2-20-5559/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5559

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu

vastu 17. veebruari 2020 üldkoosoleku otsuste

vaidlustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX

(isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn,

E. Vilde tee 87 korteriühistu (registrikood 80177327),

lepinguline esindaja Sulev Mander

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Jätta tähelepanuta avaldaja võõrkeelsed avaldused ja mitte menetleda tema

16. jaanuari 2021 taotlust.

I.2. Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrus tühistada osas, milles maakohus

tunnistas kehtetuks Tallinn, E. Vilde tee 87 korteriühistu 17. veebruari 2020

üldkoosoleku otsuse punkti 2 (avaldajale kuuluva korteriomandi nr 69

võõrandamise nõude esitamine). Teha uus määrus, millega jätta avaldus ka

selles osas rahuldamata.

I.3. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.5. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Jätta avaldus rahuldamata.

II.2. Kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi

kanda. Tulenevalt kulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

2 (4)

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 14. aprillil 2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, E. Vilde tee 87

korteriühistu (puudutatud isik, edaspidi: korteriühistu) vastu. Avaldaja palus tunnistada

kehtetuks korteriühistu hallatava elamu (edaspidi: elamu) korteriomanike 17. veebruari 2020

üldkoosoleku (korduskoosolek, edaspidi: koosolek) otsused või teise võimalusena tuvastada

nende tühisus.

1.1. Avaldaja tõi esile, et ta on elamus asuva korteriomandi (korter nr 69) omanik ja

korteriühistu liige. Avalajale ei olnud eelnevalt teada, et 30. jaanuaril 2020 olevat soovitud läbi

viia korteriomanike üldkoosolek, mis jäi ära kvoorumi puudumise tõttu. Samuti polnud talle

teada korduskoosoleku korraldamine 17. veebruaril 2020. Neist sai avaldaja teada 2020. aasta

veebruaris, kui leidis oma postkastist koosoleku protokolli koopia. Avaldajale koosolekute

teadete saatmata jätmise tõttu on koosolekul vastu võetud otsused tühised.

1.2. Koosolekul otsustati mh avaldaja korteriomandi võõrandamise nõude esitamine

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 alusel. See otsus on vastuolus heade

kommetega ja tühine. Korteriomanikele esitati koosolekul eksitav ja ebamäärane teave, millega

sooviti näidata avaldajat ebasoodsas valguses. Kuna täidetud ei ole ükski KrtS § 32 lg 2

eeldustest, siis esineb vastuolu seadusega ehk otsuse kehtetuks tunnistamise alus.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu.

2.1. Avaldus tuleks jätta läbi vaatamata. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel

ei saa hinnata, kas korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõue on sisuliselt põhjendatud.

Avaldajal puudub seega õigustatud huvi tuvastusnõude esitamiseks. Teist korteriomanikku

puudutava otsuste vaidlustamiseks puudub avaldajal õigus. Avaldaja nõuded pole selged.

2.2. Koosoleku kokkukutsumine oli nõuetekohane, seda tehes ei rikutud seadust ega põhikirja.

Avalduses märgitud mõlema koosoleku kutsed avaldati elamu infotahvlitel. Avaldaja ei ole

korteriühistule teatanud oma e-posti aadressi, mistõttu talle ei tulnud lisaks eraldi teadet saata,

aga tunnistaja juuresolekul pandi teade tema postkasti.

2.3. Korteriühistu vaidles vastu avaldaja arusaamale, et korteriomanikele esitati koosolekul

eksitav ja ebamäärane teave. Korteriühistu esitas selles osas kohtumenetluses täiendavad

selgitused ja arvukalt tõendeid.

2.4. Võõrandamisnõude esitamine oli kokkuvõttes põhjendatud. Avaldaja ja temaga koos elav

täisealine poeg häirivad pidevalt teisi elanikke ning käituvad teiste korteriomanikega

lugupidamatult. Poeg kuritarvitab koos tuttavatega alkoholi ja rikub avalikku korda räusates,

lõhkudes, ropendades ja teisi ähvardades. Elanikud on tema käitumise tõttu korduvalt kutsunud

politsei, algatatud on mitmeid süüteomenetlusi. Avaldaja õigustab poja käitumist ja käitub ka

ise lubamatult.

3 (4)

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas avalduse 14. oktoobri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et koosolekul võeti vastu kaks korteriomandi võõrandamiseks

kohustavat otsust, päevakorrapunkti 2 all avaldaja suhtes ja päevakorrapunkti 1 all teise

korteriomaniku suhtes. Lisaks arutati koosolekul veel jooksvaid küsimusi (päevakorrapunkt 3).

3.2. Tunnistaja YY ütlustega on tõendatud puudutatud isiku väide, et koosoleku kutse pandi

seaduses ettenähtud etteteatamise korda järgides 6. veebruaril 2020 trepikoja infotahvlile ja

avaldaja postkasti. Tunnistaja ütles ka, et avaldajat kutsuti koosolekule telefonitsi. Seega ei ole

koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja koosolekul vastu võetud otsused ei ole tühised.

Avaldus otsuste tühisuse tuvastamise nõudes jäi rahuldamata.

3.3. Avaldajal ei ole õiguslikku huvi nõuda teise korteriomaniku suhtes tehtud otsuse

kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada päevakorrapunkti 3 all arutatut. Päevakorrapunktide 1

ja 3 osas jäi avaldus seetõttu rahuldamata.

3.4. Maakohus kontrollis sisuliselt, kas esines alus kohustada avaldajat võõrandama tema

korteriomandit. Selleks hindas kohus, kas koosoleku protokollis võõrandamisnõude alusena

esitatud asjaolud on tõendatud ja piisavalt kaalukad, et otsustada korteriomandi võõrandamine.

Vähemalt osa protokollist nähtuvatest etteheidetest olid maakohtu hinnangul otsitud või

alusetud. Seetõttu ei olnud võõrandamiseks kohustamine sisuliselt põhjendatud ja avaldus tuli

rahuldada päevakorrapunkti 2 all avaldaja suhtes vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1

ja 6 alusel kummagi menetlusosalise enda kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Korteriühistu esitas 30. oktoobril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada osas, milles avaldus rahuldati, ja jätta avaldus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud

palub ta panna avaldaja kanda.

4.1. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, sest vaidlustatud määrusest ei selgu, millisel

õiguslikul alusel tunnistas kohus ühe otsuse kehtetuks. Avaldus ei olnud piisavalt selge, mh ei

põhistanud avaldaja tuvastushuvi. Maakohus asus ise avaldust sisustama ja laiendama.

4.2. Ekslik on käsitlus, et korteriomanike otsuse kehtivuse vaidlustamise menetluses saab

sisuliselt kontrollida KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust, sh sama

paragrahvi teises lõikes märgitud tingimuste täidetust.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja esitas venekeelse vastuse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 3. detsembril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud määruse otsustuse, millega

maakohus tunnistas avaldaja suhtes tehtud võõrandamisotsuse kehtetuks, ja jätab avalduse ka

selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt ja menetlusosalised kannavad ise oma kulud kaebemenetluses.

7. TsMS § 659 kaudu kohalduva § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus

rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas ainult puudutatud isik. Seega on vaidlustatud

määrus TsMS § 466 lg 3 ning § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 alusel edasi kaebamata jõustunud osas,

milles avaldus jäi rahuldamata ja avaldaja kulud tema enda kanda.

4 (4)

8. Ringkonnakohus selgitas 18. detsembril 2020 avaldajale, et tema avaldused kohtule tuleb

teha eesti keeles. Avaldaja ei esitanud kaebuse vastuse tõlget eesti keelde ja ka tema hilisem,

16. jaanuari 2021 pöördumine on taas vene keeles. TsMS § 33 lg 3 alusel jätab kohus

võõrkeelsed avaldused tähelepanuta, sh jääb menetlemata viimati viidatud pöördumisele lisatud

täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmise taotlus. Lisaks esitati taotlus hilinemisega.

9. Põhjendatud on kaebuse väide, et maakohus eksis, kui asus otsuse kehtivuse vaidlustamise

menetluses sisuliselt kontrollima KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude

põhjendatust, sh sama paragrahvi teises lõikes märgitud tingimuste täidetust.

9.1. Maakohus lahendas otsuse kehtetuks tunnistamise nõude KrtS § 33 tingimuste järgi.

Kuigi maakohus seda nii ei põhjendanud, siis võib vaidlustatud määruse p-dest 13 ja 14 aru

saada, et maakohus käsitles otsuse mittevastamist KrtS § 33 tingimustele ühtlasi vastuoluna

seadusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause tähenduses.

9.2. Ringkonnakohus leiab, et korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega TsÜS

§ 38 lg 1 esimese lause tähenduses ei saa kontrollida selle põhjal, kas KrtS § 33 tingimused

võõrandamisnõude kohtus maksma panemiseks on täidetud.

9.2.1. Esiteks viitab sellele menetlusvormide erinevus. Nimelt tuleb TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi

lahendada hagita menetluses mh korteriomaniku avalduse alusel asi, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, aga sellest on välja arvatud nõue, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses kehtivad mitmed menetlusreeglid, mis ei ole

omased hagimenetlusele (TsMS § 477), neid on maakohus käesoleval juhul ka rakendanud. Nii

toimides eiras maakohus seadusandja tahet, et korteriomandi võõrandamiseks kohustamise

kohta tehakse kohtulahend võistlevas menetluses, kus kohtu abistav roll on väiksem.

9.2.2. Teiseks ei ulatu TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgne kontroll kaugemale sellest, et

kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Nii ei saa

kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas juriidilise isiku liikmed oleks pidanud võtma

vastu teistsuguse sisuga otsuse. Käesoleval juhul aga lahendas maakohus vaidluse just sellise

järelduse põhjal.

9.3. Maakohus ei tuvastanud muud kehtetuse alust ja seda ei tuvasta ka ringkonnakohus.

9.4. Seega ei saa korteriomandi võõrandamiseks kohustavat otsust tunnistada kehtetuks

käesolevas asjas on esile toodud asjaoludel. Avaldus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata.

10. Kaebuse ülejäänud sisulistele väidetele pole menetlusökonoomilistel kaalutlustel vaja

vastata.

11. Kaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsustust menetluskulude jaotuse kohta.

Menetlus maakohtus kulges valdavalt korteriühistu ja kohtu vaidlusena, milles avaldaja

praktiliselt ei osalenud. Pärast avalduse esitamist ei teinud avaldaja sisulisi menetlustoiminguid.

Vaidluse ulatuse ja mahu kujundas korteriühistu, kes asus õigustama avaldaja korteriomandi

võõrandamiseks tehtud otsust, kuigi selle sisulisi aspekte ei vaidlustatud. Kirjeldatud olukord

on piisavalt erandlik, et jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel iga menetlusosalise kanda

olenemata vaidluse lahendamise tulemusest. Samal viisil jaotuvad kaebemenetluse kulud.

12. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

13. Käesoleva määruse peale saab avaldaja kaevata TsMS § 660 lg 4 alusel ja puudutatud isik

võib vaidlustada menetluskulude jaotuse TsMS § 178 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)