2-18-19664/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu menetluses on A Pi hagi M Pa vastu võla nõudes. Pooled esitasid 25.01.2021 Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Hageja palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
Legislator headnote
AI generated2-18-19664/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1.2.3 Hagejal oleva tasaarvestatava nõude suurus VÕS § 197 lg.2 tähenduses arvestatakse hageja poolt krediidiasutusele tehtud laenumaksetest, millised algavad detsembri kuust 2015. a kuni käesoleva kompromissi kinnitamise kuus tehtud laenumakseni.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-19664 Tsiviilasi A Pi hagi M Pa vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A P (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov (e-post: vladimir@buldakov.ee); Kostja: M Pa (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nigul Saar (e-post: menetlus@tgsbaltic.com) Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1 Hageja loobub kohtuasjas 2-18-19664 esitatud x asuva elamukinnistul tarbitud kommunaalkulude hüvitamise nõudest (hagiavalduse nõue nr 1).
1.2 Hageja ja kostja teostavad hageja poolt laenulepingu nr.07-180988-EV, millise täitmise kohustus oli kostjal, täitmisest tekkinud hüvitisnõude osas tasaarvestuse kostja rahalise nõudega mis tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2014. otsusest tsiviilasjas nr 2-13-61786 alljärgneval asjaoludel ja viisil (hagiavalduse nõue nr 2):
1.2.1 Hagejal on rahaline nõue kostja vastu, milline tuleneb hageja poolt Swedbank AS- ga sõlmitud laenulepingu 07-180988-EV kohustuste täimisest vastavalt lepingu maksegraafikule. Laenulepingu kohustuse rahaline suurus krediidiasutuse ees on kokku 44 086.19 eurot. Kostja ei ole kuni kompromissi kinnitamiseni hagejale täitnud ei viimase poolt täidetud põhikohustust ega kõrvalkohustusi.
1.2.2 Kostjal on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2014. otsusele asjas 2-13- 61786 hageja vastu nõue summas 16 844,98 eurot. Hageja samuti ei ole kuni kompromissi kinnitamiseni täitnud kostjale ei põhikohustust ega kõrvalkohustusi.
1.2.3 Hagejal oleva tasaarvestatava nõude suurus VÕS § 197 lg.2 tähenduses arvestatakse hageja poolt krediidiasutusele tehtud laenumaksetest, millised algavad detsembri kuust 2015. a kuni käesoleva kompromissi kinnitamise kuus tehtud laenumakseni.
1.2.4 Pooled ei taotle kohtu poolt tasaarvestuse saldo kindlaksmääramist, kuna hageja ei vaja hagist loobumise ja kompromissi kinnitamise tõttu kohtulahendit täitedokumendina. Pooled on kokku leppinud, et lõplik vastastikuste nõuete tasaarvestuse saldo määratakse kindlaks tulevikus poolte läbirääkimiste teel või vaidluse korral Harju Maakohtus, põhjusel, et hageja kogunõue kostja vastu on tasaarvestuse tegemise hetkel väiksem kui kostja kogunõue hageja vastu.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
4. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot A Pi arvelduskontole nr xxx Swedbank AS.
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtumääruse põhjendused
1. Harju Maakohtu menetluses on A Pi hagi M Pa vastu võla nõudes. Pooled esitasid 25.01.2021 Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Hageja palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
3. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.
5. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise õiguse ühe päevani.
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
7. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu 1000 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 500 eurot, mis tuleb kanda resolutsioonis näidatud arvelduskontole.
(allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik