3-20-578/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2021, Tartu

Haldusasja number

3-20-578

Haldusasi

Xi

kaebus

Eesti

Vabariigi

põhjustatud

kahju

hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. septembri 2020. a

määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 14. septembri

2020. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 28. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada

põhiseaduslikud rikkumised ja mõista Eesti Vabariigilt välja tervisele tekitatud kahju. Kaebaja

ei ole rahul 2. mai 2017. a määrusega kohtuasjas nr 1-17-3356, millega kohus jättis tema

kaebuse prokuratuuri vastu rahuldamata. Selle määrusega varjas kohus kaebaja vastu tehtud

kuritegu ning kahjustas tema tervist, määrus sisaldab alandusi ja solvanguid kaebaja suhtes.

Kohtuasjas nr 2-16-646 jättis kohus kaebaja kaebuse 10. mai 2017. a määrusega alusetult

rahuldamata. Kaebaja ei nõustu kohtuasjas nr 1-15-621 11. septembri 2015. a tehtud

kohtuotsusega ja kohtunike tegevusega sama asja läbivaatamisel. Kaebaja mõisteti alusetult ja

ebaõigesti süüdi. Kohus oma tegevusetusega alandas kaebajat, eiras ja ignoreeris tema

põhiseaduslikke õigusi. Samas kriminaalasjas Narva politsei ja Ida-Viru Prokuratuur aitasid

oma tegevusega kaebaja süüdimõistmisele kaasa. Teise astme kohus ja Riigikohus ei

arvestanud kaebaja argumentidega vaid toetasid politsei ja prokuratuuri seisukohti. Kõik need

tegevused ja tegevusetused tekitasid kahju kaebaja tervisele, tema töövõime langes ja ta

invaliidistus.

2. Tartu Halduskohus tagastas 14. septembri 2020. a määrusega Xi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus

leidis, et kaebusega soovitakse politsei ja prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelses

menetluses tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist ning kohtute tegevusega

kohtuasjades nr 1-17-3356, nr 2-16-646, nr 1-15-621 tekitatud kahju hüvitamist.

Halduskohtu pädevuses ei ole politsei ja prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelses

menetluses tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine. Vastav

taotlus tuleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 14 lg 2 alusel

esitada prokuratuurile. Kohtu poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluste

lahendamine on sõltuvalt asjaoludest üldkohtu või prokuratuuri pädevuses. Kaebaja soovib

kohtu poolt kriminaalasjades nr 1-17-3356 ja nr 1-15-621 tekitatud kahju hüvitamist. Kuna

kaebuse läbivaatamine politsei, prokuratuuri ja kohtute poolt kriminaalmenetluses tekitatud

kahju hüvitamiseks ei ole halduskohtu pädevuses, kuulub kaebus selles osas tagastamisele

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1p 1 alusel.

Tsiviilasjas õigusemõistmise raames tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt

erinormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15.

Kohtupraktika kohaselt tuleb

hüvitamiskaebuse korral kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude

eelduste puudumine on ilmselge. RVastS §-s 15 sätestatud tingimused hüvitamisnõude

esitamiseks ei ole täidetud. Asjast ei nähtu, et kohtuasjas nr 2-16-646 Viru Maakohtu 10. mai

2017. a määruse teinud kohtunik oleks kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel

pannud toime kuriteo. Samuti ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldanud asjaomase

menetlusega seotud individuaalkaebust. Kaebajal puudub kohtu tegevusega tsiviilasjas nr

2-16-646 põhjustatud kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb selle

nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 14. septembri 2020. a

määruse tühistamiseks. Määruskaebuses väidab kaebaja, et alates 2017 kui käesoleva ajani

sooritasid politsei, prokuratuur ja kohtunikud kaebaja põhiseaduslike huvide vastu rida

kuritegusid. Politsei kasutas kaebaja vastu piinamist, prokuratuur ja Viru Maakohtu kohtunikud

aitasid kaasa vägivalla jätkumisele kaebaja suhtes. Kohtunikud koostasid õigusvastaseid

kohtuotsuseid, mis ebaseaduslikult piiravad kaebaja põhiseaduslikke õigusi ja tekitavad kahju

ning sisaldavad solvavat teavet. Halduskohtu määrus on ebaseaduslik, kohtu põhjendused ei

vasta tegelikkusele. Kaebajal oli õigus nõuda kahju hüvitamist Tartu Halduskohtu kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt

tuleb muuta halduskohtu 14. septembri 2020. a määruse põhjendusi.

5. Kaebaja soovib kohtu poolt kahe kriminaalasja ja ühe tsiviilasja menetlemisega seoses

tekitatud kahju hüvitamist. Samuti ei ole kaebaja rahul neist ühe kriminaalasja kohtueelse

menetlemisega politsei ja prokuratuuri poolt. Kohtud, politsei ja prokuratuur tekitasid kaebaja

hinnangul kahju tema tervisele.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kriminaalasja kohtueelses

menetluses või kohtu poolt kriminaalasja menetlemise käigus tekitatud kahju hüvitamise

taotlemiseks tuleb vastav kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile või üldkohtule (SKHS

§ 14 lg 2, § 18 lg 1, § 21). Halduskohus selgitas põhjalikult, et seadus ei näe ette halduskohtule

pädevust lahendada kahju hüvitamise taotlusi, mis on esitatud seoses kriminaalasja kohtueelse-

või kohtumenetlusega. Eeltoodu alusel ei kuulu kaebaja nõue kriminaalasjade menetlemisega

seoses tekitatud kahju hüvitamiseks lahendamisele halduskohtus ning Tartu Halduskohus

tagastas kaebuse nimetatud nõude osas õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja

nõude, hüvitada kohtu tegevusega kriminaalasjade menetlemisel tekitatud kahju,

lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja seda on halduskohus vaidlustatavas

määruses piisavalt selgitanud. Viidatud nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

7. Kaebaja nõude taotleda kohtu tekitatud kahju hüvitamist seoses tsiviilasja menetlemisega,

tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, märkides, et kaebajal puudub kaebeõigus

nimetatud nõude esitamiseks, kuna kahju hüvitamise eeldused on täitmata, s.t kohtunik ei ole

toime pannud kuritegu. Ringkonnakohtu hinnangul eksis halduskohus kaebuse tagastamise

aluse määratlemisel.

8. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Avalik-õiguslikus

suhtes, sealhulgas õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on

sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS § 17 lg 1 esimene lause kohaselt võib kahju

hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega

on kaebaja esitatud nõude, tsiviilasja kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamine, lahendamine

halduskohtu pädevuses.

Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu järeldust, et kaebajal puudub kaebeõigus tsiviilasjas

õigusemõistmise kestel tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks halduskohtule. HKMS

§ 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

Kaebajal on isiklik puutumus tsiviilasjaga nr 2-16-646, kuna kaebaja oli selles tsiviilasjas

hagejaks. Tsiviilasja menetlemise raames võib olla riivatud kaebaja subjektiivseid õigusi ning

kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele.

Seejuures ei sõltu kaebaja õiguste riive olemasolu sellest, kas tsiviilasja lahendanud kohtunik

on menetluses toime pannud kuriteo. Vastavalt ei saa asjaolust, et tuvastamist pole leidnud

kohtuniku poolt tsiviilasja menetlemise raames kuriteo toimepanemine, järeldada kaebeõiguse

puudumist. Kohtuniku poolt kuriteo toimepanemine on nõude rahuldamise eeldus ja piirab

seega isikute võimalusi saada hüvitist õiguste rikkumise korral kohtumenetluses. Sellisena võib

piirang sõltuvalt asjaoludest olla ka ebaproportsionaalne. Samas ei saaks kohus üldse kaaluda

piirangu põhiseaduspärasust, kui pidada juba piirangu tingimuse mittetäitmist kaebeõiguse

puudumise aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asja kaebaja toodud asjaolud

piisavad kaebeõiguse jaatamiseks. Samal ajal ei esine HKMS §-s 45 sätestatud kaebeõiguse

piiranguid. Seega halduskohus tagastas nõude tsiviilasja kohtumenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks ennatlikult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Vaidluse asjaolusid arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et hoolimata kaebeõiguse

olemasolust, kuulub kaebus tagastamisele siiski ka tsiviilkohtumenetluses tekitud kahju

hüvitamise nõude osas. Kaebeõigus ei taga veel tingimata kaebuse menetlusse võtmist või

rahuldamist.

10. Tsiviilasjas esitatud hagiga soovis kaebaja saada hüvitist mittevaralise kahju eest, mille

kostja kaebaja hinnangul põhjustas talle kuriteoteate esitamisega. Viru Maakohus 10. mai

2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-646 keeldus kaebaja hagiavaldust menetlusse võtmast

TsMS §371 lg 1 p 2 alusel, leides, et hagi on perspektiivitu. Määruses selgitas kohus määruse

edasikaebamise korda ning sedagi, et tulenevalt TsMS § 372 lg-st 6, kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega lisaks võimalusele vaidlustada maakohtu

määrus määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule oli kaebajal pärast maakohtu

määruse saamist õigus esitada maakohtule oma nõue kostja vastu uuesti. Vastavalt ei takistanud

maakohtu poolt hagi menetlusse võtmisest keeldumine kaebajal lõplikult oma võimaliku kahju

hüvitamise nõude maksmapanemist kostja vastu. Ringkonnakohus järeldab sellest, et maakohtu

määruse mõju kaebaja õigustele seisnes eelkõige võimalikus ebamugavuses ja täiendavates

kohtukuludes, mis oleks kaasnenud maakohtu määruse vaidlustamise või uue hagiavalduse

esitamisega. Seetõttu oli maakohtu määrusest tingitud kaebaja õiguste riive väheintensiivne.

Olukorras, kus määruse teinud maakohtu kohtunik ei ole kaebaja hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumisel pannud toime kuritegu ning Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole

rahuldanud asjaomase menetlusega seotud individuaalkaebust on täitmata õigusemõistmisega

tekitatud kahjunõude rahuldamise eeldused RVastS § 15 järgi. Kaebuse asjaoludel ei saa

RVastS §-s 15 sätestatud piiranguid pidada kaebaja õigusi ka ebaproportsionaalselt piiravaks.

Seega on kaebuse eduväljavaated vähesed.

11. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Kuna praegusel juhul on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse

tagastamise tingimused ja kaebuse perspektiivitus on ilmne, siis leiab ringkonnakohus, et

kokkuvõttes halduskohus põhjendatult tagastas kaebuse ka tsiviilkohtumenetluses maakohtu

lahendiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Selles osas kaebuse tagastamise

õiguslikuks aluseks tuleb lugeda aga HKMS § 121 lg 2 p 21.

12. Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse

põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)