2-20-1737/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1737

Tsiviilasi

Mustvee Vallavalitsuse avaldus XX-le eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 5. augusti 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Mustvee Vallavalitsuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Mustvee Vallavalitsus, esindaja vallasekretär

Daisy Utsar

Puudutatud

isik

(laps)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat

Eha Lillsaar

Puudutatud

isik

(vanaema)

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

(ema)

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kohalik omavalitsus Türi Vallavalitsus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 5. augusti 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud

jätta

Mustvee

Vallavalitsuse

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad. Puudutatud isikule määratud esindaja kulud jätta riigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline

Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi

vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (4)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) esitas 1. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule

esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus eraldada alaealine laps XX (edaspidi puudutatud isik)

eestkostjast vanaema YY-st ja bioloogilisest emast QQ-st alates taotluse rahuldamisest kuni

kohaliku omavalitsuse seisukoha esitamiseni, kui kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole lapse

perekonnast eraldamine enam vajalik. SKA palus piirata eestkostja YY isikuhooldusõigust

puudutatud isiku suhtes viibimiskoha määramise osas esialgse õiguskaitse rakendamise ajaks,

kuid mitte kauem kui alaealise kohaliku omavalitsuse seisukoha esitamiseni, kui kohaliku

omavalitsuse hinnangul ei ole lapse perekonnast eraldamine enam vajalik. SKA palus määrata

puudutatud isiku viibimiskohaks esialgse õiguskaitse kohaldamise ajaks Tartu Laste

Turvakodu. SKA palus määrata puudutatud isiku viibimiskoha määramise ja suhtlusõiguse

küsimustes eestkostjaks puudutatud isiku rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsus Türi

Vallavalitsus koostöös puudutatud isiku elukohajärgse omavalitsuse Mustvee Vallavalitsusega

(edaspidi avaldaja) alates avalduse rahuldamisest kuni kohaliku omavalitsuse seisukoha

esitamiseni, kui kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole lapse perekonnast eraldamine enam

vajalik.

2. Avaldaja esitas 3. veebruaril 2020 seisukoha, milles nõustus SKA esialgse õiguskaitse

avaldusega selliselt, et puudutatud isikule määratakse tema viibimiskoha määramise ja

suhtlusõiguse küsimustes eestkostjaks puudutatud isiku rahvastikuregistrijärgse elukoha

omavalitsus Türi Vallavalitsus.

3. Maakohus rahuldas 3. veebruari 2020. a määrusega SKA avalduse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja eraldas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tema eestkostja YY ja

bioloogilise ema QQ perekonnast. Maakohus määras esialgse õiguskaitse korras kuni kuueks

kuuks puudutatud isiku ajutiseks eestkostjaks avaldaja ja määras, et esialgse õiguskaitse

kohaldamise ajal on puudutatud isiku viibimiskoha otsustusõigus avaldajal. Maakohus kohustas

avaldajat esitama kohtule avalduse puudutatud isiku eestkostja vahetamiseks ja uue eestkostja

määramiseks hiljemalt 3. märtsiks 2020.

4. Lapsele määratud esindaja esitas 10. veebruari 2020 menetlusdokumendis maakohtule

taotluse praeguse asja ja tsiviilasja nr 2-11-52921 liitmiseks, sest mõlemas asjas menetletakse

puudutatud isikule määratud eestkostja vabastamist ja uue eestkostja määramist.

5. Avaldaja esitas 3. märtsil 2020 avalduse, milles leiab, et puudutatud isiku uueks

eestkostjaks võiks jääda tema registrijärgne omavalitsus Türi Vallavalitsus.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus jättis 5. augusti 2020. a määrusega avaldaja 3. märtsi 2020. a avalduse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata, sest kohtu

menetluses oli juba avaldus puudutatud isikule eestkostja määramiseks tsiviilasjas nr 2-11-

52921, mille kohus on 14. juuli 2020. a määrusega lahendanud.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

7. Avaldaja esitas 8. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ja kohustada maakohut võtma avaldaja 3. märtsi 2020. a avaldus menetlusse.

Maakohus kohustas avaldajat esitama nõuetekohase avalduse puudutatud isiku eestkostja

vahetamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Avaldaja esitas 3. märtsil 2020 avalduse, milles

leidis, et puudutatud isiku uueks eestkostjaks võiks jääda tema registrijärgne omavalitsus ehk

Türi Vallavalitsus, et säiliks puudutatud isiku üleskasvamise järjepidevus ning lapse sidemete

3 (4)

säilimine kodukoha ja lähedastega. Avaldaja tugines perekonnaseaduse (PKS) § 176 lg-le 2,

mille kohaselt, kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla-

või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige tugevamalt seotud

valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on

säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema

rahvastikuregistrijärgne elukoht. Puudutatud isik sattus Mustvee valda väidetavalt 2019. a suvel

ning elas Mustvee vallas kõige rohkem pool aastat. Mustvee vallaga ei ole puudutatud isikul

muud seost, kui tema viibimine seal vähem kui pool aastat. Puudutatud isik viibis Mustvee

vallas olles ema juures, kellel puudub lapse hooldusõigus. Varem ei olnud puudutatud isik seal

viibinud, tal ei ole Mustvee vallaga mingit varasemat seost. Mustvee vallas ei ole puudutatud

isikul tuttavaid, sugulasi ega sõpru. Türi Vallavalitsusel oli seadusest tulenev kohustus

perekonnast eraldatud last jälgida. Türi Vallavalitsus on perega eelnevalt tegelenud, peret

hinnanud ja jälginud ning oskab peret ja hetkeolukorda hinnata ning pakkuda puudutatud

isikule teenuseid tema abistamiseks.

8. Puudutatud isikule määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Maakohus keeldus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest. Kui

avaldaja ei nõustunud, et teda määratakse puudutatud isiku eestkostjaks, oli avaldajal võimalus

esitada määruskaebus 14. juuli 2020. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-11-52921, millega

määrati avaldaja puudutatud isiku eestkostjaks.

9. Puudutatud isiku endine eeskostja YY ega puudutatud isiku ema QQ kaebuse osas

seisukohta ei esitanud.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

12. TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on

samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 477 lg 1 järgi kohaldatakse

hagimenetluse sätteid ka hagita asjade menetlemisel, arvestades hagita menetluse erisusi.

Ringkonnakohus leiab, et kahe ühesuguse asja samaaegse menetlemise keeld on

tsiviilkohtumenetluse üldine reegel, mis kohaldub ka hagita menetluses. Vastupidine olukord

tooks kaasa nii menetlusosaliste kui ka kohtu ressursi ebamõistliku raiskamise ning

vastuoluliste kohtulahendite tegemise ohu. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-11-52921 samal ajal

lahendati puudutatud isikule eestkostja määramise küsimust (ehk vaidluse asjaolud ei saanud

olla muutunud) ja selles asjas tehtud 14. juuli 2020. a määrus ei olnud praeguses asjas maakohtu

määruse tegemise ajaks jõustunud, jättis maakohus õigesti TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi avaldaja

avalduse menetlusse võtmata. Kohtu menetluses ei saa olla kahes paralleelses menetluses

lahendamisel ühe ja sama alaealise lapse eestkostja määramise küsimus. Maakohus oleks

võinud küll praeguse asja ja tsiviilasja nr 2-11-52921 kattuvust varem märgata ja mitte

kohustada avaldajat praeguses asjas avaldust esitama, kuid see ei muuda vaidlustatud määrust

valeks.

13. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et

puudutatud isiku eestkostjaks tulnuks määrata avaldaja asemel Türi Vallavalitsus, ei ole seotud

vaidlustatud määrusega, vaid need argumendid saanuks esitada vaidlustades tsiviilasjas nr 2-

11-52921 tehtud 14. juuli 2020. a määrust, millega avaldaja määrati puudutatud isiku

eestkostjaks. Vaidlustatud määrusega ei ole avaldajat puudutatud isiku eestkostjaks määratud.

4 (4)

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Puudutatud isikule määratud

esindaja kulud tuleb TsMS § 172 lg 3 järgi jätta riigi kanda.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada

määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav