1-19-9508/93 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9508 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuasi Viru Vangla materjalid elektroonilise valve Rait Õiso kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RAIT ÕISO, isikukood 39505254716, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 16.03.2020 08.09.2021 ja lõpp Kaitsja vandeadvokaat

Siim Mõistlik määratud korras

RESOLUTSIOON

Jätta RAIT ÕISO elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Vares & Mõistlik Väike (ükssada (asukoht -Ameerika 8, 10129 Tallinn) kasuks 146,52 nelikümmend kuus eurot ja 52 senti s 20%, s.o 24,42 eurot) eurot , sh on käibemak vandeadvokaat

kaitsjana Siim Mõistliku poolt määratud korras süüdimõistetu Rait Õiso osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Rait Õisolt menetluskuluna kaitsjatasu 146,52 (ükssada nelikümmend kuus eurot ja 52 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt osutatud õigusabi eest.

Rait Õisol tasuda väljamõistetud summa Maksu

- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700004316 ning selgitus: „Rait Õiso , kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul , 1-19-9508 käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada Viru

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas .12.2020 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava id Rait Õiso elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 27.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9508 tunnistati

Rait Õiso süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. Rait Õiso tunnistati talle süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Rait Õiso tunnistati talle süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 § 22 lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. - talle KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 20.02.-

8 kuud 14 05.04.2019, s.o 1 kuu 16 päeva karistusaja hulka, Rait Õisol jääb kanda päeva vangistust. KarS § 76 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistet avat karistust Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 9 päeva vangistust kuud 9 võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti kuud 23 päeva vangistust. Rait Õiso

1 aasta 5

kannab mõistetud karistust alates 16.03.2020.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas kannab karistust kolmandat ta korda. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, identiteedi varguse, röövimise, väljapressimise, kuriteost mitteteatamise ning varjamise eest, varguse, kelmuse ning isiku tähtsa dokumendi kuritarvitamise eest. Käesolevalt karistatud varguste, ke

halise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Praeguste kuritegudega on saadud väiksemat tulu kui varasematega. Vargused on toime pandud grupis, Rait Õiso oli kaasaaitaja rollis. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on alkohol, puudulik probleemide lahendamise oskus, soov saada majanduslikku

olnud kasu ning grupi mõju. Isiku üldine käitumine vangistuses on probleemideta, ta on osalenud tööhõives ja sotsiaalprogrammis. Alates 22.04.2020 on ta määratud tööle koristajana. 17.09.2020 läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille kokkuvõtte kohaselt o motiveeritud vähendama alkoholi tarvitamist n ta .

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust.

Enne vangistust, alates 30.08.2019, elas isik aadressil xxxx koos elukaaslasega üürikorteris . Rait Õiso on avaldanud soovi vabaneda elektroonilise valvega aadressile xxxx. Tegemist on eramuga, mille omanikuks kinnistusraamatu andmetel on A M, kes on kinnipeetava ema elukaaslane. Antud elupinnal elavad A M kinnipeetava ema H S. Eramu vastab ja elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. A M ja H S on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks antud elamispinnal. xxxx . kla Isik on õppinud (7 ss jäi

pooleli) ja xxxx . isik xxxx 04.06.2011 , kus jäi samuti 7 klass pooleli. Põhihariduse omandas individuaalse õppekava alusel koduõppe vormis. õppinud Kinnipeetav on xxxx koka erialal pool aastat, kuid ingud d pooleli. Vangistuses ega ka vabanedes isik õp jäi haridusteed jätkata ei soovi. isik le aasta xxxx (kuni 2019.a oktoober). Peale seda TÖR andmetel töötas viimati ü ei ole isik ametlikult töötanud. Isiku sõnul töötas enne vangistust viimased paar kuud xxxx ta . Ainsaks legaalseks sissetulekuks enne vangistust oli pension. Isikul on varem olnud töövõimetus 80%, käesolevalt osaline töövõime määratud kuni 2021.a

jaanuarini. Mitteametlikult on isik periooditi usel. Kinnipeetav o töötanud saekaatris, ehit n töö käigus omandanud teatud tööoskused, mis aitavad vabaduses tööd leida. Kuigi isikul oli oma sõnade kohaselt rahuldav sissetulek, hakkas toime panema kuritegusid majandusliku kasu saamise ta eesmärgil. K tasumata nõudeid ei ole, -Raha andmetel isikul 19.11.2020 seisuga vabanemisfondis on 94,63 eurot. Vangistuses on kinnipeetav Vabanedes soovib nõus töötama. isik xxxx - , mille juhatuse liige A V on 28.10.2020 tööle minna OÜ sse väljastanud garantiikirja, xxxx l enne et OÜ garanteerib Rait Õisole tema võimaliku tähtaegsel vabanemisel töökoha abitöölisena. Rait Õiso olevat selles ettevõttes töötanud ka enne vanglasse minekut (TÖR päring kinnitab s töötamist enne vangistust). Rait Õisot iseloomustatakse kui xxxx OÜ- tublit teda töömeest ning vajadusel on ettevõttel võimalik toetada rahalise ettemaksu näol. Telefonivestluses A V (tel nr xxxx) selgus, et tegemist on ehitusettevõttega ja töö on liikuva iseloomuga.

Kinnipeetava l H S, isa , 3 venda ja 3 ähivõrgustiku moodustavad ema R Õ õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Isa R Õ R Õ ja vend on kriminaalkorras karistatud. Kuritegusid on isik sooritanud koos isa ja vennaga. Kinnipeetav on lahutatud st, kellega K Õ on xxxx). Eelmisest suhtest on i G ( xxxx), kes ei üks ühine laps (sündinud sikul tütar sündinud ole ametlikult isiku nimele registreeritud. lapse emaga, et olla Kinnipeetav suhtleb enda sõnul kursis lapse eluga. Enda sõnul enne vangistust oli isik koos elukaaslase K Liga, kellega suhted on s H S head ja jätkuvad, mida kinnita ka Rait Õiso ema. i sõnul suhtleb ta Rait Õisoga igapäevaselt telefoni teel. Enne vangistust kuulusid kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud. Suhted kuriteokaaslastega on isiku sõnul katkenud (v.a vend). Väidetavalt mõistab, kuidas varasem suhtlusringkond on mõjutanud tema isik käitumist. Kinnipeetav soovib edaspidiselt luua suhteid seaduskuulekate inimestega ning vanusega on tekkinud - enesekindlus öelda "ei". Korduvad kuri ja väärteod viitavad riskivale elustiilile. Isikut on korduvalt karistatud vägivaldsete kuritegude eest. Alkoholi on isik tarvitanud alaealisest saadik. Viimased kuriteod, kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine, on toime pandud alkoholijoobes (2018.a). Varasemalt kriminaalhooldusel olles on isik rikkunud korduvalt kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Vanglas on kinnipeetav viibinud varem sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus diagnoositi alkoholisõltuvus. Isiku enda sõnul pole käesolevalt pikalt alkoholi tarvitanud, samas ta viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Isik on ajavahemikul 30.07.-17.09.2020 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening uses alkoholi suhtes kaalutlemise . Läbiviija hinnangul oli isik programmi alg faasis, kuid h erikkumiste vahelisest seosest, olles iljem sai aru alkoholi tarvitamise ja õigus tulevikus motiveeritud vähendama alkoholi tarvitami Sõnades on isikul motivatsioon st. olemas, kuid vabaduses ei võtnud midagi ette, et alkoholist loobuda. Narkootikume ta kinnipeetav ei tarvita. Isikul o

lid psühhiaatrilised probleemid, millele on saanud ravi.

Neljal korral on isikut karistatud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal isik leiab, et on varasemalt valesti käitunud ning valede inimestega suhelnud, läbi mille on põhjustanud isikutele kannatusi. Sõnades on isik motiveeritud muutuma, kuid vabaduses ei võtnud midagi ette ning jätkas kuritegude toimepanemist. Toimepandud kuriteod viitavad ta isiku impulsiivsele

puudulikule probleemide lahendamise oskuse . Eelmise käitumisele ja le

vangistuse ajal ajavahemikul 16.01.-27.02.2017 isik sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete läbis oskuste treening. Isikul on teatavad kuritegelikud hoiakud, kuid ta ei väljenda suhtumises v ta viskas aenulikke hoiakuid. Isikut on ühel korral distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ametnikku veega. Varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkus isik kohtu poolt pandud kohustusi ning karistus pöörati täitmisele. Edaspidi soovib isik elada seaduskuulekalt. Esimene vangistus oli liiga lühike, et asjade üle mõelda. aab aru põhjustest Kinnipeetav s (alkohol, vale suhtlusringkond, majanduslikud küsimused), mis on viinud teda kuritegelikule teele. Samas isik kohe peale eelmist vangistust uute kuritegude toimepanemisega. jätkas Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise

2 aasta jooksul on 56% . Arvestades , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63% kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toime ei toeta Viru Vangla panemise tõenäosust isiku tingimisi enne

tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kui kohus peab otstarbekaks vabastada vangistusest tingimisi Rait Õiso enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettep aneku määrata talle katseaeg kuni 08.09.2021

ja käitumiskontroll . Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p

9 sätestatud - -des 2,4,8, kohustusi. Elektroonilise valve ettepaneku tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik määrata kuud.

Rait Õiso kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. talle , asub xxxx

Töökoht, mis töö garanteerib . Tööandja poolt on transport olemas, tööandja viib ja toob. Vanglas olles suhtleb ta kõige rohkem emaga, elukaaslase K L pse emadega. Vanglas olles elatist ei maksa, kuna iga ja mõlema la ta selleks puuduvad tema nimel, tein ei ole. ei ole vanglas rahalised vahendid. Üks laps on e Ta esimest korda. Peamine põhjus, miks ta on uuesti vanglas, on abielu lahutus, siis tekkisidki vanad sõbrad tagasi ja probleemid i enne tähtaega, siis . Juhul, kui kohus vabastaks tingimis ta ta lubab kohtule, et ei suhtle kriminaal taustaga inimestega ja kohtu poolt pandud se kohustustesse suhtub täie tõsidusega, ei riku neid. Ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, need on aidanud, sest sealt on saanud vajalikku informatsiooni, kuidas käituda seaduskuulekalt. Ta on valmis vabaduses jätkama sotsiaalprogrammidega, alluma alkoholivastasele ravile. Ta soovib elektroonilise valve kohaldamist oma ema ja tema elukaaslase juurde. Eelmine kord oli elektrooniline valve samade isikute juures ning siis ei olnud mingisuguseid probleeme. Ta viibis pikka aega vabaduses enne karistuse kandmisele asumist. See periood oli peaaegu aasta, selle perioodi jooksul ta õiguserikkumisi toime ei pannud.

e aasta enne vangistust on ta seaduskuulekat elu elanud. T Ta käis ametlikult tööl. Ül a tahab minna

ka siis, kui oli tööle sama tööandja juurde, kus töötas enne vangistust ja elektroonilise valve all.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 tingim teatanud, et ei soovi võtta osa Rait Õiso isi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Rait Õiso ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja s kohtuistungil, et tingimisi enne märki toetab Rait Õiso taotlust tähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Materiaalsete eelduste olemasolu kohta tuleb kõigepealt märkida, et esiteks vangistuses läbiviidud tegevused ehk see täitmiskava on isikule positiivset mõju avaldanud. Samuti on isik märkinud, et soovib jätkata vabaduses viibides sotsiaalprogrammidega või tähendab on valmis, kui selline kohustus pannakse. Samuti on ta ta veelgi enam jõudnud selgusele, et alkohol on olnud tema käitumisele küllaltki negatiivse mõjuga ja ta on valmis alluma ka alkoholitarvitamise vastasele ravile, kui see kohustusena määrata. käesoleval hetkel sotsiaalprogrammide läbiviimine üldse Tegelikult vanglas on peatatud, mistõttu võib isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine olla kasulik. Elutingimused, mis Rait Õisot vabanedes väljaspool vanglat oota on samuti toetavad. Isik on öelnud, et vad, esiteks on ta katkestanud suhted juba tegelikult enne vangistusse asumist kriminaalse taustaga isikutega. Isik , on olemas perekondlikud suhted Kaitsja hinnangul on alustas tööl käimist . oluline see, et isik taotleb ema ja tema elukaaslase elukohta elektroonilise valve kohaldamisega enda vabastamist, mis samuti juba eel nevast praktikast lähtuvalt näitab, et see tegelikult on tulemuslik ja toetav. Rait Õiso on kinnitanud, et tööle ja vabaduses asuks

ta toimikus on olemas garantiikiri xxxx poolt. Tegelikult see oluliselt vähendab ka seda majanduslikku riski, mida vangla on näinud ühe tegurina. Rait Õiso üsna pikalt enne riski karistuse täitmisele asumist oligi ju vabaduses ja tegi neid muudatusi oma elus, et asuda normaalse tavakodaniku elu juurde, mitte ei sidunud end erikkumistega, vaid pigem õigus perekonna, tööga ja kõige sellega, mida elul tegelikult on heale inimesele pakkuda. Katseajaks on lise valve perioodi osas see periood, mis on jäänud karistuse kandmise lõpuni. Elektrooni nõustus kaitsja kriminaalhooldaja arvamusega, et selleks on 2 kuud. isikut Samuti võib kohustada osalema sotsiaalprogrammides, allutada alkoholitarvitamise vastasele ravile ja loomulikult le alkoholitarvitamise keeld. määrata tal

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru ja tema kaitsja Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, ei kuulu elektroonilise et süüdimõistetu Rait Õiso valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta liit mh kannab karistust esimese astme kuriteo

1 aasta 5 kuu 23 eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud päeva ning andnud nõusoleku elek pikkusest vangistusest rohkem kui poole troonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et iseloomustuse kohaselt on tema üldine käitumine vangistuses olnud hea, ta on osalenud tööhõives koristajana ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel on isikul olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht ning xxxx -s. võimalus asuda tööle OÜ

Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimalda kohtul aga kinnipeetava puhul teha siiski tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks tema kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Karistusregistri andmetel on isikul 7 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta kolmandat korda. Väärib märkimist, et eelmise, s.o Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastati Rait Õiso Viru Maakohtu 06.06.2018 määruse alusel tingimisi enne tähtaega 31.03.2019, kuid Rait Õiso pani kat katseajaga kuni seajal toime uued kuriteod. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasema st te

karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol, puudulik probleemide lahendamise oskus, soov saada majanduslikku kasu ning grupi mõju. Iseloomustusest nähtub, et varasemalt on isik viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus lisõltuvus. Isiku enda sõnul tal diagnoositi alkoho pole ta käesolevalt pikalt alkoholi tarvitanud, samas viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Lisaks nähtub iseloomustusest, et isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav vabaduses on suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks peab kohus ka seda, kui kinnipeetav jätkab vabaduses suhtlemist kriminaalkorras karistatud tuttavatega. Kohtuistungil kinnitas isik, et ei jätka vabaduses kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemist, kuid samas nähtub iseloomustusest, et OÜ xxxx juhatuse liikmena on Rait Õisole töökoha garanteerimist kinnitava garantiikirja esitanud A V, kes on samuti samas kriminaalasjas Viru Maakohtu 27.01.2020 otsusega nr 1-19-9508 kuritegude toimepanemises süüdi tun vasta tõele, et Rait Õiso on nistatud. Seega ei katkestanud kõik suhted endiste kriminaalkorras karistatud tuttavatega. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kuigi isikul oli oma sõnade kohaselt rahuldav sissetulek, hakkas toime ta panema kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu seab kahtluse alla selle, kas isik vabanemisel suudab oma tulusid ja kulusid tasakaalus hoida ning toime tulla legaalsel teel saadud sissetuleku . ga

Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. - Kohus leiab, et vangistuse jooksul on

mises toimunud positiivseid muutusi, kuid Rait Õiso käitu nende kinnistamine vajab rohkem aega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

süüdimõistetu Rait Õiso vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat , kelle Siim Mõistlik taotlus 146,52 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on e kohaselt kulus õigusabi osutamiseks põhjendatud rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja ja kuulub

mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

27.01.2021 kohtumäärus 9508 jõustus 20.03.2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Kai Rosar

/allkirjastatud digitaalselt/

referent