2-20-8282/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine 27.jaanuar 2021 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-8282; I.P.hagi S.R.vastu abielu lahutamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja

I.P.(isikukood xxx; aadress xxx) Hageja lepinguline esindaja E.A. ( xxxx) Kostja

S.R.(isikukood xxx; aadress xxx; xxx) Asja lahendamine kohtuistungil 27. jaanuaril 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja lahutada I.P. ja S.R.abielu, mis on sõlmitud xxx, xxx, xx.xx.xxxx aastal (abieluakt nr x).

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda;

2.2 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Hageja väitel on abikaasaga tekkinud ületamatud erimeelsused. Abielusuhted lõppesid xxxx. aasta suvel. Kostja vaidleb abielu lahutamisele vastu. Kostja leiab, et hageja on esitanud hagi hoolimata sellest, et ta on ise kodust lahkunud ja pooltel on alaealine laps.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kostja on selgitanud kohtusse mitteilmumist seoses pandeemiaga. Kohus leiab, et kostjal on kohtusse ilmumata jäämiseks (TsMS § 346 lg 2 alusel) mõjuv põhjus.

Kohtuistungi edasilükkamise taotlust ei ole pooled esitanud. Euroopa Liidu nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010, 20. detsember 2010, tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (Rooma III määrus) artikkel 5 kohaselt võivad abikaasad abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse määramises kokku leppida. Kokkuleppe puudumisel kohaldatakse vastavalt artiklile 8 abielulahutuse ja lahuselu suhtes selle riigi õigust: a) kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade peamine elukoht; või selle puudumise korral; b) kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, tingimusel et sellest ei ole kohtusse pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta, kui üks abikaasadest kohtusse pöördumise ajal endiselt selles riigis elab; või selle puudumise korral; c) mille kodanikud mõlemad abikaasad on kohtusse pöördumise ajal; või selle puudumise korral; d) kus kohtusse pöördutakse. Käesoleva menetluse eelselt või ajal ei ole pooled abielulahutuse suhtes kohaldatava õiguse määramises kokku leppinud. Mõlemad abikaasad elasid viimati koos xxxx xxxx. aastal. Hagi esitamise ajal elasid abikaasad erinevates riikides ning on ka erinevate riikide kodanikud. Eeltoodu alusel tuleb Rooma III määruse artikkel 8 punktist d tulenevalt kohaldada kohtusse pöördumise koha järgi Eesti õigust. TsMS § 102 lg 2 p 1 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Vastavalt PKS § 67 lg-le 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Osundatud sätete alusel ja hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Kuivõrd hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu.

Abinõude kohaldamine poolte lepitamiseks on tulenevalt hageja tahtest võimatu. Kohtu hinnangul abielu lahutamise eeldused täidetud. Käesoleval juhul on poolte abielusuhted hageja kinnitusel pöördumatult lõppenud, abikaasad on elanud eraldi ja erinevates riikides üle kahe aasta. Hageja poolt esitatud asjaoludes kahtlemiseks alus puudub. Ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastavad. Tulenevalt hageja tahtest abielu mittelahutamiseks igasugused alused puuduvad. Ükski kostja vastuväide abielu lahutamisele ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Võimalikud vaidlused ülalpidamiskohustuse üle ei ole käesoleva hagi rahuldamist välistavad.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik