2-20-14998/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14998

Kohtuasi

XX hagi Gatsby OÜ ja Soloteks Trans OÜ (pankrotis)

vastu Soloteks Trans OÜ (pankrotis) loovutamisteatise

esitamiseks

kohustamiseks

ja

täiteasjas

nr

022/2015/544 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.11.2020 määrus ja Harju Maakohtu

10.11.2020 täiendav määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: XX (XXXXXXXXXXX)

Kostja I: Gatsby OÜ (10100978), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Kadi Saluste

Kostja II: Soloteks Trans OÜ (pankrotis, 12103596),

pankrotihaldur

vandeadvokaat

Magnus

Braun

ja

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ave-Ly Kõuts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX taotlus võtta vastu 08.12.2020 määruskaebusele lisatud

tõendid.

2. Jätta rahuldamata XX taotlus kohustada Soloteks Trans OÜ (pankrotis) esitama

vandeadvokaadi abi Ave-Ly Kõutsi esindusõigust tõendav dokument.

3. Tühistada Harju Maakohtu 04.11.2020 määrus Soloteks Trans OÜ (pankrotis)

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas, mis ületab 288 eurot. Muus osas

jätta maakohtu 04.11.2020 määrus ja 10.11.2020 täiendav määrus muutmata.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Soloteks Trans OÜ (pankrotis)

maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 288 eurot.

5. Määruskaebus jätta Gatsby OÜ menetluskulude suuruse kindlaksmääramise

vaidlustamise osas läbivaatamata, Soloteks Trans OÜ (pankrotis) menetluskulude

2-20-14998

suuruse kindlaksmääramise vaidlustamise osas rahuldada osaliselt ja hagi

menetlusse võtmisest keeldumise osas jätta rahuldamata.

6. Gatsby OÜ ja Soloteks Trans OÜ (pankrotis) taotlused määruskaebemenetluse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt.

7. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

7.1. Jätta menetlusse võtmata XX hagi Gatsby OÜ ja Soloteks Trans OÜ (pankrotis)

vastu Soloteks Trans OÜ (pankrotis) kohustamiseks teatise esitamiseks ja

tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 022/2015/544 sundtäitmine.

7.2. Jätta

maakohtus

kantud

ja

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud XX kanda.

7.3. Välja mõista XX-lt Soloteks Trans OÜ (pankrotis) kasuks maakohtus kantud

menetluskulu 288 eurot ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulu

288 eurot.

7.4. XX-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (576 eurot) tasuda Soloteks Trans

OÜ-le (pankrotis) viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

7.5. Välja mõista XX-lt Gatsby OÜ kasuks maakohus kantud menetluskulu 173,33

eurot ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulu 173,33 eurot.

7.6. XX-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (346,66 eurot) tasuda Gatsby

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 13.10.2020 Harju Maakohtule Gatsby OÜ (kostja I) ja Soloteks Trans OÜ

(pankrotis, endise nimega Esse Transport OÜ, kostja II) vastu hagi kostja II loovutamisteatise

esitamiseks kohustamiseks ja täiteasjas nr 022/2015/544 sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks ning taotluse menetlusabi saamiseks ja hagi tagamise abinõu kohaldamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja II 15.01.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on 13.01.2015 jõustunud

Harju Maakohtu 21.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-57649, milles võlgnikuks on hageja.

Täitedokumendist tulenev nõue hageja vastu on 24.05.2019 loovutatud nõude loovutamise

lepinguga kostjale I, kes on uus sissenõudja alates 24.05.2019.

3. Hageja leiab, et kostja II ei ole teda teavitanud nõude üleminekust, mistõttu ei ole täidetud

eeldused, mis on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 teavitamise kohustuse osas ja ei saa

lugeda õigeks, et loovutamine on hageja suhtes toimunud uuele võlausaldajale, kelleks on

2-20-14998

kostja I. Hageja keeldub VÕS § 172 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmisest kuniks

ei ole esitatud VÕS §-le 170 vastav loovutamise teatis. Juhul kui kostja II ei esita määratud

teatist, mida saab lugeda VÕS § 170 vastavuses olevaks, tuleb lõpetada täitemenetlus nr

022/2015/544 kuna uuel sissenõudjal (kostja I) ei ole täitedokumendist tulenevat nõuet

võimalik maksma panna.

4. Maakohus küsis TsMS § 372 lg 3 alusel kostjate seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta.

Maakohtu 04.11.2020 määrus ja 10.11.2020 täiendav määrus

5. Harju Maakohus keeldus 04.11.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskuluna 828

eurot ja viivise.

6. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 2 p 2 alusel, kuna kostja II põhistas kohtule veenvalt, et hageja on nõude loovutamisest

teadlik ning hageja on kätte saanud nii nõude loovutamise teatise kui ka notariaalselt tõestatud

nõude loovutamise lepingu, sest on ise esitanud selle kohtule hagiavalduse lisana. Tegemist on

nõude loovutamise dokumendiga VÕS § 170 teise lause ning VÕS § 172 mõttes. Ka on kostja II

selgitusel endise võlausaldaja pankrotihaldur teavitanud hagejat nõude loovutamisest

27.05.2019, saates e-kirja aadressile ZZZ. Hageja kinnitas loovutusteate kättesaamist

14.06.2019 ning palus saata endale nõude loovutamise alusdokument. Kostja II selgitusel on

hageja varasemas kohtumenetluses esitanud määruskaebuse Riigikohtule, kus on avaldanud

samuti oma e-posti aadressiks ZZZ.

7. Alternatiivselt tuleb kostja II osas hagi jätta menetlusse võtmata seetõttu, et pankrotiseaduse

(PankrS) § 54¹ lg 1 kolmanda lause kohaselt osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena

võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hagi on esitatud pankrotivõlgniku

vastu, kes ei saa olla PankrS § 54¹ lg-st 1 tulenevalt kostjaks.

8. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aluseks on eelkõige täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 221 lg-s 1 toodud alused. Hageja leiab hagiavalduses, et sundtäitmine on

lubamatu, kuna teda ei ole teavitatud nõude üleminekust. Kuivõrd hageja on kätte saanud nii

nõude loovutamise lepingu kui ka endise võlausaldaja teate nõude loovutamise kohta, siis sel

põhjusel ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Muid erandlikke põhjuseid, miks on

sundtäitmine hageja arvates lubamatu, ei ole hageja hagis esile toonud.

9. TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul on lubatud üksnes siis, kui alus,

millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtu hinnangul on hageja

süstemaatiliselt vältinud jõustunud kohtulahendi täitmist. Hageja poolt erinevate e-posti

aadresside kasutamine ei saa olla põhjuseks, et vältida jõustunud kohtulahendi täitmist. TMS

§ 221 lg‑s 1 sätestatud hagi esitamine ei tohi anda võlgnikule õigust vältida alusetute hagide

esitamisega täitemenetluses jõustunud kohtulahendi täitmist.

10. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

11. Kostja II esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema kulud õigusabile 828 eurot.

Kostjale II osutati õigusabi 3 tundi 50 minutit, hinnaga 180 eurot tund (käibemaksuta).

Maakohus leidis, et kostja II kulud õigusabile on põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses ja

põhjendustel ning hagejal tuleb need kostjale II hüvitada.

2-20-14998

12. Harju Maakohus tegi 10.11.2020 täiendava määruse, millega mõistis hagejalt kostja I

kasuks välja menetluskuluna 173,33 eurot ja viivise.

13. Kostja I esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema kulud õigusabile 173,33 eurot.

Kostjale I osutati õigusabi 1 tund 20 minutit, tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Maakohus

leidis, et kostja I kulud õigusabile on põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses ja põhjendustel

ning hagejal tuleb need kostjale I hüvitada.

Määruskaebus

14. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 04.11.2020 määruse ja

10.11.2020 täiendava määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Lisaks palub hageja kohustada kostjat II esitama vandeadvokaadi abi Ave-Ly

Kõutsi esindusõigust tõendav dokument ja võtta vastu tõendid.

15. Maakohus keeldus ebaõigesti hagi menetlemisest, asudes TsMS § 371 lg 2 rikkudes

tõendeid hindama. Lisaks on ebaõige keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi on esitatud

vale kostja vastu. Maakohus ei ole menetlusõigusnorme rikkudes teinud hagejale nähtavaks,

kelle seisukohta maakohus küsis hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Hageja hinnangul on

küsimus teavitamiskohustuses – hagejat pidi nõude loovutamisest teavitama kostja II, mitte

pankrotihaldur, kuna viimane ei ole selleks õigustatud.

16. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme menetluskulude väljamõistmisel, sh

TsMS § 175 lg 1. Kostjate menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole seaduslik, kuna

maakohus ei toimetanud menetluskulude nimekirju hagejale kätte ega määranud hagejale

tähtaega vastuväidete esitamiseks. Hageja ei ole saanud veenduda ja kostjad ei ole kinnitanud,

et kostjate kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses (TsMS § 176 lg 5).

17. Kuivõrd vandeadvokaadi abi Ave-Ly Kõuts ei ole menetlusosalisena kaasatud, on hagejal

on põhjendatud kahtlus tema esindusõiguses.

Menetluse edasine käik

18. Kostjad esitasid määruskaebusele seisukohad, milles palusid jätta määruskaebuse

rahuldamata. Ühtlasi esitasid kostjad ka menetluskulude nimekirjad.

19. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada kostja II menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab

kindlaks kostja II maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 288 eurot. Muus osas tuleb jätta

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb jätta kostja I menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise vaidlustamise osas TsMS § 664 lg 2 alusel läbivaatamata, kostja II

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise vaidlustamise osas rahuldada osaliselt ja hagi

menetlusse võtmisest keeldumise osas jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja

§-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

2-20-14998

21. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et maakohus asus hagi menetlusse

võtmise otsustamisel tõendeid hindama. Hageja tõi hagiavalduses esile, et tema suhtes käib

täitemenetlus, milles on täitedokumendiks 13.01.2015 jõustunud Harju Maakohtu 21.11.2014

otsus tsiviilasjas nr 2-14-57649 ja et sellest täitedokumendist tulenev nõue hageja vastu on

24.05.2019 loovutatud lepinguga kostjale I, kes on uus sissenõudja alates 24.05.2019. Ühtlasi

viitas hageja, et ta esitab koos hagiavaldusega 24.05.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepingu.

22. Seega saab hagis esile toodud asjaoludest järeldada, et hageja on teadlik nõude

loovutamisest, kuna hageja viitab hagiavalduse asjaoludes nõude loovutamise lepingule.

Selliseks järelduseks ei pidanud maakohus tõendeid hindama. Ringkonnakohtu hinnangul saab

ainuüksi võlgnikule nõude loovutamise lepingu esitamist pidada piisavaks VÕS § 170

sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks. Seadusandja ei ole ette näinud vorminõuet, kuidas

nõude loovutamisest tuleb võlgnikku teavitada. Oluline on veenduda, et võlgnikku on et nõude

loovutamisest informeeritud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõstatatud küsimus, kas

hagejat teavitas nõude loovutamisest kostja II või tema esindajana pankrotihaldur, otsitud ja

kantud eesmärgist lükata edasi kohustuse täitmist. Kuivõrd hagis esile toodud asjaoludest

nähtuvalt on hageja nõude loovutamisest teadlik, puudub vajadus kohustada kostjat II esitama

hagejale VÕS § 170 kohane teatis ja seega ei ole nimetatud kohustamisnõudel perspektiivi.

23. Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus hindas vaidlustatud määruses tõendeid.

Maakohus on tuginenud hagis esiletoodud asjaoludele ja refereerinud kostja II poolt kohtule

esitatud vastuses toodud põhistust.

24. Arvestades, et oma teise nõude, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, seob

hageja samuti üksnes asjaoluga, et teda ei ole väidetavalt nõuetekohaselt nõude loovutamisest

teavitatud, asus maakohus õigesti seisukohale, et hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole

võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega TMS § 221 kohaldamisel ja hageja nõude perspektiivi hindamisel ning

tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 põhjendusi ei korda.

25. Hageja peab põhjendamatult menetlusõigusnormide rikkumiseks seda, et maakohus ei

teinud hagejale nähtavaks kirja, millega küsis hagi menetlusse võtmise osas kostjatelt

seisukohta. Enne hagi menetlusse võtmist kostjate ärakuulamine oli TsMS § 372 lg 3 alusel

kohtu õigus, millest ei pidanud eraldi hagejat teavitama.

26. Iseenesest on hageja õigesti juhtinud tähelepanu, et hagi menetlusse võtmisest ei saa

keelduda põhjusel, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuid praegusel juhul ei ole see

maakohtu põhjendus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel määrav olnud. Seega puudub ka

sel põhjusel vajadus vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks.

27. Seoses menetluskulude kindlaksmääramisega selgitab ringkonnakohus esmalt, et TsMS

§ 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise

määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Eeltoodust

tulenevalt ei ole maakohtu määrus vaidlustatav kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude

osas, kuivõrd maakohus määras 10.11.2020 täiendava määrusega kindlaks, et kostja I

menetluskulud on 173,33 eurot. Ringkonnakohus jätab hageja määruskaebuse selles osas

läbivaatamata TsMS § 664 lg 2 alusel.

2-20-14998

28. Vastuseks

määruskaebuse

etteheidetele,

mis

puudutavad

maakohtu

poolt

menetlusõigusnormide rikkumist menetluskulude kindlaksmääramisel, selgitab kolleegium

järgmist.

29. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud hageja etteheide, et maakohus ei andnud hagejale

võimalust väljendada oma seisukohta kostjate menetluskulude kohta. Menetluskulude nimekiri

tuleb TsMS § 176 lg 7 järgi viivitamata vastaspoolele kätte toimetada ning TsMS § 176 lg 8

järgi peab kohus määrama menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta

seisukoha esitamiseks. Jättes hageja ilma võimalusest esitada vastuväiteid kostjate

menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse

normi (Riigikohtu 06.04.2009 määrust tsiviilasjas nr 3-2-2-3-09, p 9). Riigikohus on leidnud,

et selline menetlusõiguse normi rikkumine on ringkonnakohtus kõrvaldatav, mistõttu puudub

vajadus maakohtu lahendi tühistamiseks (Riigikohtu 30.03.2011 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-16-11, p 14).

30. Samas märgib ringkonnakohus, et kohus määrab esindajakulude suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7),

mistõttu ei ole määravaks see, kas hageja esitab vastuväite kostjate menetluskulude suurusele

või mitte (Riigikohtu 08.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Seega peab kohus

igal juhul kontrollima esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust ning asjaolul, et hagejal ei

olnud maakohtus võimalust oma seisukohti väljendada, ei ole menetluskulude hüvitise suuruse

määramisel määravat tähtsust.

31. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodud maakohtu poolne menetlusõiguse normi rikkumine

ringkonnakohtus kõrvaldatud sellega, et hagejal oli võimalus kostjate poolt maakohtus esitatud

menetluskulude nimekirjadega tutvuda ja esitada oma vastuväited määruskaebemenetluses.

Hageja esitas vastuväite kostja II menetluskuludele, leides, et kostja II on esitanud koos oma

03.11.2020 seisukohaga asjakohatuid lisasid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja II

esitatud dokumendid on asjakohased, kuna kostja II seisukohas toodud asjaolude kohaselt

tõendavad need hageja poolt nõude loovutamise teate kättesaamist.

32. Põhjendamatu on hageja etteheide, et kostjad ei ole kinnitanud, et kostjate kulud on kantud

käesoleva kohtumenetlusega seoses. Mõlemad kostjad on kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 5

kinnitanud, et menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

33. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige

asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel,

tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu

kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele

piiratuks.

34. Ringkonnakohtul puudub alus sekkuda maakohtu diskretsiooniotsustusesse seoses kostja II

lepingulise esindaja tunnitasu hindamisega, kuid kostja II lepingulise esindaja osutatud

õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel on

2-20-14998

maakohus kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei olnud tegemist

eriliselt keeruka või keskmisest mahukama vaidlusega. Kostja II esitas maakohtule ühe

menetlusdokumendi – hagiavalduse menetlusse võtmise kohta seisukoha koos lisadega.

Arvestades, et kostjat II esindas kvalifitseeritud esindaja ning hagiavalduse sisu ja väikest

mahtu, ei vajanud hageja esile toodud asjaolud pikemat analüüsi. Sisuliselt eeldas seisukoha

koostamine üksnes kohtule kinnitamist, et vastupidiselt hagiavalduse väitele on hagejat nõude

loovutamisest teavitatud. Tegemist ei olnud keerulise või mahuka tööga. Seega leiab

kolleegium, et ajakulu 3 tundi 50 minutit ei ole põhjendatud ega vajalik. Maakohtu

menetlusdokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kolleegium, et kostja II

lepingulise esindaja ajakulu seisukoha koostamiseks, mis hõlmab ka hagiavaldusega tutvumist

ja kliendiga suhtlemist, ning menetluskulude nimekirja koostamiseks on põhjendatud ja vajalik

kokku 1 tund 20 minutit. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale II hüvitamisele menetluskulu

288 eurot (1h 20min x 180 x 1,2).

35. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat II esitama

vandeadvokaadi abi Ave-Ly Kõutsi esindusõigust tõendav dokument. Menetlusosalistel on

seadusest tulenev õigus esindatusele ning esindajaks võib olla TsMS § 218 lg 1 p-st 1 tulenevalt

advokaat. Advokaatide puhul esindusõigust eraldi ei kontrollita ja piisab advokaadi enda

kinnitusest, et menetlusosaline on teda volitanud. Advokaatide esindusõiguse kontroll piirdub

tavapäraselt sellega, et kohus kontrollib, kas tegemist on advokatuuri liikmega ja volituste

olemasolu sellisel juhul eeldatakse (TsMS § 226 lg 1 viimane lause).

36. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka hageja taotluse võtta asja materjalide juurde

määruskaebuse lisadena esitatud tõendid, kuivõrd need ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust

(TsMS § 238 lg 1 esimene lause).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171

lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (hageja) kanda, kuna hagi menetlusse võtmisest keeldumise

osas jäi maakohtu määrus muutmata ning TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

38. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

39. Kostja I esitas 11.01.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja I kandnud

määruskaebemenetluses menetluskulusid 650 eurot (käibemaksuta), mis moodustub

esindajatasust 5 tunni töö eest tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta). Õigusabi seisnes

määruskaebusega tutvumises, seisukoha koostamises ja menetluskulude nimekirja koostamises

ning suhtluses kliendiga.

40. Kostja II esitas 11.01.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja II kandnud

määruskaebemenetluses menetluskulusid 702 eurot (käibemaksuga), mis moodustub

esindajatasust 3 tunni 15 minuti töö eest tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta). Õigusabi

seisnes maakohtu määrustega tutvumises, määruskaebuse ja selle lisadega tutvumises,

seisukoha koostamises ja menetluskulude nimekirja koostamises.

41. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

2-20-14998

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

nimekirjades märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on

kostjate esindajad koostanud seisukohad määruskaebusele, milleks nad pidi tutvuma maakohtu

määruse ja määruskaebusega ning eeldatavalt suhtlema kliendiga. Põhjendatud on ka

menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamise kulu (Riigikohtu 27.05.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Kolleegium leiab, et kostjate lepinguliste esindajate

õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahtu arvestades mõnevõrra

ülepaisutatud. Määruskaebemenetluses ei olnud maakohtu menetlusega võrreldes uusi

asjaolusid või väiteid, mida analüüsida ja ümber lükata. Eeltoodu tõttu ei ole praegusel juhul

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lepinguliste esindajate ajakulu määruskaebemenetluses

suuremas mahus kui maakohtu menetluses. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramise

vaidlustamisel

esitatud

määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Seega leiab kolleegium, et

mõlema kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenuse ajakulu on vajalik ja põhjendatud

1 tunni 20 minuti ulatuses.

42. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe

tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse

hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist. Kolleegium peab kostjate advokaatidest esindajate tunnitasu mõistlikuks ja

TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Kostjale II tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga,

kuna kostja II ei ole käibemaksukohuslane.

43. Eeltoodust tulenevalt kostjale I kuulub hüvitamisele menetluskulu 173,33 eurot (1h 20min

x 130) ja kostjale II kuulub hüvitamisele menetluskulu 288 eurot (1h 20min x 180 x 1,2).

Kostjad on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest

väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

44. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)