2-19-4985/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4985

Kohtuasi

ProSystem OÜ hagi Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-

Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ProSystem OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

33 775,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja ProSystem OÜ (registrikood 10859120), esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Kostja Põhja-Pärnumaa vald (registrikood 7700234),

esindaja vallasekretär Piret Müür

Kohtuistung

14.01.2021

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 30.04.2020 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse

kulud

jätta

hageja

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ProSystem OÜ (hageja/töövõtja) esitas 01.04.2019 Pärnu Maakohtule hagi Põhja-Pärnumaa

valla (Põhja- Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) (kostja/tellija) vastu võlgnevuse 7 451,76 euro,

viivise 96,46 euro ja seadusjärgses määras edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagi menetlusse 10.05.2019. Hageja esitas

07.10.2019 avalduse nõude suurendamiseks selliselt, et põhinõue moodustas 17 459,76 eurot ja

viivisenõue 648,83 eurot ning 08.11.2019 nõude tuvastada, et kostja ülesütlemise avaldus oli

tühine.

Hageja suurendas 06.04.2020 teistkordselt oma nõuet ja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse

30 672,84 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 14.04.2020 kuni põhinõude

rahuldamiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 30 672,84 eurot. Kohus võttis 08.04.2020

menetlusse 06.04.2020 nõude suurendamise avalduse ja keeldus 08.11.2019 tuvastusnõude

menetlusse võtmisest.

2. Pooled sõlmisid riigihanke tulemusel 25.06.2018 tööettevõtulepingu tänavavalgustuse

hoolduseks Põhja-Pärnumaa vallas. Selle esemeks oli remondi- ja hooldusteenused. Töövõtja

väljastas tellijale tehtud tööde eest arveid. Kostja jättis tasumata järgmised arved: 180765-00

(arvest on tasutud 888,24 eurot), 180845-00, 180871-00, 180932-00, 190006-00, 190038-00,

190122-00, 190212-00, 190289-00, 190289-00, 190440-00, 190513-00, 190582-00, 190711-

00, 190765-00, 190844-00, 190924-00, 200055-00, 200124-00 ja 200216.

Tellija ütles lepingu üles 06.11.2018 töövõtja rikkumise tõttu. Hageja teatas 08.11.2018

vallavalitsusele, et ta vaidleb ülesütlemisele vastu, kuna puudus rikkumine. Leping oli jätkuvalt

kehtiv. Tänavavalgustuse astrokellade ümberprogrammeerimine ei olnud töövõtja kohustuseks.

Kui hankija soovis tellida astrokellade programmeerimist töövõtjalt, siis tuli vastav info esitada

riigihankes. Lepingut rikkus kostja, kuna ta ei informeerinud hagejat valgustitest, mis olid

kustunud lepingu sõlmimise ajaks, elektripaigaldise puudustest, elektripaigaldise kohta olid

tegemata elektrotehnilised kontrollmõõtmised, mistõttu elektripaigaldis ei vastanud hanke

tingimustele. Vallavalitsus teatas hankemenetluses, et elektripaigaldis oli seaduslik. See ei

osutunud tõeseks. Tellija ei esitanud dokumente, mis võimaldaksid töövõtjal lepingut

nõuetekohaselt täita.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Pärast ülesütlemist

puudus töövõtjal õigus arveid esitada. Lepingu kehtivuse ajal esitas hageja kaks arvet

(oktoobrikuu arve 180765-00 ja novembrikuu arve 180845-00).

Kostja tasus oktoobrikuu arve osaliselt, kuna töövõtja jättis kohustused täitmata. Hageja

kohustus teostama käidukorraldust. Elektripaigaldise käiduks loeti tegevust elektripaigaldise

talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmas eelkõige lülitamist, juhtimist,

kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Astrokellade seadistamine oli

otsene tänavavalgustussüsteemi juhtimise osa ja lülitusega kaasnev tegevus. Ilma selle

tegevuseta ei olnud võimalik tagada kokkuleppe täitmist tervikuna. Kokkuleppe kohaselt pidid

olema töökorras vähemalt 95% valgustuspunktidest ning töövõtja pidi kindlustama nende

põlemist pimedal ajal. Kui astrokellasid ei seadistata, siis ei ole võimalik tagada ka

tänavavalgustuslampide põlemist pimedal ajal. Tänavavalgustussüsteemi mõte on valgustada

inimsilmale piisava loodusliku valgustuse puudumisel teid ja tänavaid tagamaks turvaline ja

ohutu liikumine. Selles valdkonnas tegutsev isik pidi mõistma, et astrokellade seadistus oli

tänavavalgustuse käidu osa. Lepingu täitmine eeldas sellist kohustust ka olukorras, kui seda

sõna-sõnalt lepingus kirjas ei olnud - sellist tegevust eeldab „käit“ kui tegevus iseenesest. Lisaks

tulenes see nii lepingu mõttest ja eesmärgist. Seadistusküsimus tuli märkida üksnes juhul, kui

kostjal oleks olnud soov see käidu koosseisust välistada. Tellijal lasus kohustus tasuda üksnes

kokkuleppest tuleneva töö nõuetekohase teostamise eest. Tasumisele kuuluvast arvest tuli maha

arvata summad tegemata tööde eest, mida kostja tellis teiselt ettevõttelt, et tagada

tänavavalgustuse toimimine. Tegemata töö eest ei pidanud kostja hagejale tasuma.

Novembrikuus sai nõuda tasu vaid seitsme päeva eest 389,20 eurot (1668:30 x 7). Vallavalitsus

polnud arvet tasunud. Pärast ülesütlemist tegid vallavalitsuse töötajad kontrollkäigu

tänavavalgustussüsteemi toimimise ülevaatamiseks ning tuvastasid, et lepingu p-d 2.2. ja 2.3

olid täitmata. Hageja ei näidanud kohustuste täitmisel üles vajalikku hoolt ja kostja keeldus arve

tasumisest. Töövõtja keeldus läbipõlenud tänavavalgustuslampide asendamist. Seetõttu palus

tellija töövõtjal esitada hiljemalt 10.12.2018 loetelu tegelikult teostatud töödest koos nende eest

arvel esitatud summa arvestuskäiguga. Hageja seda ei teinud ja kostjal oli õigus keelduda arve

tasumisest seniks kuni hageja täidab oma kohustused.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud

puudusid.

Poolte vahel sõlmiti 25.06.2018 tööettevõtuleping tänavavalgustuse hoolduseks Põhja-

Pärnumaa vallas. Kostja ütles 06.11.2018 avaldusega lepingu erakorraliselt üles alates

08.11.2018 ja hageja sai avalduse kätte 08.11.2018. Kostja ei tasunud arvet nr 180765 osaliselt

(779,76 eurot) ning arved nr 180845-00, 180871-00, 180932-00, 190006-00, 190038-00,

190122-00, 190182-00, 190212-00, 190289-00, 190367-00, 190440-00, 190513-00, 190582-

00, 190687-00, 190711-00, 190765-00, 190844-00, 190924-00, 200055-00, 200124-00 ja

200216-00 olid tasumata täies ulatuses. Pooled vaidlesid selle üle, kas ülesütlemine oli kehtiv,

kas lepingu esemeks oli astrokellade ümberprogrammeerimine ja kas nende reguleerimine pidi

nähtuma hanke tehnilisest kirjeldusest.

Maakohus tuvastas võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg-te 1 ja 2, § 196 lg 2, § 116, § 29 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 alusel, et ülesütlemine oli kehtiv ja poolte

leping lõppes 08.11.2018. Hagejal puudus täitmise nõue pärast nimetatud kuupäeva. Kostja

ütles kokkuleppe üles põhjusel, et hageja ei täitnud seda vastavalt kokkulepitule. Lepingu p 4.2.

andis tellijale õiguse leping ennetähtaegselt mõjuval põhjusel üles öelda igal ajal, tasudes

töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest. Tellijal oli õigus olulise rikkumise korral teha

ülesütlemine ka etteteatamistähtaega järgimata vastavalt p-le 4.3. Pooled sätestasid p-s 1.1., et

töövõtja teostab enda omandis või kasutuses olevate tehniliste vahendite ja inimressursi toel

Vändra alevi, Tootsi aleviku ja endise Vändra valla külade territooriumil tänavavalgustusvõrgu

hoolduse- ja remonditöid ning käidukorraldust vastavalt lepingus sätestatule, arvestades tellija

huve ja ettepanekuid ning korraldab eelpoolmärgitud piirkondades tänavavalgustuse häireteta

funktsioneerimise kogu lepinguperioodi jooksul. Riigihanke kirjelduse p-s 2.1. nähtus

samasisuline kokkulepe. Pooled leppisid kokku p-s 2.2., et töökorras peavad olema pidevalt

vähemalt 95% valgustuspunktidest ning töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal

põleksid.

Hageja väide, et astrokellade regulatsioon pidi eraldi nähtuma hanke tehnilisest kirjeldusest, oli

paljasõnaline ega polnud kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja ettevõtjana kinnitas

hankemenetluses enda vastavust kvalifitseerimistingimustele ja osales hankes majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva isikuna. Hiljemalt lepingu sõlmimisel oleks töövõtja pidanud p-s 2.2.

sätestatud kokkulepet, kas täpsustama või keelduma selle sõlmimisest, kui töövõtja hinnangul

ei vastanud see hanketingimustele. Töövõtja, kui eriteadmistega isik, kandis lepingu

mittenõuetekohase täitmise riisikot, kui ta ei selgitanud välja tellija poolt silmaspeetud

eesmärki. Arvestades RHS § 8 lg-t 2, VÕS § 635 lg-t 1 ja § 641 lg-t 2 leidis kohus, et kuna

hageja ei olnud nõus astrokellasid seadistama ning tänavavalgustus pimeduse saabumisel ei

hakanud tööle (hakkas tööle viitega), siis hageja poolt osutatav teenus ei vastanud kokkulepitud

tingimustele.

Lepingu kehtivuse ajal esitas töövõtja kaks arvet - nr 180765-00 (oktoobrikuu arve)

779,76 eurot ja nr 180845-00 (novembrikuu arve) 389,20 eurot. Mõlemad arved olid

põhjendamatud. Oktoobrikuu arve osas leidis kohus, et VÕS § 637 lg 3 ja p 3.1. kohaselt

kohustus kostja tasuma tingimustele vastava töö eest töö valmimisest. Vallavalitsus teavitas

töövõtjat astrokellade seadistamise vajadusest hiljemalt 11.09.2018 ja 31.10.2018 esitas vastava

nõude. Hageja ei olnud nõus neid seadistama. Seega jättis töövõtja selles osas töö vastavalt

kokkulepitud tingimustele teostamata. Tellijal oli õigus lasta see töö teostada teisel isikul ning

nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Faktiliselt

tasaarvestas kostja enda nõude hageja nõudega ja hagejal lõppes kohustus tasuda arve (VÕS §

186 p 2). Novembrikuu arvet ei pidanud kostja tasuma, kuna lepingu p 4.2. ja p 3.1. kohaselt

oli kostjal õigus pärast lepingu ennetähtaegset ülesütlemist tasuda töövõtjale faktiliselt tehtud

tööde eest. Töövõtja ei esitanud vallavalitsusele perioodil 01.11.2018-07.11.2018 teostatud

tööde loetelu ning seega töövõtja ei saanud esitada pärast lepingu ülesütlemist tasunõuet.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Kõik menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Maakohus tõlgendas ebaõigesti lepingut ning kohaldas vääralt VÕS-st tulenevat regulatsiooni

tava ja praktika kohta. Kaebaja tugines menetluses väitele, et kui hankijad soovisid astrokellade

reguleerimist, tuli selline soov vastavalt tavale esitada osana hanke tehnilisest kirjeldusest.

Kaebaja sellekohased väited ja tõendid jäid maakohtus analüüsimata. Samuti jättis kohus

kaebaja väited tähelepanuta selle kohta, et hanke eesmärgiks oli hooldusteenuse pakkumine,

mitte käidu korraldamine. Hageja kokkulepitud tingimusi ei rikkunud ja selle ülesütlemine oli

tühine. Tegemist polnud olulise rikkumisega (VÕS § 116). Kostja käitumine ei võimaldanud

hagejal lepingut täita (dokumentatsioon esitamata) ja seega võis kostja õigus kasutada

õiguskaitsevahendeid olla välistatud/piiratud (VÕS § 101 lg 3). Hankelepingu esemeks ei

saanud olla käidu korraldamine, kuna tellija kinnitas, et käidupäevikut pole ja liitumispunktid

olid kuni 100 amprit. Samuti polnud kostjalt elektriskeeme vanade võrkude kohta. Hankija

avaldas hankemenetluse käigus vääralt, et elektripaigaldis oli seaduslik. Hageja poleks saanud

muuta hankemenetluses lepingu sisu ning selle sõlmimise keeldumisel oleks pidanud hageja

hüvitama kostjale kahju. Tellijal puudus õigus nõuda töövõtjalt loetelu faktiliselt teostatud

töödest. Töövõtja esitas arveid vastavalt lepingule ning kostjal oli kohustus arveid tasuda.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus

nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Pooled vaidlesid selle üle, kas lepingu ülesütlemine (I kd lk 11) oli tühine. Hageja oli

seisukohal, et maakohus tuvastas ebaõigesti kostjapoolse lepingu ülesütlemise, kuna hageja

lepingut ei rikkunud. Hageja kohustus oli hoida korras ja hooldada tänavavalgustust, mitte

reguleerida astrokellasid. Maakohus tuvastas õigesti, et töövõtja lepingujärgseks kohustuseks

oli töövõtulepingu p 1.1. alusel käidu korraldamine (I kd lk 8). Hankedokumendi kirjelduse

p 2.1. kohaselt oli hankelepingu esemeks samuti käidu korraldamine lisaks hooldus-ja

remonttöödele (I kd lk 92). Majandus- ja taristuministri määruse 26.06.2015 nr 74

"Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded" § 2 p 2 näeb ette, et käit on tegevus

elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist,

juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Pooled ei vaielnud

selle üle, et astrokellade seadistamine kujutab endas programmeerimist, millal valgustus lülitub

sisse ja millal välja. Sellest tuleneb, et astrokellade seadistamine on tänavavalgustussüsteemi

juhtimise osa ja lülitusega kaasnev tegevus. Selline tegevus kuulub käidu korraldamise alla.

Lepingu p.2.2 leppisid pooled kokku, et töökorras peavad olema pidevalt vähemalt 95 %

valgustuspunktidest ning töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal põleksid (I kd lk 8

pöördel). Seega nähtub, et töövõtja lepingujärgseks kohustuseks oli korraldada kogu

elektripaigaldise käitu, sh astrokellade reguleerimist selliselt, et tagatud oleks valgustuse

põlemine pimedal ajal. Sellise tegevuseta ei oleks võimalik tagada lepingu täitmist. Kohus

nõustub kostja selgitustega, et tänavavalgustuse mõte on loodusliku valgustuse puudumisel teid

ja tänavaid valgustada inimsilmale piisavas ulatuses. Lepingu eesmärgist tulenevalt oligi hageja

kohustus selline tulemus tagada. Hageja ei tõendanud, et valgustus läks pimeduse saabumisel

põlema. Maakohus tuvastas õigesti, et kuna astrokellad ei lülitunud sisse õigel ajal, siis oli

tegemist sellise lepingu rikkumisega, mis andis aluse selle ülesütlemiseks.

Hageja väide, et valdkonnas kehtiva tava kohaselt tuli astrokellade reguleerimise soov tuua

välja hanke tehnilises kirjelduses, on põhjendamatu. Astrokellade seadistamine kuulub käidu

korraldamise alla. Isegi kui teistes hankelepingutes olid töövõtja kohustused (sh astrokellade

seadistamine) eraldi välja toodud, ei muuda see elektripaigaldise käidu sisu. Praegusel juhul

puudub alus arvata, et käidu mõistet tuleks sisustada erinevalt määrusest. Kui pooled soovisid

käidu korraldamise mõisted sisustada erinevalt määruse nr 74 toodust, siis oleks tulnud selles

lepingus kokku leppida. Hankelepingu eseme määratlemine on hankemenetluse üks kõige

olulisemaid küsimusi – see määratletakse hankeprotsessi alguses ja seda ei saa hiljem muuta.

Hankelepingu eseme sisustamisel tuli lähtuda lepingu sisust, mitte selle pealkirjast/koodist.

Pakkujal oli hankemenetluses õigus pöörduda hankija poole selgituste saamiseks (I kd lk 96),

kui pakkujale ei olnud selge, mis oli lepingu esemeks. Hageja polnud hankemenetluse raames

hankija poole pöördunud selle küsimuse väljaselgitamiseks (hankemenetluses tehtud

pöördumised I kd lk 106, 132-133).

Määruse nr 74 § 5 lg 1 p 5, millele hageja viitas, ei ole käesoleval juhul vaidluse lahendamise

seisukohalt asjakohane. Nimetatud säte näeb ette, et elektripaigaldise ohutu käidu tagamiseks

tuleb elektripaigaldise eest vastutaval isikul määrata elektripaigaldise kasutamise nõuete

täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja), kui elektripaigaldis on madalpingepaigaldis,

mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri. Nimetatud norm reguleerib kostja kohustusi

järelvaataja määramiseks, mitte hageja kohustusi/õigusi. Kostjale ei tulenenud ka mingisugust

keeldu sellest sättest. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ja

määruse nr 74 § 5 lg 1 p-st 5 ei saa tuletada töövõtja alust lepinguga võetud kohustuste

mittetäitmiseks. Lepingu järgi ei seadnud pooled käidu korraldamist sõltuvusse peakaitsme

nimivoolu suurusest. Seega puudub alus selle sätte kohaldamiseks.

Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et lepingu sai öelda üles vaid selle olulise rikkumise tõttu.

Kostja vaidles vastu sellele väitele, kuna hageja esitas selle esmakordselt apellatsioonkaebuses.

Apellatsioonimenetluses on uute asjaolude esitamine piiratud. Hageja ei põhjendanud, miks ta

seda väidet maakohtus esitada ei saanud. Kohus jätab selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel

tähelepanuta.

Hageja tugines apellatsioonkaebuses ka VÕS § 101 lg-le 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja

tugineda

kohustuse

rikkumisele

võlgniku

poolt

ega

kasutada

sellest

tulenevalt

õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast

tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Tellija ütles töövõtjaga lepingu

üles, kuna töövõtja keeldus astrokellade seadistamisest. Selle normi kohaldamiseks oleks

töövõtja pidanud esile tooma ja tõendama, millega ja kuidas tellija põhjustas astrokellade

reguleerimise kohustuse rikkumist. Hageja väitis, et kostja ei esitanud vajalikku

dokumentatsiooni ja ei vastanud töövõtja kirjale. Sellest aga ei piisa VÕS § 101 lg 3

kohaldamiseks. Hageja põhiväide käesolevas vaidluses oli, et astrokellade seadistamine polnud

tema lepingujärgne kohustus ja sellise kohustuse täitmist ei saanud hagejalt nõuda. Seega

dokumentide esitamata jätmine ei olnud seotud astrokellade reguleerimise kohustusega ega

saanud mõjutada tellija õigust kasutada õiguskaitsevahendeid sellisel lepingu rikkumisel.

Kaebaja leidis, et novembrikuu arve osas asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et hagejal oli

kohustus esitada tellijale loetelu tehtud töödest. Sellist kohustust töövõtjal lepingu järgi ei

olnud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS §

637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled olid ka

lepingu p-s 3.1. leppinud kokku, et tasu makstakse töö nõuetekohase täitmise eest (I kd lk 8

pöördel). Olukorras, kus pooltevahel on vaidlus töö nõuetekohase valmimise üle (kostja

etteheited I kd lk 62-64), pidi töövõtja tasu saamiseks tõendama, et tööd olid valmis ja

nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmas. Hageja seda ei teinud. Seega

leidis maakohus õigesti, et puudus alus hagi rahuldamiseks novembrikuu arve osas.

8. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks

esimeses kohtuastmes. Tulenevalt TsMS § 171 lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse rahuldamata jäämise tõttu

hageja kanda. Kostja avaldas kohtuistungil, et tal menetluskulud puuduvad. Seega määrab

kohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad (TsMS § 174 lg-st 1).

(allkirjastatud digitaalselt)