2-19-20662/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(14)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-20662

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2021, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

VERTES

OÜ

hagi

aktsiaseltsi

Tesman

vastu

15 477 euro 81 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

VERTES OÜ apellatsioonkaebus ja aktsiaseltsi Tesman

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

VERTES OÜ apellatsioonkaebusel 0 eurot;

aktsiaseltsi Tesman apellatsioonkaebusel 18 325 eurot

73 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: VERTES OÜ (registrikood 11105877), esindaja

vandeadvokaat Andres Kalm

Kostja: aktsiaselts Tesman (registrikood 10275264),

lepinguline esindaja Sulev Tammemäe

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. septembri 2020. a otsus osas, millega määrati

hüvitatavate menetluskuludena kindlaks ning mõisteti kostjalt hageja kasuks

2(14)

välja menetluskulud väiksemas ulatuses kui 8206 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 6 ja 7).

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista aktsiaseltsilt Tesman VERTES OÜ

kasuks välja menetluskulud 8206 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. VERTES OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, aktsiaseltsi Tesman

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 11. septembri 2020. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada VERTES OÜ hagi aktsiaseltsi Tesman vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista aktsiaseltsilt Tesman VERTES OÜ kasuks välja põhivõlg 15 477 eurot

81 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 23 eurot 22 senti

ning alates 24. detsembrist 2019 viivis 0,05% päevas tasumata põhivõlalt, kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata aktsiaseltsi Tesman tasaarvestusnõue.

4. Jätta Tartu Maakohtu 27. detsembri 2019. a ja 10. jaanuari 2020. a hagi

tagamise määrused jõusse kuni käesoleva kohtuotsuse täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud aktsiaseltsi Tesman kanda.

6. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 8206 eurot.

7. Mõista aktsiaseltsilt Tesman VERTES OÜ kasuks välja menetluskulu

8206 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (8206 eurot) tuleb aktsiaseltsil

Tesman tasuda VERTES OÜ kasuks kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tagastada VERTES OÜ-le enammakstud riigilõiv summas 150 eurot hageja

arveldusarvele nr EE032200221027255154 (Swedbank).

10. Pärast otsuse jõustumist tagastada VERTES OÜ-le hagi tagamise tagatis

summas 1020 eurot, kandes vastava summa hageja arveldusarvele

nr EE032200221027255154 (Swedbank)."

4. Jätta apellatsioonimenetluses kantud kummagi poole menetluskulud maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise osas poole enda kanda ning

muud kummagi apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulud kaebuse

esitaja kanda.

5. Mõista aktsiaseltsilt Tesman VERTES OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulu (esindaja kulu) 714 eurot.

3(14)

6. Mõista VERTES OÜ-lt aktsiaseltsi Tesman kasuks välja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulu (esindaja kulu) 264 eurot.

7. Tasaarvestada poolte käesoleva otsuse p-des 5 ja 6 nimetatud vastastikused

nõuded kattuvas osas ning mõista aktsiaseltsilt Tesman VERTES OÜ kasuks

välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 450 eurot.

8. Välja mõistetud menetluskulude summalt (450 eurot) tuleb aktsiaseltsil Tesman

tasuda VERTES OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. VERTES OÜ (hageja) esitas 23. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi aktsiaselts

Tesman (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 15 477 eurot

81 senti ja põhivõlalt arvestatud viivise määras 0,05 % päevas.

Hageja taotles ka hagi tagamist. 27. detsembri 2019. a määrusega rahuldas maakohus

hageja taotluse hagi tagamiseks ning arestis kostjale kuuluvad sõidukid (sõiduauto ja viis

haagist) ning kandis nimetatud liiklusvahendite osas liiklusregistri andmebaasi hageja

kasuks märke käsutamise keelamise kohta. 10. jaanuari 2020. a määrusega rahuldas

maakohus hageja täiendava taotluse hagi tagamiseks ning arestis kostja arvelduskontod

Eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalides 15 000 euro ulatuses

kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 15. jaanuari

2020. a määrusega asendas kohus 10. jaanuari 2020. a määrusega kohaldatud tagamise

abinõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 385 alusel kostja poolt 13. jaanuaril

2020 Rahandusministeeriumi selleks ettenähtud pangakontole tasutud summaga

15 000 eurot. Kõik viidatud kohtumäärused on jõustunud.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11. septembril 2019 ehituse töövõtulepingu

nr 11/09/19 (töövõtuleping), mille kohaselt pidi hageja kostjale paigaldama 1,5 mm HDPE

geomembraani ja geotekstiili lägahoidlasse Saaremaal Kärlas ning kostja kohustus selle

eest tasuma 60 110 eurot 40 senti. Töövõtulepingu punkti 6.1 kohaselt pidi kostja hagejale

kokkulepitud tasu maksma kolmes osas – esimese osa lepingu sõlmimisel, teise osa pärast

4(14)

materjalide tarnet objektile ning kolmanda osa 14 päeva jooksul pärast tööde lõpetamist

ning akti ja arve esitamist. Kostja ei ole tasunud viimasest lepingujärgsest osamaksest

15 477 eurot 81 senti.

Kostja esitatud tasaarvestusavaldusega hageja ei nõustu. Tasaarvestuse aluseks olevad

asjaolud on põhjendamatud. Töövõtulepingu p 4.2 kohaselt oli veevaba tööfrondi tagamine

tellija (kostja) kohustus. Nii ekskavaatorit kui ka abitööjõudu oli objektile vaja seoses

objektil valitsenud liigveega. Ekskavaator ja abitööjõud olid objektile vajalikud kostja

enda kohustuse täitmiseks.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

Poolte kokkuleppe aluseks oli hageja esitatud 6. septembri 2019. a hinnapakkumine, milles

oli välja toodud eeldatav geomembraani ja geotekstiili kogus ning mõlemat oli arvestatud

teostatud tööde jaoks 7931 m². Kuna hageja poolt esitatud aktist ja arvest nähtus, et

geomembraani tegelik kulu oli 8415 m² ja geotekstiili tegelik kulu 9240 m², siis keeldus

kostja akti allkirjastamisest, kuna ei olnud esitatud tööde teostusjooniseid ning samuti ei

olnud tõendatud ega põhjendatud materjali kulu arvel ja aktil toodud määras. Kostja töötaja

poolt 16. oktoobril 2019 teostatud 3D mõõdistuse kohaselt ei saanud geotekstiili ega

geomembraani kulu olla suurem kui 7230 m². Seega on hageja esitanud tasumise nõude

materjali kulu osas, mida tegelikkuses hageja pole kandnud. Seetõttu ei ole käesoleva

hetkeni tööd kostja poolt vastu võetud ning kostjal ei ole kohustust arvet tasuda.

Eelmärgitust tulenevalt on põhjendamatu ka hageja viivisenõue.

Kostja esitas ka tasaarvestusavalduse kostja poolt hageja kasutusse tööde tegemiseks antud

renditud ekskavaatori ja abitööjõu osas summas 14 400 eurot (sh käibemaks). Pärast

tasaarvestuse tegemist on kostjal nõue hageja vastu 4707 eurot 84 senti.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas 11. septembri 2020. a otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 15 477 eurot 81 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 23 eurot 22 senti ning alates 24. detsembrist 2019 viivise määras 0,05%

päevas tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jätis 27. detsembri 2019.a

ja 10. jaanuari 2020. a hagi tagamise määrused jõusse kuni käesoleva kohtuotsuse

täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu 7628 eurot ning viivise nimetatud summalt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on

töövõtulepingu alusel kokkulepitud tööd teinud ning tasu nõue on põhimõtteliselt

sissenõutav. Töövõtulepingus p-st 5.1 nähtub, et hageja ja kostja olid kokku leppinud tööde

maksumuse, s.o 60 111 eurot (sh käibemaks). Lepingu p-s 5.2 leppisid pooled kokku, et

tööde tegelike mahtude muutumisel kuni kümme protsenti, võetakse aluseks

hinnapakkumisel näidatud ruutmeetri hind. Punkti 5.3 kohaselt loetakse materjalide

ankurdamiseks vajalik materjal ankrukraavis kaetud pinna hulka. Töövõtja kulu on

materjalide ühendamisel vajalikud tehnoloogilised ülekatted.

5(14)

Kohus nõustus hagejaga, et isegi kui kostja tõendaks hinnapakkumises näidatust väiksemat

materjalikulu, ei annaks see kostjale õigust maksta kokkulepitust väiksemat tasu. Eelarve

ületamist puudutava VÕS § 639 regulatsiooni peamine eesmärk on siduva eelarve korral

keelata töövõtjal eelarvet ületavas osas tasu nõudmine, seega kaitsta tellijat kokkulepitust

suuremas summas tasunõude eest. Samas ei tulene VÕS §-st 639, et tellija võiks maksta

kokkulepitust väiksemat tasu, kui kokkulepitud töö tegemiseks vajalik töömaht osutub

lepingus viidatud mahunäitajast väiksemaks. Sellist tellija õigust ei tulene ka ühestki muust

seadusesättest. Ka kohtupraktika kohaselt võivad pooled lepinguga kokku leppida näiteks

lepingu hinna muutmise õiguses juba ette. Eelduslikult saab töö käigus selguv töömahu

muutus mõjutada hinda ennekõike ülespoole, aga mitte allapoole. Vastupidine peaks olema

poolte vahel selgelt kokku lepitud. Lepingu p-s 5.2 sellist kokkulepet hinna vähendamiseks

poolte vahel ole. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kostja on minimaalselt seotud

lepingulise hinnaga ja hinna korrigeerimine p 5.2 alusel tuleks kõne alla vaid VÕS § 639

viidatud eelarve ületamise juhtumil. Isegi kui tegelik töömaht olnuks lepingusse märgitud

mahunäitajast väiksem, on kostja lepinguga taotletava eesmärgi (saada vajalik

geomembraan ja geotekstiil objektile paigaldatud) siiski saavutanud ja tal ei ole õigust

lepingulise tasu maksmisest keelduda.

Kohus leidis, et tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Kostja ei ole esitanud kohtule

mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt saaks järeldada, et tööd ei saa lugeda kostja poolt

vastuvõetuks (VÕS § 638). Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid millest nähtuks, et

tööl oleks olulisi puuduseid. Samas on hageja esitanud kohtule e-kirja, millest nähtub, et

tööd on teostatud ja tööde teostamise akt kostjale edastatud. Kostja ainsaks vastuväiteks

oli see, et aktis märgitud tööde maht on vale. Kostja ei ole eelmärgitust tulenevat tõendanud

asjaolusid, mille alusel saaks lugeda, et tööd ei ole kostja poolt vastu võetud.

Kuna töövõtulepingus kokku lepitud tööd on teostatud ning tasu on muutunud

sissenõutavaks, on kostja töövõtulepingu järgi kohustatud hagejale tasuma 15 477 eurot

81 senti. Kuna kostja on tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitanud, tuleb kostjalt välja

mõista ka viivis 0,05% päevas.

Kostja ei ole tõendanud pooltevahelist kokkulepet ekskavaatori ja tööjõu kasutamiseks

seetõttu, et hagejal polnud tehnikat ega tööjõudu kokkulepitud tööde teostamiseks. Küll

nähtub lepingu p-st 4.2, et tellija pidi tagama, et tööfront on veevaba. Kostja ei ole esitanud

vastuväiteid hageja selgitustele, et objektil oli liigvesi, mille kõrvaldamine oli kostja

lepingust tulenevaks kohustuseks. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et ekskavaator

ja abitööjõud objektil olid vajalikud kostja enda kohustuse täitmiseks, pärast milliste tööde

teostamist sai hageja asuda materjali paigaldama. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kostja

tasaarvestusnõude rahuldamata.

Hageja taotluse osas kohtuotsuse täitmiseks hagi tagamise raames kohtu deposiiti kantud

summa arvelt selgitas kohus, et kohtul puudub alus ilma kostja nõusolekuta kostja raha

käsutamiseks. Seega jäävad hagi tagamise abinõud kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Kostja saab esitada kohtule taotluse deposiiti kantud rahasumma arvelt haginõude

täitmiseks, andes nõusoleku deposiiti kantud summa üle kandmiseks hageja

arvelduskontole.

6(14)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja palub 12. oktoobril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu

otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse määrata, et kohtuotsuse

jõustumisel makstakse kostja poolt 13. jaanuaril 2020 kohtu deposiiti tasutud vahenditest

15 000 eurot otsusega rahuldatud nõude katteks hageja arvelduskontole, samuti osas,

milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata 7628 eurot ületavas

osas. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrata, et kohtuotsuse

jõustumisel makstakse kostja poolt kohtu deposiiti tasutud vahenditest 15 000 eurot

otsusega rahuldatud nõude katteks hageja arvelduskontole ning mõista maakohtu

menetluskuludena hageja kasuks kostjalt välja 9084 eurot. Apellatsioonimenetluse

menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

5.1.

Kaebuse kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata taotluse

määrata otsuse täitmine kohtudeposiiti hagi tagamise asendamiseks kantud vahendite

arvelt. Kohtu deposiiti kantud raha tagab otsuse täitmist. TsMS §-s 385 sätestatud võimalus

saavutada raha maksmisega hagi tagamise määruse täitmise lõpetamine, on sisuliselt

samuti hagi tagamise abinõu. Sellisel juhul tagab võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse

täitmist makstud raha.

Arvestades, et kohtu deposiitkontole kantud summa on hagi tagamise abinõu, on sellega

seotud küsimuste lahendamine kohtu pädevuses ja tuleb otsuse resolutsioonis lahendada

(TsMS § 442 lg 5). Hageja hinnangul ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele kohtulahend, mis

jätab kohaldatud hagi tagamise abinõude küsimused lahtiseks või lahendab need

vastuoluliselt. Kuigi maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4 määranud, et kohaldatud

abinõud jäävad jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, ei võimalda maakohtu otsus

lõppastmes järeldada, mis peaks deposiitkontole kantud rahast saama, kui kostja ei anna

nõusolekut

selle

käsutamiseks.

Kuigi

maakohtul

on

kohtuotsuse

tegemisel

tagamisabinõude küsimuse reguleerimisel diskretsiooniõigus, ei saa see olla piiramatu.

Kuna kohus hageja nõude rahuldas ning deposiitkontole kantud raha ei ületa hageja nõuet,

ei näe hageja põhjust, miks peaks keelduma deposiitkontole kantud raha kandmisest hageja

kontole. Kuna deposiitkontole kantud raha on kostja enda käsutusel juba muutunud hagi

rahuldava kohtuotsuse täitmise tagatiseks, ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et

nimetatud rahasumma edasine käsutamine on sõltuv kostja otsusest. Kostja peab otsuse

täitma rahas ning kostjal ei saa olla eraldiseisvat huvi selle vastu, et täitmine toimuks muu

raha arvelt.

5.2.

Lepingulise esindaja kulu vähendamine põhineb diskretsiooniveal, kuna hageja

istungil osalemisega seotud menetluskulude suurus ei olnud 9,5 tundi (nagu maakohus on

märkinud otsuse põhjendustes) ning arusaamatuks jääb, mille pinnalt on maakohus kulu

vähendanud.

Hageja menetluskulud ei seostu maakohtu osundatud mahus 18. augustil 2020 toimunud

istungiga, mistõttu ei ole maakohtu otsustus menetluskulusid vähendada põhjendatud.

Maakohus võis menetluskulude vähendamisel lähtuda viimasest hagejale esitatud

õigusteenuse arvest, millel on näidatud teenuse maht 9,5 tundi (arve 201906). Nimetatud

arve sisaldab aga ka muid tegevusi peale istungil osalemise ja selleks valmistumise. Samuti

ei olnud enne istungit teada, kas kohus rahuldab hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks

7(14)

(kohus otsustas selle istungil), oli esindajal vaja valmistuda võimalikuks tunnistaja

ülekuulamiseks ning hinnata täiendavate tõendite esitamise vajadust juhuks, kui kohus ei

pruugi taotlust rahuldada. Sellest on tingitud ka märkimisväärne osa arvel 201906 näidatud

istungieelse aja õigusteenuse mahust. Põhjendamatuks ei saa pidada ajakulu, mis on

tingitud sellest, et kohus otsustab menetluslikud küsimused istungil.

Ka eraldiseisvalt ei saa käesoleva asja mahtu arvestades eeldada, et istungiks piisava

põhjalikkusega ettevalmistumine ja menetluskulude nimekirjade koostamine (hüvitatav

kulu) oleks võimalik mahutada 3 tunni sisse. Arvest 201906 nähtub, et istungil osalemise

ja selleks ettevalmistumise kulu perioodil 17.08 – 18.08.2020 kokku oli 5,4 tundi, mis ei

ole ülemäärane, arvestades kõiki tehtud toiminguid.

Isegi kui kohtu otsustus menetluskulusid vähendada oleks põhjendatud, on maakohus siiski

teinud arvutusea. Maakohus vähendas hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust

5,2 tunni võrra (9,5 – 4,3). Kogu õigusteenuse maht maakohtus kokku oli 44,6 tundi (41,2+

3,4), millest 5,2 tunni lahutamisel on tulemuseks 39,4 tundi. Järelikult isegi hüvitamisele

kuuluva ajakulu vähendamisel oleks tulnud esindajatasud hüvitada maakohtu tehte järgi

summas 6698 eurot (39,4 × 170). Kui lisada siia 1508 eurot ülejäänud kulud (riigilõiv,

täituritasud, väljavõtete kulud), peaks hüvitamisele kuuluv summa ka maakohtu otsustatud

menetluskulude vähendamise põhjendatuse korral olema 8206 eurot (6698 + 1508).

6. Kostja palub 14. oktoobril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tervikuna tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

6.1.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus mõistnud ebaõigesti

vaidluse ulatust. Ekslik on kohtu järeldus otsuse p-s 5, mille kohaselt ei vaidle pooled selle

üle, et hageja on töövõtulepingu alusel kokku lepitud töö teinud ja tasunõue on

põhimõtteliselt sissenõutav. Hoidla pinna hageja küll vastava kattematerjaliga kattis, kuid

hageja töökohustuste hulka kuulus ka teostusjoonise tegemine ja üleandmine.

Ehitusseadustiku (EhS) nõuetele vastavat teostusjoonist ei ole kostjale üle antud. Seega

lahendas maakohus vaidlust ebaõigest lähtekohast ning selline eksimus mõjutas otsuse

lõpptulemust. Maakohus lähtus üksnes sellest, kas kostja töö kvaliteeti vaidlustas või mitte.

Kostja märgib, et töövõtulepingus küll puudus selge kokkulepe teostusjoonise koostamise

ja üleandmise kohta, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 2 kohaselt võib kohustuste

allikaks lepingu kõrval olla ka seadus ja vastavat valdkonda reguleerivad (eri)normid.

EhS § 21 lg 1 p 2 kohaselt peab ehitusettevõtja mh tagama enda ehitustegevuse

dokumenteerimise.

6.2.

Maakohtu otsuse põhjendustest ei selgu, kas kohtu nägemuses oli eelarve siduv ja

lõplik või siiski mittesiduv. Otsuse p 7 viimases lõigus on kohus asunud pigem

seisukohale, et eelarve oli siduv ja lõplik, samas kui otsuse p-s 8 esitatud arutelust järeldub,

et eelarve võis olla ka mittesiduv. Kostja on seisukohal, et ehkki lepingu p-s 5.1 oli lepingu

hind väljendatud konkreetse summana, oli lepingu aluseks olevas pakkumises esitatud

lepingu hind materjali mahu põhiselt ning selgelt oli märgitud, et tegemist on eeldusliku

mahuga. Hinna lõplikkus ei tulenenud ka lepingu p-st 5 tervikuna, kuivõrd

hinnamuudatuse aluseks võis olla p 5.2. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kui

8(14)

lepingu eelarve oli mittesiduv, siis tähendab see vaid võimalust muuta hinda ülespoole,

mitte alapoole.

6.3.

Kostja poolt töö pakkumises märgitust väiksema mahu kohta esitatud tõendi jättis

maakohus ebaõigest vastu võtmata. Kostja palub, et ringkonnakohus annaks OÜ Hadwest

mõõdistusfailile hinnangu ning tuvastaks selle alusel, et hageja töömaht oli oluliselt

väiksem, kui pakkumuses märgitud.

6.4.

Ebaõige ja puudulikult lahendatud on ka kostja tasaarvestusega seonduvad

küsimused, kuivõrd selles osas jättis maakohus kõik kostja selgitused ja väited käsitluseta.

Kohus ei andnud hinnangut hageja 22. oktoobri 2019. a e-kirjale (kostja 30. aprilli 2020. a

menetlusdokumendi lisa 1), millest selgub, et kostja seadmete ja tööjõu kasutamine toimus

siiski ka hageja enda huvides ning hageja töökohustuste täitmiseks. Kui hageja kasutas

enda kohustuste täitmiseks võõrast tööjõudu ja võõrast töötehnikat, siis hoidis ta sellega

oma kulusid kokku ehk säästis kostja arvel. Seda arvestades ei saa olla õige maakohtu

järeldus, et hageja ei pea hüvitama kostjale tema arvel säästetud kulusid.

7. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles määrati

hüvitatavate menetluskuludena kindlaks ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud väiksemas ulatuses kui 8206 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 6 ja

7). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 8206 eurot. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Arvestades esitatud apellatsioonkaebuste eset ja ulatust, tuleks kostja apellatsioonkaebuse

rahuldamisel tühistada maakohtu otsus ka hageja poolt vaidlustatud osas. Seetõttu käsitleb

ringkonnakohus järgnevat esmalt kostja apellatsioonkaebust (I) ning seejärel hageja

apellatsioonkaebust (II). Lõpuks teeb kohus vajalikud menetluslikud otsustused (III).

I.

9. Kostja on palunud ringkonnakohtul maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Hageja nõuete rahuldamist puudutavas osas on maakohtu otsus ringkonnakohtu hinnangul

seaduslik ja põhjendatud ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei

tuvastanud ringkonnakohus maakohtu menetluses menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid

anda aluse hageja nõuete rahuldamise osas otsuse tühistamiseks. Maakohus on esitatud

tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses

TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea

võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud

asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

9(14)

10. Ringkonnakohus järgib hageja nõuete rahuldamist puudutavas osas maakohtu

otsuse põhjendusi ning ei pea neid vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastusena kostja

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Kostja kui tellija kohustus oli maksta kokkulepitud töö tegemise eest hagejale

kokkulepitud tasu (VÕS § 635 lg 1). Lepingu p 5.1 järgi oli tööde maht fikseeritud

hinnapakkumises nr 06.09.2019 ning lepingu koguhind oli 50 092 eurot, koos

käibemaksuga 60 111 eurot. Lepingu p 5.2 on sõnastatud järgmiselt: "Tööde tegelike

mahtude muutumisel kuni kümme protsenti, võetakse aluseks hinnapakkumisel näidatud

ruutmeetri hind." Lisaks nägi lepingu p 5.3 ette, et materjalide ankurdamiseks vajalik

materjal ankrukraavis loetakse kaetud pinna hulka. Töövõtja (hageja) kulu on materjalide

ühendamisel vajalikud tehnoloogilised ülekatted.

Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu eesmärgiks oli geomembraani ja geotekstiili

paigaldamine Saaremaal Kärlas asuvasse lägahoidlasse. Poolte poolt kohtu ette toodud

asjaoludel on lepingu objektiks olnud tööd mahuliselt lõpuni tehtud (valminud) ning

kostjal ei ole tööde kvaliteedi osas hagejale pretensioone. Viimast on kostja esindaja mh

kinnitanud maakohtu 18. augusti 2020. a istungil (II kd, tl-d 19–20). Kostja väitel esines

puudusi tööde dokumenteerimisel.

Töövõtulepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud tasus 60 111 eurot (sh käibemaks). Selle

kokkuleppe järgi ei sõltu tasu suurus paigaldatud geomembraani, geotekstiili vm materjali

kulust. Punktis 5.2 kokku lepitut tuleb poolte eeldatavaid huve silmas pidades tõlgendada

selliselt, et tööde tegelike mahtude suurenemisel võrreldes lepingus viidatud

hinnapakkumisega (I kd, tl 12) on töövõtjal (hagejal) õigus suuremale tasule, kuid mitte

rohkem kui 10% hinnapakkumises märgitud tööde mahust, ning sellise lisatasu

arvestamisel võetakse aluseks hinnapakkumise järgsed ruutmeetri hinnad.

Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et töövõtuleping ei anna kostjale

õigust maksta lepingu p-s 5.1 kokkulepitust väiksemat tasu. Kostja väidetud vastuolusid

maakohtu otsuse põhjendustes ringkonnakohus ei tähelda.

10.2. Eelmärgitut arvestades ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis

vastu võtmata ning otsuse tegemisel arvestamata kostja 30. aprilli 2020. a

menetlusdokumendile lisatud OÜ Hadwest mõõdistusfaili. Seega puudub alus arvestada

nimetatud tõendiga ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 2).

10.3. Maakohus ei ole võtnud otsuses selget seisukohta kostja vastuväidete osas, mis

puudutasid ehitustegevuse puudulikku dokumenteerimist. TsMS § 442 lg 8 järgi peab

kohus otsuses mh põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see minetus praegusel juhul siiski menetlusnormi oluline

rikkumine.

10.3.1. VÕS § 641 lg-st 1 tuleneb, et töö peab vastama lepingutingimustele ning

lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Hageja on

andnud kostjale üle kvaliteeditunnistused ja sertifikaadid kasutatud materjalide kohta

(I kd, tl-d 18–19 ja 20), nagu seda näeb ette töövõtulepingu p-s 9.2. Kostja ei ole

menetluses väitnud, et selles osas oleks dokumentatsioon puudulik. Samuti on hageja

saatnud kostjale 14. oktoobril 2019 informatsiooni tegelike töö mahtude kohta (I kd, tl 14)

10(14)

ning 23. oktoobril 2019 teostusjoonisena pealkirjastatud skeemi, millelt on näha

paigaldatud geomembraani paanid nende paigaldamise järjekorras ning paanide mõõdud

(I kd, tl 27).

10.3.2. Teostusjooniste koostamise kohta poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepped

puuduvad. Sellist hageja kohustust ei saa praegusel juhul ringkonnakonnakohtu arvates

tuletada ka seadusest, sh EhS § 21 lg 1 p-st 2. Viidatud sätte järgi peab ettevõtja (s.o isik,

kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames) tagama, et tema vastutusel toimuv ja

EhS-iga reguleeritud tegevus saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud ning andma

dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele (eelkõige kohalikule omavalitsusele

(EhS § 39)). Käesoleval juhul tegi hageja kostja tellimusel töid alltöövõtjana. Seda kinnitab

mh töövõtulepingu p 4.1 ning toimikus olev poolte e-kirjavahetus. Hageja teostas

alltöövõtulepingu alusel lägahoidla ehitusel spetsiifilist töölõiku – geotekstiili ja

geomembraani paigaldus. Hageja poolt tehtud töö vormistati kaetud tööde aktina ja

fikseeriti, et tööd objektil jätkuvad ankrukraavi kinni ajamise ja piirdeaia paigaldusega

(I kd, tl 25). Eelmärgitust järeldub, et lägahoidla ehitamine ei toimunud hageja vastutusel

EhS § 21 lg 1 p 2 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et alltöövõtja peab

tegema kogu objekti teostusjoonise. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et teostusjoonise

koostamise ja esitamise kohustus oli eelkõige peatöövõtjal ehk kostjal, kelle vastutusel

lägahoidla ehitamine ehitusseadustiku mõttes toimus.

10.3.3. Ringkonnakohus lisab, et isegi kui puudused tööde dokumenteerimisel esinesid, ei

õigustanud need vähemalt kohtumenetluse ajal enam tasu maksmisest keeldumist.

Iseenesest võib tellija keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on

täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise

või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Samas saab VÕS § 111 lg 1 kohane vastuväide

olla ajutine ning kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes

juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või

kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle

tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele

tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti

vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes

(vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjal ei ole hageja vastu

tasaarvestatavat

nõuet

(vt

ka

otsuse

p

10.4

alapunktid)

ning

muudele

õiguskaitsevahenditele (hinna alandamine, taganemine) ei ole kostja tuginenud.

10.3.4. Samuti märgib ringkonnakohus seoses kostja etteheidetega, et vaidluse eseme

määratlemine oli maakohtu jaoks keerukas mh kostja enda vastuväidetest tulenevalt.

Kostja on esitanud maakohtu menetluse eri etappides erinevaid ning osaliselt üksteist

välistavaid vastuväiteid. Nii on kostja ühelt poolt pidanud teostusjooniste esitamist

vajalikuks, kuna nendest nähtub tööde tegelik maht ja materjali kulu (I kd, tl 139). Teiselt

poolt on kostja menetluses hiljem väitnud, et teostatud tööde materjali kulul ei ole asjas

tähtsust (II kd, tl 20).

10.4. Kostja hinnangul on maakohus jätnud kõik kostja tasaarvestusega seonduvad

selgitused ja väited käsitlemata.

11(14)

10.4.1. Ringkonnakohus rõhutab esmalt, et enda tasaarvestusavalduse aluseks olevaid

asjaolusid tuli kostjal TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest lähtudes tõendada (vähemalt osas,

milles need olid vaidluse all). Tõendamiskoormist on maakohus pooltele 9. aprillil 2020

saadetud kirjas selliselt ka selgitanud (I kd, tl-d 186–187). Otsuse sai kohus rajada asjas

esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2), mitte poole tõendamata väidetele.

10.4.2. Tõendeid puudutavalt on kostja apellatsioonkaebuses viidanud üksnes hageja

22. oktoobri 2019. a e-kirjale (I kd, tl 144), millest kostja arvates selgub, et kostja seadmete

ja tööjõu kasutamine toimus mh hageja huvides ning hageja lepingujärgsete kohustuste

täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest see e-kirjast järeldada, et kostjal oleks

hageja vastu tasaarvestatav nõue, liiatigi veel kostja väidetud mahus.

Kostja käitumine annab ringkonnakohtu arvates pigem alust kostja nõudes kahelda.

Tõenditest nähtuvalt on kostja hagejale lepingujärgse viimase arve osaliselt, s.o 3110 euro

40 sendi ulatuses, 2019. a detsembris tasunud (I kd, tl-d 22 ja 23). Arve tasumisele on raske

leida mõistlikku põhjendust olukorras, kus väidetavalt oli hageja hoopis kostjale

4707 eurot 84 senti võlgu.

10.4.3. Muus osas on kostja kaebuse tasaarvestust puudutavad etteheited üldsõnalised.

TsMS § 633 lg 3 järgi tuleks apellatsioonkaebuse põhjendustes mh märkida, millise asjaolu

on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Käesoleval juhul on kostja

kaebuses vaid märkinud, et kostja tasaarvestusega seonduvad küsimused on ebaõigesti ja

puudulikult lahendatud. Kostja ei ole välja toonud, millised asjaolud maakohus ebaõigesti

või puudulikult tuvastas ning kuidas see võis mõjutada vaidlustatud lahendi lõppjäreldusi.

10.4.4. Eelmärgitut arvestades ei anna kostja kaebuse väited alust maakohtu otsuse

muutmiseks ka nõuete tasaarvestust puudutavas osas.

II.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud põhjendatult rahuldamata hageja

taotluse määrata otsuse täitmine kohtudeposiiti hagi tagamise asendamiseks kantud

vahendite arvelt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega

(maakohtu otsuse p 18). Maakohus ei ole taotlust otsuse resolutsioonis TsMS § 442 lg 5

kohaselt küll selgelt ja ühemõtteliselt lahendanud. Samas ei ole see rikkumine

ringkonnakohtu hinnangul oluline ning hageja saab vajadusel taotleda maakohtult otsuse

täiendamist (TsMS § 448 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt ongi hageja sellesisulise

taotluse 15. septembril 2020 maakohtule esitanud (II kd, tl 53).

11.1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et TsMS §-s 385 sätestatud korras kohtu

tagatiste kontole tasutud raha on sisuliselt hagi tagamise abinõu, mis tagab võimaliku hagi

rahuldava kohtuotsuse täitmist. Samas ei ole ka maakohus asunud vastupidisele

seisukohale. Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4 märkinud, et jätab 27. detsembri

2019. a ja 10. jaanuari 2020. a hagi tagamise määrused jõusse kuni kohtuotsuse täitmiseni.

See vastab TsMS § 445 lg 2 kohasele otsustusele, mille kohaselt jätab kohus rahalise

nõudega hagi rahuldamise korral hagi tagamise abinõu üldjuhul jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna. Hageja ei kaota maakohtu otsusega õigust nõuda kohtuotsuse

sundtäitmist kohtu tagatiste kontole tasutud raha arvelt. Täitur saab täitemenetluses kostja

tagatise tagastamise nõude (TsMS § 195) arestida (täitemenetluse seadustiku § 111).

12(14)

Eelmärgitut arvestades ei ole põhjendatud ka hageja etteheide, nagu oleks maakohus jätnud

otsuse resolutsioonis kohaldatud hagi tagamise abinõude küsimused lahtiseks või

lahendanud need vastuoluliselt.

11.2. Ekslik on hageja arusaam, nagu tuleneks maakohtu otsusest, et kohtu tagatiste

kontole tasutud rahasumma edasine käsutamine on sõltuv kostja otsusest. Maakohus on

silmas pidanud, et iseenesest on kostjal võimalik hageja nõue (vabatahtlikult) täita, andes

kohtule nõusoleku kõnealuse rahasumma kandmiseks hageja arvelduskontole. See

maakohtu käsitlus on kooskõlas TsMS §-s 195 sätestatuga. Ringkonnakohus lisab, et

tagatiste kontole kantud raha selliseks käsutamiseks on iseenesest vajalik ka hageja

nõusolek (TsMS § 378 lg 6), kuid eelduslikult ei ole hagejal põhjust nõusoleku andmisest

keelduda.

Hageja viidatud kohtute varasem praktika ei olnud maakohtule käesoleva asja

lahendamisel iseenesest siduv ning vastaspoole menetluskulude katteks antakse tagatis

teistsugustel alustel ja korras (TsMS § 196). Riigikohtu praktika vaidlusaluses küsimuses

seni puudub.

12. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on

kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud

aja

ja

keerukuse

hindamise

osas.

Kõrgema

astme

kohus

saab

diskretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15,

p 14; 11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).

12.1. Ringkonnakohtu arvates puudub alus hageja lepingulise esindaja kulude

vähendamise osas maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Isegi kui kõik arvel nr 201906

(II kd, tl 27) näidatud esindaja teenused (kokku mahus 9,5 tundi) ei seondu täies ulatuses

18. augustil 2020 toimunud maakohtu istungil osalemise ja istungiks ettevalmistamisega

(nagu väidab hageja), siis ei seondu viidatud arve lisaks olevas aruandes märgitud

toimingud ka ühegi muu hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguga. Käesolev asi ei

ole keskmisest keerukam ega mahukam. Maakohus ei ole esindaja kulu põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel eksinud.

12.2. Küll on maakohus teinud hageja apellatsioonkaebuses osutatud arvutusvea.

Maakohus on ekslikult lähtunud hageja õigusabile kulunud ajast 41,2 tundi. Nähtuvalt

maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest (II kd, tl-d 24–25; 29–32) taotles hageja

esindaja kulude hüvitamist kokku 44,6 tunni ulatuses (41,2+3,4). Kui lahutada sellest

maakohtu poolt põhjendamatuks loetud ajakulu 5,2 tundi, on tulemuseks 39,4 tundi.

Järelikult tuleb maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks hinnatud hageja esindaja

tunnihinnast (170 eurot) lähtudes mõisa kostjalt välja esindaja kulu 6698 eurot (39,4×170)

ning menetluskulud kokku summas 8206 eurot (850+658+6698).

13(14)

III.

13. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebuse esitaja. TsMS § 178 lg 4

kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebus

rahuldatakse

osaliselt

menetluskulude

rahalise

kindlaksmääramise

osas,

jätab

ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamise osas kulud kummagi poole enda kanda ning muud kummagi

apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulud kaebuse esitaja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

14.1. Hageja 28. detsembril 2020 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvad kostja

apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad järgmised hageja esindajakulud: vastuse

koostamine kaebusele (6,1 tundi) ning ringkonnakohtu 24. novembri 2020. a määrusega

tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine (0,8 tundi). Hagejale on õigusabi

osutatud tunnitasuga 170 eurot (käibemaksuta).

Kostja 15. jaanuaril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvad hageja

apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad järgmised kostja esindajakulud: hageja

apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine (5 tundi) ning menetluskulude

nimekirja koostamine (20 min). Nimekirjas ei ole eraldi välja toodud, palju kulus vastuse

koostamisele seoses menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega. Kostjale on

õigusabi osutatud tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta).

Mõlemad pooled kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5). Pooled ei taotle kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist

(TsMS § 174 lg 10).

14.2. Hageja

peab

22. jaanuaril

2021

esitatud

seisukohas

kostja

poolt

apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aega põhjendamatuks, kuna vastuse

maht on üksnes kaks lehekülge.

Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas ringkonnakohtule seisukohta esitanud.

14.3. Nagu eelnevalt osutatud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi teise

menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14.3.1 Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja apellatsioonkaebuse mahtu (sisuline

osa alla kahe lehekülje), on sellele vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu

4 tundi. Käesolev asi on keskmise mahukuse ja keerukusega ning nii apellatsioonkaebuses

kui ka sellele esitatud vastuses on pooled ulatuslikult korranud ka juba maakohtu

menetluses esitatud seisukohti. Arvestades, et suur osa menetluskulusid jäid

apellatsioonimenetluses hageja enda kanda, on põhjendatud vastuse koostamise ajakulule

lisada 0,2 tundi menetluskulude nimekirja koostamise eest.

14(14)

Hageja esindaja tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 tähenduses

mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Kostja ei ole hageja esindaja märgitud tunnitasule ka vastuväiteid esitanud.

14.3.2 Seoses hageja esitatud apellatsioonkaebusega kuuluvad hüvitamisele kulud, mis ei

puuduta maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist, seda ka kostja poolt kaebusele

koostatud vastuse osas. Arvestades hageja apellatsioonkaebuse mahtu ning ka sellele

kostja poolt esitatud vastuse mahtu, on vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu

2 tundi. Sellele on samuti põhjendatud lisada menetluskulude nimekirja koostamise

ajakulu 0,2 tunni ulatuses.

Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 tähenduses

mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

14.3.3 Eelmärgitut arvestades mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja

apellatsioonimenetluse menetluskulud 714 euro (4,2×170) euro ulatuses ning hagejalt

kostja kasuks 264 euro (2,2×120) ulatuses. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab

kohus otsuse resolutsioonis poolte nimetatud vastastikused nõuded ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulu 450 eurot.

14.3.4 Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

15. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest