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) (kostja/tellija) vastu võlgnevuse 7 451,76 euro,
viivise 96,46 euro ja seadusjärgses määras edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus
jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagi menetlusse 10.05.2019. Hageja esitas
07.10.2019 avalduse nõude suurendamiseks selliselt, et põhinõue moodustas 17 459,76 eurot ja
viivisenõue 648,83 eurot ning 08.11.2019 nõude tuvastada, et kostja ülesütlemise avaldus oli
tühine.
Hageja suurendas 06.04.2020 teistkordselt oma nõuet ja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse
30 672,84 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 14.04.2020 kuni põhinõude
rahuldamiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 30 672,84 eurot. Kohus võttis 08.04.2020
menetlusse 06.04.2020 nõude suurendamise avalduse ja keeldus 08.11.2019 tuvastusnõude
menetlusse võtmisest.
2. Pooled sõlmisid riigihanke tulemusel 25.06.2018 tööettevõtulepingu tänavavalgustuse
hoolduseks Põhja-Pärnumaa vallas. Selle esemeks oli remondi- ja hooldusteenused. Töövõtja
väljastas tellijale tehtud tööde eest arveid. Kostja jättis tasumata järgmised arved: 180765-00
(arvest on tasutud 888,24 eurot), 180845-00, 180871-00, 180932-00, 190006-00, 190038-00,
190122-00, 190212-00, 190289-00, 190289-00, 190440-00, 190513-00, 190582-00, 190711-
00, 190765-00, 190844-00, 190924-00, 200055-00, 200124-00 ja 200216.
Tellija ütles lepingu üles 06.11.2018 töövõtja rikkumise tõttu. Hageja teatas 08.11.2018
vallavalitsusele, et ta vaidleb ülesütlemisele vastu, kuna puudus rikkumine. Leping oli jätkuvalt
kehtiv. Tänavavalgustuse astrokellade ümberprogrammeerimine ei olnud töövõtja kohustuseks.
Kui hankija soovis tellida astrokellade programmeerimist töövõtjalt, siis tuli vastav info esitada
riigihankes. Lepingut rikkus kostja, kuna ta ei informeerinud hagejat valgustitest, mis olid
kustunud lepingu sõlmimise ajaks, elektripaigaldise puudustest, elektripaigaldise kohta olid
tegemata elektrotehnilised kontrollmõõtmised, mistõttu elektripaigaldis ei vastanud hanke
tingimustele. Vallavalitsus teatas hankemenetluses, et elektripaigaldis oli seaduslik. See ei
osutunud tõeseks. Tellija ei esitanud dokumente, mis võimaldaksid töövõtjal lepingut
nõuetekohaselt täita.
Kostja vastuväited
3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Pärast ülesütlemist
puudus töövõtjal õigus arveid esitada. Lepingu kehtivuse ajal esitas hageja kaks arvet
(oktoobrikuu arve 180765-00 ja novembrikuu arve 180845-00).
Kostja tasus oktoobrikuu arve osaliselt, kuna töövõtja jättis kohustused täitmata. Hageja
kohustus teostama käidukorraldust. Elektripaigaldise käiduks loeti tegevust elektripaigaldise
talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmas eelkõige lülitamist, juhtimist,
kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Astrokellade seadistamine oli
otsene tänavavalgustussüsteemi juhtimise osa ja lülitusega kaasnev tegevus. Ilma selle
tegevuseta ei olnud võimalik tagada kokkuleppe täitmist tervikuna. Kokkuleppe kohaselt pidid
olema töökorras vähemalt 95% valgustuspunktidest ning töövõtja pidi kindlustama nende
põlemist pimedal ajal. Kui astrokellasid ei seadistata, siis ei ole võimalik tagada ka
tänavavalgustuslampide põlemist pimedal ajal. Tänavavalgustussüsteemi mõte on valgustada
inimsilmale piisava loodusliku valgustuse puudumisel teid ja tänavaid tagamaks turvaline ja
ohutu liikumine. Selles valdkonnas tegutsev isik pidi mõistma, et astrokellade seadistus oli
tänavavalgustuse käidu osa. Lepingu täitmine eeldas sellist kohustust ka olukorras, kui seda
sõna-sõnalt lepingus kirjas ei olnud - sellist tegevust eeldab „käit“ kui tegevus iseenesest. Lisaks
tulenes see nii lepingu mõttest ja eesmärgist. Seadistusküsimus tuli märkida üksnes juhul, kui
kostjal oleks olnud soov see käidu koosseisust välistada. Tellijal lasus kohustus tasuda üksnes
kokkuleppest tuleneva töö nõuetekohase teostamise eest. Tasumisele kuuluvast arvest tuli maha
arvata summad tegemata tööde eest, mida kostja tellis teiselt ettevõttelt, et tagada
tänavavalgustuse toimimine. Tegemata töö eest ei pidanud kostja hagejale tasuma.
Novembrikuus sai nõuda tasu vaid seitsme päeva eest 389,20 eurot (1668:30 x 7). Vallavalitsus
polnud arvet tasunud. Pärast ülesütlemist tegid vallavalitsuse töötajad kontrollkäigu
tänavavalgustussüsteemi toimimise ülevaatamiseks ning tuvastasid, et lepingu p-d 2.2. ja 2.3
olid täitmata. Hageja ei näidanud kohustuste täitmisel üles vajalikku hoolt ja kostja keeldus arve
tasumisest. Töövõtja keeldus läbipõlenud tänavavalgustuslampide asendamist. Seetõttu palus
tellija töövõtjal esitada hiljemalt 10.12.2018 loetelu tegelikult teostatud töödest koos nende eest
arvel esitatud summa arvestuskäiguga. Hageja seda ei teinud ja kostjal oli õigus keelduda arve
tasumisest seniks kuni hageja täidab oma kohustused.
Maakohtu otsus
4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud
puudusid.
Poolte vahel sõlmiti 25.06.2018 tööettevõtuleping tänavavalgustuse hoolduseks Põhja-
Pärnumaa vallas. Kostja ütles 06.11.2018 avaldusega lepingu erakorraliselt üles alates
08.11.2018 ja hageja sai avalduse kätte 08.11.2018. Kostja ei tasunud arvet nr 180765 osaliselt
(779,76 eurot) ning arved nr 180845-00, 180871-00, 180932-00, 190006-00, 190038-00,
190122-00, 190182-00, 190212-00, 190289-00, 190367-00, 190440-00, 190513-00, 190582-
00, 190687-00, 190711-00, 190765-00, 190844-00, 190924-00, 200055-00, 200124-00 ja
200216-00 olid tasumata täies ulatuses. Pooled vaidlesid selle üle, kas ülesütlemine oli kehtiv,
kas lepingu esemeks oli astrokellade ümberprogrammeerimine ja kas nende reguleerimine pidi
nähtuma hanke tehnilisest kirjeldusest.
Maakohus tuvastas võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg-te 1 ja 2, § 196 lg 2, § 116, § 29 ja
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 alusel, et ülesütlemine oli kehtiv ja poolte
leping lõppes 08.11.2018. Hagejal puudus täitmise nõue pärast nimetatud kuupäeva. Kostja
ütles kokkuleppe üles põhjusel, et hageja ei täitnud seda vastavalt kokkulepitule. Lepingu p 4.2.
andis tellijale õiguse leping ennetähtaegselt mõjuval põhjusel üles öelda igal ajal, tasudes
töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest. Tellijal oli õigus olulise rikkumise korral teha
ülesütlemine ka etteteatamistähtaega järgimata vastavalt p-le 4.3. Pooled sätestasid p-s 1.1., et
töövõtja teostab enda omandis või kasutuses olevate tehniliste vahendite ja inimressursi toel
Vändra alevi, Tootsi aleviku ja endise Vändra valla külade territooriumil tänavavalgustusvõrgu
hoolduse- ja remonditöid ning käidukorraldust vastavalt lepingus sätestatule, arvestades tellija
huve ja ettepanekuid ning korraldab eelpoolmärgitud piirkondades tänavavalgustuse häireteta
funktsioneerimise kogu lepinguperioodi jooksul. Riigihanke kirjelduse p-s 2.1. nähtus
samasisuline kokkulepe. Pooled leppisid kokku p-s 2.2., et töökorras peavad olema pidevalt
vähemalt 95% valgustuspunktidest ning töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal
põleksid.
Hageja väide, et astrokellade regulatsioon pidi eraldi nähtuma hanke tehnilisest kirjeldusest, oli
paljasõnaline ega polnud kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja ettevõtjana kinnitas
hankemenetluses enda vastavust kvalifitseerimistingimustele ja osales hankes majandus- ja
kutsetegevuses tegutseva isikuna. Hiljemalt lepingu sõlmimisel oleks töövõtja pidanud p-s 2.2.
sätestatud kokkulepet, kas täpsustama või keelduma selle sõlmimisest, kui töövõtja hinnangul
ei vastanud see hanketingimustele. Töövõtja, kui eriteadmistega isik, kandis lepingu
mittenõuetekohase täitmise riisikot, kui ta ei selgitanud välja tellija poolt silmaspeetud
eesmärki. Arvestades RHS § 8 lg-t 2, VÕS § 635 lg-t 1 ja § 641 lg-t 2 leidis kohus, et kuna
hageja ei olnud nõus astrokellasid seadistama ning tänavavalgustus pimeduse saabumisel ei
hakanud tööle (hakkas tööle viitega), siis hageja poolt osutatav teenus ei vastanud kokkulepitud
tingimustele.
Lepingu kehtivuse ajal esitas töövõtja kaks arvet - nr 180765-00 (oktoobrikuu arve)
779,76 eurot ja nr 180845-00 (novembrikuu arve) 389,20 eurot. Mõlemad arved olid
põhjendamatud. Oktoobrikuu arve osas leidis kohus, et VÕS § 637 lg 3 ja p 3.1. kohaselt
kohustus kostja tasuma tingimustele vastava töö eest töö valmimisest. Vallavalitsus teavitas
töövõtjat astrokellade seadistamise vajadusest hiljemalt 11.09.2018 ja 31.10.2018 esitas vastava
nõude. Hageja ei olnud nõus neid seadistama. Seega jättis töövõtja selles osas töö vastavalt
kokkulepitud tingimustele teostamata. Tellijal oli õigus lasta see töö teostada teisel isikul ning
nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Faktiliselt
tasaarvestas kostja enda nõude hageja nõudega ja hagejal lõppes kohustus tasuda arve (VÕS §
186 p 2). Novembrikuu arvet ei pidanud kostja tasuma, kuna lepingu p 4.2. ja p 3.1. kohaselt
oli kostjal õigus pärast lepingu ennetähtaegset ülesütlemist tasuda töövõtjale faktiliselt tehtud
tööde eest. Töövõtja ei esitanud vallavalitsusele perioodil 01.11.2018-07.11.2018 teostatud
tööde loetelu ning seega töövõtja ei saanud esitada pärast lepingu ülesütlemist tasunõuet.
Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega
hagi rahuldada. Kõik menetluskulud tuli jätta kostja kanda.
Maakohus tõlgendas ebaõigesti lepingut ning kohaldas vääralt VÕS-st tulenevat regulatsiooni
tava ja praktika kohta. Kaebaja tugines menetluses väitele, et kui hankijad soovisid astrokellade
reguleerimist, tuli selline soov vastavalt tavale esitada osana hanke tehnilisest kirjeldusest.
Kaebaja sellekohased väited ja tõendid jäid maakohtus analüüsimata. Samuti jättis kohus
kaebaja väited tähelepanuta selle kohta, et hanke eesmärgiks oli hooldusteenuse pakkumine,
mitte käidu korraldamine. Hageja kokkulepitud tingimusi ei rikkunud ja selle ülesütlemine oli
tühine. Tegemist polnud olulise rikkumisega (VÕS § 116). Kostja käitumine ei võimaldanud
hagejal lepingut täita (dokumentatsioon esitamata) ja seega võis kostja õigus kasutada
õiguskaitsevahendeid olla välistatud/piiratud (VÕS § 101 lg 3). Hankelepingu esemeks ei
saanud olla käidu korraldamine, kuna tellija kinnitas, et käidupäevikut pole ja liitumispunktid
olid kuni 100 amprit. Samuti polnud kostjalt elektriskeeme vanade võrkude kohta. Hankija
avaldas hankemenetluse käigus vääralt, et elektripaigaldis oli seaduslik. Hageja poleks saanud
muuta hankemenetluses lepingu sisu ning selle sõlmimise keeldumisel oleks pidanud hageja
hüvitama kostjale kahju. Tellijal puudus õigus nõuda töövõtjalt loetelu faktiliselt teostatud
töödest. Töövõtja esitas arveid vastavalt lepingule ning kostjal oli kohustus arveid tasuda.
Vastustaja seisukoht
6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu
otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle
tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus
rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus
nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg st 6 tulenevalt neid ei korda.
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Pooled vaidlesid selle üle, kas lepingu ülesütlemine (I kd lk 11) oli tühine. Hageja oli
seisukohal, et maakohus tuvastas ebaõigesti kostjapoolse lepingu ülesütlemise, kuna hageja
lepingut ei rikkunud. Hageja kohustus oli hoida korras ja hooldada tänavavalgustust, mitte
reguleerida astrokellasid. Maakohus tuvastas õigesti, et töövõtja lepingujärgseks kohustuseks
oli töövõtulepingu p 1.1. alusel käidu korraldamine (I kd lk 8). Hankedokumendi kirjelduse
p 2.1. kohaselt oli hankelepingu esemeks samuti käidu korraldamine lisaks hooldus-ja
remonttöödele (I kd lk 92). Majandus- ja taristuministri määruse 26.06.2015 nr 74
"Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded" § 2 p 2 näeb ette, et käit on tegevus
elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist,
juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Pooled ei vaielnud
selle üle, et astrokellade seadistamine kujutab endas programmeerimist, millal valgustus lülitub
sisse ja millal välja. Sellest tuleneb, et astrokellade seadistamine on tänavavalgustussüsteemi
juhtimise osa ja lülitusega kaasnev tegevus. Selline tegevus kuulub käidu korraldamise alla.
Lepingu p.2.2 leppisid pooled kokku, et töökorras peavad olema pidevalt vähemalt 95 %
valgustuspunktidest ning töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal põleksid (I kd lk 8
pöördel). Seega nähtub, et töövõtja lepingujärgseks kohustuseks oli korraldada kogu
elektripaigaldise käitu, sh astrokellade reguleerimist selliselt, et tagatud oleks valgustuse
põlemine pimedal ajal. Sellise tegevuseta ei oleks võimalik tagada lepingu täitmist. Kohus
nõustub kostja selgitustega, et tänavavalgustuse mõte on loodusliku valgustuse puudumisel teid
ja tänavaid valgustada inimsilmale piisavas ulatuses. Lepingu eesmärgist tulenevalt oligi hageja
kohustus selline tulemus tagada. Hageja ei tõendanud, et valgustus läks pimeduse saabumisel
põlema. Maakohus tuvastas õigesti, et kuna astrokellad ei lülitunud sisse õigel ajal, siis oli
tegemist sellise lepingu rikkumisega, mis andis aluse selle ülesütlemiseks.
Hageja väide, et valdkonnas kehtiva tava kohaselt tuli astrokellade reguleerimise soov tuua
välja hanke tehnilises kirjelduses, on põhjendamatu. Astrokellade seadistamine kuulub käidu
korraldamise alla. Isegi kui teistes hankelepingutes olid töövõtja kohustused (sh astrokellade
seadistamine) eraldi välja toodud, ei muuda see elektripaigaldise käidu sisu. Praegusel juhul
puudub alus arvata, et käidu mõistet tuleks sisustada erinevalt määrusest. Kui pooled soovisid
käidu korraldamise mõisted sisustada erinevalt määruse nr 74 toodust, siis oleks tulnud selles
lepingus kokku leppida. Hankelepingu eseme määratlemine on hankemenetluse üks kõige
olulisemaid küsimusi – see määratletakse hankeprotsessi alguses ja seda ei saa hiljem muuta.
Hankelepingu eseme sisustamisel tuli lähtuda lepingu sisust, mitte selle pealkirjast/koodist.
Pakkujal oli hankemenetluses õigus pöörduda hankija poole selgituste saamiseks (I kd lk 96),
kui pakkujale ei olnud selge, mis oli lepingu esemeks. Hageja polnud hankemenetluse raames
hankija poole pöördunud selle küsimuse väljaselgitamiseks (hankemenetluses tehtud
pöördumised I kd lk 106, 132-133).
Määruse nr 74 § 5 lg 1 p 5, millele hageja viitas, ei ole käesoleval juhul vaidluse lahendamise
seisukohalt asjakohane. Nimetatud säte näeb ette, et elektripaigaldise ohutu käidu tagamiseks
tuleb elektripaigaldise eest vastutaval isikul määrata elektripaigaldise kasutamise nõuete
täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja), kui elektripaigaldis on madalpingepaigaldis,
mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri. Nimetatud norm reguleerib kostja kohustusi
järelvaataja määramiseks, mitte hageja kohustusi/õigusi. Kostjale ei tulenenud ka mingisugust
keeldu sellest sättest. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ja
määruse nr 74 § 5 lg 1 p-st 5 ei saa tuletada töövõtja alust lepinguga võetud kohustuste
mittetäitmiseks. Lepingu järgi ei seadnud pooled käidu korraldamist sõltuvusse peakaitsme
nimivoolu suurusest. Seega puudub alus selle sätte kohaldamiseks.
Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et lepingu sai öelda üles vaid selle olulise rikkumise tõttu.
Kostja vaidles vastu sellele väitele, kuna hageja esitas selle esmakordselt apellatsioonkaebuses.
Apellatsioonimenetluses on uute asjaolude esitamine piiratud. Hageja ei põhjendanud, miks ta
seda väidet maakohtus esitada ei saanud. Kohus jätab selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel
tähelepanuta.
Hageja tugines apellatsioonkaebuses ka VÕS § 101 lg-le 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja
tugineda
kohustuse
rikkumisele
võlgniku
poolt
ega
kasutada
sellest
tulenevalt
õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast
tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Tellija ütles töövõtjaga lepingu
üles, kuna töövõtja keeldus astrokellade seadistamisest. Selle normi kohaldamiseks oleks
töövõtja pidanud esile tooma ja tõendama, millega ja kuidas tellija põhjustas astrokellade
reguleerimise kohustuse rikkumist. Hageja väitis, et kostja ei esitanud vajalikku
dokumentatsiooni ja ei vastanud töövõtja kirjale. Sellest aga ei piisa VÕS § 101 lg 3
kohaldamiseks. Hageja põhiväide käesolevas vaidluses oli, et astrokellade seadistamine polnud
tema lepingujärgne kohustus ja sellise kohustuse täitmist ei saanud hagejalt nõuda. Seega
dokumentide esitamata jätmine ei olnud seotud astrokellade reguleerimise kohustusega ega
saanud mõjutada tellija õigust kasutada õiguskaitsevahendeid sellisel lepingu rikkumisel.
Kaebaja leidis, et novembrikuu arve osas asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et hagejal oli
kohustus esitada tellijale loetelu tehtud töödest. Sellist kohustust töövõtjal lepingu järgi ei
olnud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS §
637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled olid ka
lepingu p-s 3.1. leppinud kokku, et tasu makstakse töö nõuetekohase täitmise eest (I kd lk 8
pöördel). Olukorras, kus pooltevahel on vaidlus töö nõuetekohase valmimise üle (kostja
etteheited I kd lk 62-64), pidi töövõtja tasu saamiseks tõendama, et tööd olid valmis ja
nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmas. Hageja seda ei teinud. Seega
leidis maakohus õigesti, et puudus alus hagi rahuldamiseks novembrikuu arve osas.
8. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks
esimeses kohtuastmes. Tulenevalt TsMS § 171 lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus
apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse rahuldamata jäämise tõttu
hageja kanda. Kostja avaldas kohtuistungil, et tal menetluskulud puuduvad. Seega määrab
kohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad (TsMS § 174 lg-st 1).
(allkirjastatud digitaalselt)