2-18-10867/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-10867

Tsiviilasi

Toivo Mündi ja Külli Mündi hagi Raivo Visnapuu vastu

kinnistute

vahelise

piiri

kindlaksmääramiseks

ja

nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. juuli 2020 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Toivo Mündi ja Külli Mündi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

16. november 2020 ja 11. jaanuar 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad):

1. Toivo Mündi (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Külli Mündi (isikukood XXXXXXXXXXX)

Apellantide esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Vastustaja

(kostja):

Raivo

Visnapuu

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 30. juuli 2020 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus millega hagi

rahuldada osaliselt.

2.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt:

2.1. Toivo Mündi ja Külli Mündi hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks aadressil X (registriosa number X, katastritunnus X ja registriosa

number X, katastritunnus X) ja aadressil X (registriosa number X, katastritunnus X)

asuvate kinnistute vaheline katastriüksuste piir järgmiselt:

Piiripunktis nr 1 on piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost, mis on ühine piirimärk X

(katastritunnus X), X (katastritunnus X) ning X (katastritunnus X) katastriüksustel.

Piiripunktis nr 2 on piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost, mis on ühine piirimärk X

(katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksustel.

Piiripunktides nr 3 ja 4 on piirimärgiks X katastriüksusel asuva kõrvalhoone vundamendi

X katastriüksuse poolsed nurgad.

Piiripunkt nr 5 asub kohas, kus praegune piir ristub X katastriüksusel asuva kõrvalhoone

seinaga. Kohtuotsuse täitmise käigus on võimalik sinna paigutada sobiv piirimärk.

Piiripunktis nr 6 on piirimärgiks piirikivi, mis on ühine piirimärk X (katastritunnus X)

ja X (katastritunnus X) katastriüksustel. Piirimärgi asukoht looduses ei ole muutnud,

piirimärki ei ole teisaldatud.

Piir kulgeb piiripunktist 1 sirgjoonena piiripunkti nr 2 (looduses metallist aiapost), sealt

edasi sirgjoonena X kõrvalhoone vundamendi nurgani (piiripunkt nr 3), sealt edasi

mööda vundamendi välist serva kuni vundamendi teise nurgani (piiripunkt nr 4), sealt

edasi mööda vundamenti kohani, kus praegune piir ristub X katastriüksusel asuva

kõrvalhoone seinaga (piiripunkt nr 5) ja sealt edasi sirgjoonena mööda praegust piiri

piiripunkti nr 6 (piirimärgiks on piirikivi).

2.3. Kohtuotsusega määratud piir on tähistatud rohelise joonega kohtuotsusele lisatud

skeemil.

2.4. Kohustada kostjat andma nõusolek käesoleva otsuse punktis 2.2 määratud

piiripunktide ja piiri kindlaks määramise toimingute tegemiseks ning sellest tulenevate

kannete tegemiseks maakatastrisse ja kinnistusraamatusse. Asendada selleks kostja

Raivo Visnapuu nõusolek kohtuotsusega.

3. Toivo Mündi ja Külli Mündi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Toivo Mündi (hageja I) ja Külli Mündi (hageja II, koos hagejad) esitasid 18. juulil 2018

maakohtule hagi Raivo Visnapuu (kostja) vastu kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks

ja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2. Maakohus jättis hagi 12. aprilli 2019 otsusega rahuldamata. Hagejad esitasid maakohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

3. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus leidis, et hagejate esitatud

nõue ei ole täidetav. Maakorraldustoimingute tegemiseks ja avalduse esitamiseks

kinnistusraamatusse on vajalik hüpoteegipidajate nõusolek. Seega on vaja selleks esitada vastav

nõue ja kohustada hüpoteegipidajaid tahteavaldust andma. Maakohus peab asja uuel

läbivaatamisel hagejatele selgitama, et esitatud nõuet tuleb täiendada ning kaasata menetlusse

kostjatena ka hüpoteegipidajad.

4. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus palusid hagejad 25. märtsi 2020 hagiavalduse

terviktekstis esitatud nõudena määrata X (katastritunnusega X) ja X (katastritunnusega X)

kinnistute vaheline piirilõik kindlaks vastavalt 25. märtsi 2020 hagiavalduse tervikteksti

lisas nr 5 esitatud joonisele. Hagejad palusid asendada kohtuotsusega:

-

kostja nõusolek piiride kindlaksmääramiseks hagejate poolt taotletud viisil;

-

kõik kostja tahteavaldused piiride kindlaksmääramise maakorraldustoimingute

teostamiseks, mis on vajalikud kohtu poolt kindlaksmääratud piirilõigu andmete ja selle

alusel moodustatud katastriüksuse registreerimiseks maakatastris;

-

kostja tahteavaldus katastriandmete muutmiseks kinnistusraamatus.

Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagejad märkisid, et ei soovi kaasata

kostjatena hüpoteegipidajaid.

Hagiavalduse tervikteksti kohaselt kuulub X-1 mõtteline osa kinnistust hagejale II ning X-2

mõtteline osa hagejale I. Kostjale kuuluva X elamumaa piirneb hagejatele kuuluva X

elamumaaga. X elamumaa ja X elamumaa vaheline piir on mõõdistatud 1. juulil 1999 OÜ

ELKER EMT poolt katastriüksuse esmamoodustamise mõõdistamise käigus. X ja X kinnistute

vaheline piirilõik on ekslikult mõõdistatud selliselt, et see jookseb läbi X kõrvalhoonest

(majandushoone). GEOMEL situatsioonimõõdistuse joonisel jookseb kinnistute vaheline

piirilõik läbi X kõrvalhoone vundamendist kui ka katuseräästast. Mõlema katastriüksuse

moodustamise käigus on piirimärgid valesti paigaldatud ehk arvestatud ei ole hoonete

asenditega. Vajadus piiride kindlakstegemiseks nähtub ka katastripidaja märkmetest

maakatastris.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejad oleks kõrvalhoonet laiendanud.

Hagejad teadsid kuni naabrite vaheliste vaidluste alguseni, et piir kulgeb hagejate kahe

kõrvalhoone ja kostja kõrvalhoone vahelt, jättes hoonete vahele võrdse vahemaa. OÜ ELKER

RMT maamõõtja A.A., kes 1999. aastal selle piiri mõõdistas, on kinnitanud 27. aprilli 2016

teatisega, et piir mõõdistati 1. juulil 1999 valesti.

Kuivõrd katastriüksuse piiride märkimisel on tehtud oluline viga (riiklike registrite andmetel

läbib piir kõrvalhoonet), tuleb see parandada. Maamõõtja seisukohast nähtub, et 1999. a

mõõdistati kinnistute vaheline piir kohapeal ning piiri kindlakstegemisel ei lähtutud muudest

andmetest. Seega oleks tulnud 1999. aastal piiri kindlakstegemisel arvestada kinnistuomanike

valduste ulatusega, mis olid välja kujunenud maamõõtmise ajaks. Eksliku mõõdistamise

tulemusel

on

katastrikanded

vaidlusaluse

piirilõigu

osas

valed,

kinnisasjade

esmamoodustamisel määratud kinnisasja piir (vaidlusalune piirilõik) ei ole vastavuses

maakorralduse nõuetega (MaaKS § 5 lg 2 p 6 – üks kinnisasi ulatub kiiluna teise sisse), sh

kinnistute vaheline piir ei ole vastavuses X ajaloolise valduse tegeliku ulatusega.

Pooled ei ole jõudnud kinnistute vahelise piiri määramise osas kokkuleppele. Kostja on

kohustatud AÕS § 129 lg 1 alusel hagejate nõutud tahteavalduse tegema.

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate või poolte endi

kanda.

Kuivõrd hüpoteegipidajate kaasamise vajadus puudub (hüpoteegid on kustutatud), ei ole

varasema menetlusega võrreldes menetluslikult midagi muutunud.

Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates ei saa tuvastada X ja X kinnistute piiri ebatäpsust

ning tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et piir oleks valesti mõõdetud või tähistatud. Kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt kulgeb kinnistute vaheline piir täpselt X kõrvalhoone äärest.

X asendiplaanilt aastast 1961 on näha kõrvalhoone paiknemine kinnistu piiril, mitte üle kinnistu

piiri. Sama nähtub 1997. aastal koostatud X maaüksuse kaardilt. 27. juuli 1999 piiriprotokollil

puuduvad märked selle kohta, et kinnistute vaheline piir läbib X kõrvalhoonet. Piiri ebaõiget

mõõdistamist ei tõenda maamõõtja A.A. 27. aprilli 2016 teatis, sest sealt ei nähtu, miks on piir

valesti mõõdistatud ja mille alusel on teatises esitatud andmed kontrollitavad. X kõrvalhoone

paiknemine üle piiri ei nähtu ka Riigiarhiivi dokumentidest, sh maaüksuse asendiplaanilt.

Hagejate väide, et nemad ei ole kõrvalhoonet ega selle vundamenti ümber ehitanud, on

vastuolus esitatud tõenditega. Kui piir mõõdeti 1999. a valesti, siis tuleb lähtuda varasemast

mõõdistusest. 1997. a mõõdistamise kohta koostatud X katastriüksuse kaardilt ei nähtu X

kõrvalhoone ulatumine X kinnistule. Vaidlust ei ole selles, et tol hetkel paigaldatud piirimärke

ei ole liigutatud. Kui 1997. a piirimõõdistamise järgi ei kulgenud piir läbi X kõrvalhoone, siis

ei saanud see kulgeda ka 1999. a mõõdistamisel (kui lähtuda hagejate väitest, et hoonet ei ole

laiendatud).

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus jättis 30. juuli 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt

hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1332

eurot.

Piirivaidlustes eeldatakse katastrikannete õigsust. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129

lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Kohtul tuleb esmalt tuvastada, kas X ja X

kinnistute vaheline piir on kaardistatud valesti (katastriüksuste piirid on ebaõiged).

Ehitusregistri andmetest nähtuvalt asub X kinnistul kõrvalhoone, mida hagejate väidete

kohaselt piir läbib (ehitusregistri kood X, asukohaga katastriüksusel nr X; esmase kasutuse

aasta 1930, netopind 123,9 m2).

Maa-ameti 21. märtsi 2016 kirja kohaselt toimus X katastriüksuse mõõdistamine juulis 1999

ja X mõõdistamine veebruaris 1997. 2. märtsil 2016 Maa-ameti kontrollmõõtmisel tuvastati, et

X kõrvalhoone (mõõdistatud hoone vundament) ulatub kuni 0,45 meetrit ja koos räästaga kuni

0,89 meetrit X katastriüksusele. Sellest järeldati, et tõenäoliselt on X katastriüksuse

mõõdistamisel piir määratud ekslikult läbi kõrvalhoone.

Hagejad on esitanud kohtule Maa-ameti kaardi, millest nähtuvalt läbib piir kõrvalhoonet ning

Kanepi Vallavalitsuse 14. novembri 2018 paikvaatluse akti, mille kohaselt on kuur vastavuses

asendiplaaniga, kuid see on võrreldes asendiplaaniga kitsam. Maamõõtja A.A. 27. aprilli 2016

koostatud teatises märgitakse, et X ja X vaheline piir on maareformi käigus ekslikult mõõdetud

läbi X kõrvalhoone. GEOMEL OÜ 2020. aasta märtsikuus teostatud situatsioonimõõdistuse

joonis kajastab asjaolu, et X ja X kinnistute vaheline piirilõik kulgeb läbi X asuva kõrvalhoone

vundamendi ja katuseräästa.

Maa-ameti kaardiserveri ortofotolt nähtub, et kinnisasjade piir kulgeb X kõrvalhoone katuse

äärt mööda ehk mitte läbi hoone, vaid väike osa katuseräästast on üle piiri. Piir jookseb hoone

äärest, kooskõlas asendiplaaniga, täpselt hoone seinast. Kostja 22. veebruaril 2019 esitatud

katastriüksuste plaanide põhjal on võimalik järeldada, et kinnistute vaheline piir on kulgenud

X kinnistul asuva kõrvalhoone äärest. Hagejate allkirjastatud 1999. a piiriprotokollis puuduvad

märkused selle kohta, et piir läbiks X kõrvalhoonet.

Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et hagejate kinnistul asuv kõrvalhoone ei ole püsival

vundamendil. Hoone ei ole silmnähtavalt amortiseerunud, nagu võiks eeldada väidetavalt

1930. aastatel ehitatud hoone puhul. Kanepi Vallavalitsuse vaatluse käigus on kindlaks tehtud,

et kõrvalhoone (kuuri) asukoht on vastavuses asendiplaaniga, kuid selle mõõtmed on võrreldes

asendiplaanil märgituga väiksemad (kuur on kitsam ja lühem). Kohtu hinnangul on eeltoodust

võimalik teha järeldus, et hagejad on ehitanud uue kõrvalhoone või on selle naaberkrundiga

piirnevat välisseina hoone ümberehitamise käigus nihutanud, mistõttu ulatub hagejate

kõrvalhoone osaliselt üle kinnisasja piiri kostja kinnisasjale. Järelduse usutavust toetab kostja

poolt esitatud foto (I kd, tl 46, 178). Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul piiri valesti

kaardistamise fakti tuvastamiseks piisav GEOMEL OÜ situatsioonimõõdistuse joonis, mis

fikseeris mõõdistamise hetkel olnud faktilise olukorra. Vaidlust ei ole, et võttes aluseks

katastriüksuste mõõdistamisel paigaldatud piiritähised, läbib neid ühendav mõtteline joon X

kinnistul paiknevat kõrvalhoonet.

Kumbki pooltest ei ole väitnud, et olemasolevaid piirimärke on liigutatud. Kui ka 1999. a

kaardistati piir valesti, tuleb vaadelda 1997. a mõõdistamise andmeid, mille õigsust ei ole

vaidlustatud. 1997. a mõõdistustest lähtuvalt ei kulgenud piir X ja X vahel läbi X kõrvalhoone.

Kui kõrvalhoonet ei ole laiendatud, ei oleks 1999. a mõõdistamise tulemusel saanud piir

kulgeda läbi hoone. Kohtule esitatud maamõõtja A.A. 27. aprilli 2006 teatis ei ole veenev.

Kohus leidis, et hagejate väide piiri ekslikult läbi kõrvalhoone mõõdistamise kohta on oletuslik

ning on ümber lükatud teiste tõenditega. Asjaolu, et hagejate hinnangul peaks kinnistute

vaheline piir kulgema kinnistutel asuvate hoonete vahel täpselt keskelt, ei ole piisavaks aluseks

pidada piiri ebaõigeks. Kuna dokumentaalsed tõendid (eelkõige arhiividokumendid)

kinnitavad, et kõrvalhoone on aastakümneid asunud X maaüksuse piirides, tuleb lugeda

tuvastatuks, et kinnistute vaheline piir on mõõdistatud õigesti ja hagejate nõue piiri

kindlaksmääramiseks nende poolt taotletud viisil tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja

kanda.

Hagejad ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejad on ehitanud uue kõrvalhoone või on selle

naaberkrundiga piirnevat välisseina nihutanud. Maakohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et

Kanepi Vallavalitsuse poolt teostatud vaatluse käigus on kindlaks tehtud, et kõrvalhoone

asukoht on vastavuses 1961. aasta asendiplaaniga, kuid selle mõõtmed on asendiplaaniga

võrreldes väiksemad. Kõrvalhoone renoveerimine ei too iseenesest kaasa kuuri mõõtmete

muutumist ning hagejatele ei saa kõrvalhoone renoveerimist 1989. aastal ette heita. Kostja

väited kõrvalhoone laiendamise kohta on oletuslikud ning tõendamata.

Maakohus on lähtunud üksnes kostja esitatud fotodest aiast (I kd, tl 46, 178) ning nende põhjal

ekslikult järeldanud, et kõrvalhoonet on laiendatud. Teised tsiviilasjas esitatud tõendid sellist

järeldust ei toeta. Hagejate jaoks oli üllatuslik, et kohus omistas kostja esitatud fotodele

suurema tõendusväärtuse kui teistele tõenditele, sh 21. märtsi 2016 Maa-ameti kirjale ja

A.A. 19. mai 2016 e-kirjale.

Kinnistuste vahelise piirivaidluse tekitas kasepuu raiumise küsimus. Hagejate arusaamise

kohaselt on kinnistute vaheline piir jooksnud vaidlusaluse puu keskelt, mitte aia asukoha järgi.

Aia tegemisel tuli otsustada, kummalt poolt puud aed teha. Aed ehitati 1980. aastate lõpus ning

aia ehitus ja kuuri renoveerimine toimus samal ajal.

Maakohus tuvastas, et vastavalt GEOMEL situatsioonimõõdistusele läbib kinnistute vaheline

piir hagejate kõrvalhoonet. Seetõttu on vastuoluline maakohtu järeldus, et kui asuda

seisukohale, et kõrvalhoonet ei ole laiendatud, siis 1999. a mõõdistamise tulemusel ei oleks

saanud piir kulgeda läbi hagejate kõrvalhoone. Kuna kõrvalhoonet ei ole laiendatud, siis sama

olukord, mis nähtub GEOMEL poolt teostatud situatsioonimõõdistuselt, on eksisteerinud alates

katastrimõõdistamisest.

Maakohus jättis tähelepanuta Maa-ameti järelduse, et X katastriüksuse mõõdistamisel 1997. a

on piir ekslikult määratud läbi hagejate kõrvalhoone. Piiri valesti määramine juba 1997. aastal

tingis samad vead 1999. aastal. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta A.A. põhjenduste

veenvuse osas. Maakohus oleks saanud hinnata A.A. 27. aprilli 2006 teatist koos Maa-ameti

vastuse kokkuvõttega.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et maakatastrist nähtub, et nii X kui ka X kinnistute pindalad

on ebatäpsed ning esineb vajadus piiri asukoht kindlaks teha. Arhiividokumentidest nähtuv

maaüksuse piir ei ole katastripiir. Asjaolu, et arhiividokumentidel on näidatud, et X

kõrvalhoone on asunud maaüksuse piirides, ei ole vaidlusalune küsimus. Kostja esitatud

1990ndatel koostatud katastriplaanidel nähtubki see, kuidas taheti/arvati, et katastriüksus

moodustati. Viidatud kaardimaterjal ei kajasta tegelikku olukorda.

8. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.

Maakohus on esitatud tõendite pinnalt õigesti tuvastanud, et hagejate kinnistul asuvat

kõrvalhoonet on ümber ehitatud. Hagejate väide, et nemad ei ole kõrvalhoonet ega selle

vundamenti ümber ehitanud, on vastuolus kogutud tõenditega. Kõik arhiividokumendid

kinnitavad, et kõrvalhoone on aastakümneid asunud X kinnistu piirides.

Maakohus ei ole lähtunud asja lahendamisel üksnes kostja esitatud fotost aiast. Maakohus on

tuvastanud hagejate kinnistul asuva kõrvalhoone ümber ehitamise kõiki asjaomaseid tõendeid

kogumis hinnates.

Hagejad ei ole vaidlustanud 1997. a mõõdistamise andmeid. Kostja ei nõustu, et piir tuleks

kindlaks määrata uuesti olenemata sellest, kuidas on piir varasemalt mõõdistatud. Kostja ei

nõustu, et arhiividokumentidelt nähtuv maaüksuse piir ei ole katastripiir. Kohtule on esitatud

vaidlustamata tõendid selle kohta, et kinnistute vaheline piir ei ole kunagi läbinud X asuvat

kõrvalhoonet. Kinnistute vahelised piirid kontrolliti üle ka nende tehingute raames, mille käigus

hagejad omandasid X kinnistu.

9. Hageja täpsustas 8. detsembril 2020 oma 25. märts 2020 hagi terviktekstis esitatud nõuet

järgmiselt:

- Määrata kindlaks aadressil X (registriosa number X, katastritunnus X ja registriosa number

X, katastritunnus X) ja aadressil X (registriosa number X, katastritunnus X) asuvate kinnistute

vaheline katastriüksuste piir vastavalt kohtuotsusele lisatud maamõõtja B.B. 02.12.2020

koostatud katastriüksuste piiride muutmise skeemile järgmiselt:

Piiripunktis nr 1 on piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost, mis on ühine piirimärk X

(katastritunnus X), X (katastritunnus X) ning X (katastritunnus X) katastriüksustel. Piirimärgi

asukoht looduses ei ole muutnud, piirimärki ei ole teisaldatud.

Piiripunktis nr 2 on piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost, mis on ühine piirimärk X

(katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksustel. Registreeritud katastriandmete

kohaselt ei ole selles asukohas piiripunkti.

Piiripunktis nr 3 on X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksuste ühiseks

piirimärgi asukohaks piirilõigu 1-2 täisnurkne ristumine piirilõigu 5-4 pikendusega. Piiripunkt

nr 3 asub risti piirimärgist nr 2 ning on võrdsel kaugusel X ja X kõrvalhoonetest. Piiripunkti

asukoht on käesoleval hetkel looduses tähistamata.

X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksuste vahelised piiripunktid nr 4 ja nr 5

asuvad võrdsel kaugusel X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksustel asuvatest

üksteise kõrval paiknevatest kõrvalhoonete seintest. Piiripunktide asukohad on käesoleval

hetkel looduses tähistamata.

X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksuste vahelises piiripunktis nr 6 on

ühiseks piirimärgiks piirdeaia metallist aiapost ning piiripunktis nr 7 on ühiseks piirimärgiks

piirdeaia metallist aiapost. Registreeritud katastriandmete kohaselt ei ole selles asukohas

piiripunkti.

X (katastritunnus X) ja X (katastritunnus X) katastriüksuste vahelises piiripunktis nr 8 on

ühiseks piirimärgiks piirikivi. Piirimärgi asukoht looduses ei ole muutnud, piirimärki ei ole

teisaldatud.

Piir piiripunktide 1-2-3-4-5-6-7-8 vahel kulgeb sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti.

Kohustada kostjat andma nõusolek käesoleva otsuse punktis 2 määratud piiripunktide ja piiri

piiride kindlaks määramise toimingute tegemiseks ning sellest tulenevate kannete tegemiseks

maakatastrisse ja kinnistusraamatusse. Asendada kostja Raivo Visnapuu nõusolek.

Jätta hagejate menetluskulud kostja kanda.

10. Kostja leidis, et hageja on nõuet muutnud. Pooled ei ole kompromissini jõudnud ning kostja

palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis 4. jaanuari 2021 menetlusdokumendis, et ta on

teinud ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga selliselt, et kinnistute vahelist piiri

muudetakse üksnes üle piiri ehitatud kõrvalhoone võrra ja muus osas jääb piir samaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise, sh

tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas TsMS § 657 lg 1

p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, määrab kindlaks kinnistute X ja X

vahelise piiri ning asendab kostja vajalikud nõusolekud edasisteks piiri kindlaksmääramise

toimingute ja registrikannete tegemiseks. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi

kanda. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

12. Hageja on esitanud nõude piiri kindlakstegemiseks AÕS § 129 alusel. Hageja leiab, et

registreeritud katastriandmete alusel kulgeb vaidlusalune piir praegu sirgjoonena piirimärgist

piirimärki, mistõttu läbib piir hagejale kuuluval X asuvat kõrvalhoonet 0, 45 cm ulatuses.

Hageja kinnistu mõõdistati 1999. aastal ja kostja kinnistu 1997. aastal.

Maakohus tuvastas, et pooltel ei ole vaidlust selles, et võttes aluseks katastriüksuste

mõõdistamisel paigaldatud piiritähised, läbib neid ühendav mõtteline joon X kinnistul

paiknevat kõrvalhoonet (otsuse p 17). Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et

hageja väited piiri läbi hoone mõõdistamise kohta on ekslikud ja on tõenditega ümber lükatud.

Hageja kõrvalhoone asus hageja kinnistu piirides, piir kulgeb kõrvalhoone äärest. Maakohus

järeldas, et hagejad on ehitanud uue kõrvalhoone või on selle naaberkinnistuga piirnevat

välisseina nihutanud, millest tulenevalt on tekkinud olukord, kus hagejate kinnistul paiknev

kõrvalhoone ulatub osaliselt üle kinnisasja piiri kostja kinnisasjale.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et hagejad on kõrvalhoone ümberehitanud

pärast kinnistu piiride mõõdistamist, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Kostja

vastuväide selles on tõendamata. Heites hagejatele ette kõrvalhoone üle piiri ehitamist, ei ole

maakohus ümberehitamise aega tuvastanud.

Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja väite, et kõrvalhoone ümberehitus toimus 1989.

aastal, mida tõendavad X asunud X kuuri kapitaalremondi dokumentatsioon, sh PI-s

Kommunaalprojekt koostatud tööprojekt ja eelarve. Seega toimusid hageja kinnistul asuva

kõrvalhoone ümberehitustööd enne kinnisasjade piiride mõõdistamist 1999. aastal ja hagejale

ei saa heita ette kõrvalhoone laiendamist naabri kinnisasjale. Kostja esitatud foto, millele

maakohus oma järeldused rajas (otsuse p 17) ei lükka seda asjaolu ümber ning on vastuolus

teiste asjas kogutud tõenditega.

14. Piiriandmed väljenduvad kinnistusraamatus viitena katastritunnusele (ja -kaardile). Need

andmed esitab KRS § 13 lg 2 esimese lause ja MaaKatS § 4 lg 2 p 1 järgi kinnistusosakonnale

maakatastri pidaja (Maa-amet). Katastriüksuse moodustamiseks teeb vannutatud maamõõtja

või vastavat litsentsi omav isik MaaKatS § 16 lg 1 järgi katastrimõõdistamised ja koostab

katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitab katastripidajale katastriüksuse

registreerimiseks. Katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse

kandmisel on MaaKatS § 10 lg 1 teise lause järgi (30 juunini 2018 kehtinud redaktsioonis)

katastriüksuse plaan.

Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et

katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel

kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab

kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid

määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll

eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka

sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb

hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis (vt ka Riigikohtu 12. juuni

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p-d 23-26).

Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus, vaid tuleb lähtuda ka MaaKS § 5

lg-s 2 sätestatust.

15. Asja materjalide kohaselt mõõdistati X 1997. aastal ja X 1999.a aastal. Mõlemal korral

teostas mõõdistamistööd AS Elker EMT maamõõtja A.A. L-EST92 koordinaatide süsteemis.

Maamõõtja on avaldanud 27. aprillil 2016 kirjalikult (I kd lk 72) ja selgitanud (I kd lk 159), et

X ja X vaheline piir on ekslikult mõõdetud läbi X kõrvalhoone. Maamõõtja põhjendas seda

algelisema mõõdistustehnoloogiaga ja suure töökoormusega maareformi esimesel kümnendil.

Asja materjalide kohaselt toimus 1997. aastal kostja kinnistu X mõõdistamine L-EST92

süsteemis, kusjuures X ja X vahelisel piirilõigul märgiti ära üksnes kaks piiripunkti ja piir

märgiti nende punktide vahel sirgjoonena. Seejärel toimus 1999. aastal sama maamõõtja poolt

hageja kinnistu X mõõdistamine.

Maa-ameti 2. märtsi 2016 kontrollmõõdistamist kajastava dokumendi (I kd lk 41-43) kohaselt

kinnistute kokkupuutepunktides (piirimärgid 8,9,10) piiripunktide koordinaadid ühtivad täpselt

varemmõõdistatud X (aga ka teise naabri X) katastriüksuste vastavate piiripunktide

koordinaatidega, st toimunud on piirimärkide ülekandmine. Seetõttu tunnistaski maamõõtja

oma eksimust. Maa-amet märkis, et kontrollmõõdistamisel ulatub kõrvalhoone kuni 0, 45 m X

katastriüksusele (koos räästaga kuni 0, 89 m). X katastriüksuse plaanil on kõrvalhoone

kujutatud täpselt katastriüksuse piirile ja naaberüksuse X katastriüksuse plaanil ei ole seda

kõrvalhoone osa piirist üleulatuvana näidatud.

16. Ringkonnakohus leiab, et eelkõige Maa-ameti kontrollmõõdistamise dokumentatsiooni,

maamõõtja A.A. teatise ja kirjaliku selgitusega ning GEOMEL OÜ 2020 märts

situatsioonimõõdistuse joonisega (I kd lk 157) on tõendatud, et katastriüksuse kaardil märgitud

X ja X vaheline piir läbib looduses hagejate kõrvalhoonet, st katastri andmed piiri paiknemise

osas on ebaõiged. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Maakohtu otsusest ei nähtu

põhjendusi, miks kohus Maa-ameti kontrollmõõdistamise seisukohaga ei nõustunud.

Katastriandmete ebaõigsuse tõttu ei saanud maakohus hagi rahuldamata jätmisel tugineda

üksnes katastriandmetele ja kostja esitatud fotodele. Maa-ameti kaardserveri ortofoto (lk 83)

alusel ei saanud maakohus järeldada, et piir ei kulge läbi hoone. Maakohtu viited

piiriprotokollile (lk 70) selles, et puuduvad piiri kõrvalhoone läbimise kohta märkused, ei ole

asjakohased. Vaidlus ongi tekkinud sellest, et piiri looduses kättenäitamisel ei pidanud hagejad

aru saama, et piir X ja X katastriüksuste vahel läbib X kõrvalhoonet. Selle põhjuseks sai olla

eelkõige asjaolu, et asendiplaanil on nimetatud piirilõigul üksnes 2 piirimärki (nr 9 ja 10, I kd

lk 71), mille vahel plaanil sirglõiguna kulgev piir läbibki looduses kõrvalhoonet. Selle asjaolu

tuvastas ka maakohus. Asendiplaani kohaselt kulges piir mööda kõrvalhoone X poolset

väliseina.

Kostja ei ole Maa-ameti kui asjatundja seisukohta koos maamõõtja teatisega piiri eksliku

mõõdistamise ja katastriandmete ebaõigsuse kohta ümber lükanud ega esitanud tõendeid selle

kohta, et 1999. aastal mõõdeti piirid looduses uuesti üle.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus jätta hagi rahuldamata ei ole seaduslik ja

põhjendatud (TsMS § 436 Lg1 ) ja kuulub tühistamisele. Tõendite ebaõige hindamise tõttu

jõudis maakohus ekslikule seisukohale, et 1999. aastal mõõdistati X ja X kinnistute vaheline

piir looduses õigesti.

Hagejatel on õigus katastriandmete ebaõiguse tõttu nõuda piiri kindlaksmääramist viisil, et piir

ei läbiks nende katastriüksusel asuvat kõrvalhoonet. Kohus lähtub piiri kindlaksmääramisel

AÕS § 129 lg 2 ja MaaKS § 5 lg-s 2 sätestatust.

Asja lahendamisel lähtub ringkonnakohus hagejate 8. detsembril 2020 täpsustatud nõudest.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et tegemist on 25. märtsi 2020 hagi muutmisega.

Hageja on ringkonnakohtus täpsustanud piiripunktide asukohta tema poolt soovitud piiril.

Hageja ei ole muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ega lisanud uusi nõudeid.

Tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 ja 2 tähenduses.

18. Kostja on teinud ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga taoliselt, et kinnistute

vahelist piiri muudetakse üksnes üle piiri ulatuva kõrvalhoone ulatuses nii, et piir kulgeks

mööda kõrvalhoone vundamendi äärt ja muus osas jääb piir samaks. Ringkonnakohus nõustub

selle seisukohaga.

Kinnistuste vaheline piir looduses peab kulgema mööda hageja kõrvalhoone vundamendi äärt.

Ülejäänud osas puudub piiri muutmiseks ja hagi rahuldamiseks alus. Lisaks kahele katastrist

nähtuvale piiripunktile tuleb sellel piirilõigul tähistada täiendavad piiripunktid. Riigikohus on

märkinud, et katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest ei ole alust kõrvale

kalduda üksnes põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistamisandmetel peaks piirimärgid olema

mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12 p 25). Käesoleval juhul pidi naabrite vaheline piir kulgema

katastriüksuse plaani andmetel mööda kõrvalhoone välisseina, mistõttu hageja nõue kalduda

väljakujunenud piirist kõrvale, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt määratud piir ei ole

vastuolus MaaKS § 5 lg-s 2 sätestatuga.

19. Ringkonnakohus leiab, et kinnistute vahelise piiri kulgemise vajadust kahe kõrvalhoone

vahelt keskjoonelt ei saa põhjendada hoonete remontimise vajadusega. AÕS § 147 kohaselt kui

ehitada või ehitist parandada saab ainult naaberkinnisasja kasutades, peab naaberkinnisasja

omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.

Kui kõrvalhoone katus ulatub mingis osas kostja kinnistule (foto I kd lk 46), siis peab kostja

kinnistu omanikuna AÕS § 148 alusel seda lubama.

20. Seega määrab ringkonnakohus piiri kinnistute X ja X vahel kulgema vastavalt kohtuotsusele

lisatud skeemile (mille koostamisel võtab kohus aluseks hageja esitatud maamõõtja B.B.

koostatud skeemi) järgmiselt: piir kulgeb piiripunktist 1 sirgjoonena piiripunkti nr 2 (looduses

metallist aiapost), sealt edasi sirgjoonena X kõrvalhoone vundamendi nurgani (piiripunkt nr 3),

sealt edasi mööda vundamendi välist serva kuni vundamendi teise nurgani (piiripunkt nr 4),

sealt edasi mööda vundamenti kohani, kus praegune piir ristub X katastriüksusel asuva

kõrvalhoone seinaga (piiripunkt nr 5) ja sealt edasi sirgjoonena mööda praegust piiri piiripunkti

nr 6 (piirimärgiks on piirikivi).

Ringkonnakohus määrab kohtuotsuse resolutsiooniga kindlaks ka piirimärkide asukohad.

21. Kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 8 kohaselt võib kande tegemisel puudutatud isiku

nõusoleku asendada kohtulahendiga, millega on tuvastatud isiku nõusoleku andmise kohustus.

Kuna kostja ei ole nõustunud piiri andmete muutmisega tuleb tema nõusolek asendada TsÜS

§ 68 lg 5 alusel käesoleva kohtuotsusega ja kohustada kostjat andma nõusolek käesoleva otsuse

resolutsiooniga määratud piiripunktide ja piiri kindlaksmääramise toimingute ja kannete

tegemiseks maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning

asendada kostja nõusolek

kohtuotsusega.

22. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb poolte

menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel mõlemas kohtuastmes poolte

endi kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Seda

ringkonnakohtu seisukohta toetab AÕS §-s 129 sätestatu, et eeldusena kannavad piiri

kindlakstegemise kulud pooled võrdselt, kuid kohtulahendist võib tuleneda teisiti. Käesolevas

asjas omab menetluskulude jaotamisel tähtsust ka asjaolu, et hageja esitas selge nõudeavalduse

ja andmed kõrvalhoone ümberehituse kohta alles asja teisel arutamisel ringkonnakohtus.

Seetõttu suurenesid ilmselt mõlema poole menetluskulud. Samuti tegi kostja ettepaneku

lahendada vaidlus kompromissiga sarnasel viisil, nagu ringkonnakohus otsustas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks