2-19-122817/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.jaanuaril 2021

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-122817

Kohtuasi

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi A.

V. vastu liiklusõnnetusega tekitatud kahju väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1706,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal

(registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa tn 2b, Tallinn,

11415) volitatud esindaja Ülle Velling

Kostja: A. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi

A.

V. vastu

liiklusõnnetusega

tekitatud

kahju

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista A. V.lt 1 706,30 eurot (üks tuhat seitsesada

kuus eurot ja 30 senti) AAS BTA Baltic Insurance

Company Eesti filiaali kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta A. V. kanda

2. Välja mõista A. V.lt menetluskulu riigilõiv 225 eurot

(kakssada kakskümmend viis eurot) AAS BTA Baltic

Insurance Company Eesti filiaali kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 28.04.2019 xxxx juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxx

registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis alkoholijoobes A. V. (edaspidi kostja), sõitis otsa

kahele puule, xxxx maja seinale ja riivas pargitud sõiduautot xxxx registreerimismärgiga

xxxx. Oma tegevusega põhjustas ta liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki omanikule,

Tallinna Kommunaalametile ja Xxxx KÜ-le. Kostja seletuskirja kohaselt ajas ta segamini

gaasi ja piduri pedaalid. Liikluskahju põhjustanud xxxx registreerimismärgiga xxxx valdaja

tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud AAS “BTA Baltic Insurance Company”

Eesti filiaali (edaspidi hageja) poolt. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 24,

hüvitas hageja liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanule (sõiduki omanikule)

tekitatud varakahju summas 1706.30 eurot.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt on tuvastatud, et kostja oli 28.04.2019

liiklusõnnetuse hetkel alkoholijoobes, mistõttu alustati esmalt tema osas väärteomenetlust,

kuid kuna kostja poolt toimepandud teod olid käsitletavad ühe teona, lõpetas politsei kostja

suhtes alustatud väärteomenetluse kogu teo ulatuses hõlmates liiklusõnnetuse põhjustamist ja

mootorsõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning juhindudes VTMS § 75; §

29 lg 1 p 4 saatis materjalid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 424

tunnustel Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluskuritegude

grupile. 08.07.2019 saatis hageja kostjale tagasinõude summas 1 706,30 eurot hageja poolt

kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning

kahjunõuet ei tasunud, mistõttu esitas hageja Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kostja vastu, millele kostja esitas vastuväite. Vastuväite kohaselt kostja eitab

liiklusõnnetuse tekitamist ja kahju põhjustamist sõidukile xxxx registreerimismärgiga xxxx.

Hageja leiab, et antud juhul on tõendatud liiklusõnnetuse tekitamine, kahju põhjustamine ja

kostja alkoholijoove liiklusõnnetuse politsei poolt algatatud menetluse raames. Infosüsteemis

oleva teabe kohaselt on tõendamist leidnud, et Liiklusseaduse § 224 lg 2, § 223 lg 1 kohased

väärteod on toime pannud kostja, kes juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga

xxxx, olles joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse nõudeid juhtides mootorsõidukit, oma

käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitis otsa kahele puule,

xxxx maja seinale ja riivas pargitud sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx. Oma

tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Ksenia Kidalovale, Tallinna

Kommunaalametile ja Xxxx KÜ-le. Väärtegude toimepanemine kostja poolt on tõendatud

väärteoasjas kogutud materjalidega ja EKEI uurimisaktiga nr 547T, mille kohaselt leiti kostja

verest etanooli 3.02 +/ - 0,06 mg/g so, mitte vähem kui 2,96 mg/ g. Hageja nõue kostja vastu

on 1 706,30 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on tema sõiduk parklas, mistõttu ta ei saanud

sellega avariid põhjustada, samuti, et sõiduki kohta tehtud fotodelt ei nähtu kahjustusi, mis

kattuksid kannatanu sõiduki kahjustustega. Kostja on seisukohal, et tema sõidukile tuleks läbi

viia ekspertiis.

Kohtuotsuse põhjendused

4. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja

ulatuses. LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi

vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3

nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast

kindlustusjuhtumi toimumist.

5. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku

tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu

esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses.

6. Liikluskindlustus

poliisiga

nr

C0050332168

on

tõendatud,

et

sõidukil

xxxx

registreerimismärgiga xxxx oli liikluskindlustusleping hageja juures, mistõttu on hagejal

kohustus sõidukiga põhjustatud kahju hüvitada. Kannatanu K. K. 28.04.2019 esitatud

kahjuavaldusega

on

tõendatud,

et

28.04.2019

16:25

oli

kannatanu

sõiduk

registreerimismärgiga

xxxx

pargitud

xxxx,

et

tema

sõidukit

riivas

sõiduk

registreerimismärgiga xxxx ning, et kannatanu sõidukil on kahjustatud vasak külg. Fotodega

on tõendatud kahjustuste olemasolu kannatanud sõidukil.

7. Väljavõttega liikluskindlustuse infosüsteemist POLIS on tõendatud, et Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuur tegi kindlaks, et kostja põhjustas 28.04.2019 liiklusõnnetuse

ning oli liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel alkoholijoobes, mistõttu alustati esmalt tema osas

väärteomenetlust. Kuna kostja poolt toimepandud teod olid käsitletavad ühe teona, lõpetas

politsei kostja suhtes alustatud väärteomenetluse kogu teo ulatuses hõlmates liiklusõnnetuse

põhjustamist ja mootorsõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning juhindudes

VTMS § 75; § 29 lg. 1 p. 4, saadeti materjalid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

KarS § 424 tunnustel Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liikluskuritegude grupile.

8. Harju Maakohtu 31.01.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-264 on tõendatud, et kostja

juhtis

28.04.2019

kella

16:10

ajal

xxxx

maja

juures

mootorsõidukit

xxxx

registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres

vähemalt 2,96 mg/g), omamata juhtimisõigust ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus LS §

69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. Seega on kostja poolt liiklusõnnetuse

tekitamine, kahju põhjustamine, kostja alkoholijoove ja juhtimisõiguse puudumine

liiklusõnnetuse hetkel eeltoodud tõenditega tõendatud.

9. Remondi kalkulatsiooni ning tööde ja materjalide kokkuvõttega on tõendatud kahjustada

saanud sõiduki liiklusõnnetuse järgsed kahjustused ja vajalikud tööd ning A AS

kalkulatsiooni ja arvega nr 194-496 on tõendatud, et kostja tekitas varalise kahju sõiduki xxxx

registreerimismärgiga xxxx omanikule summas 1706,30 eurot. Hageja raamatupidamise

programmis oleva arvega nr 194-496 ja maksekorraldusega summas 1 706,30 eurot on

tõendatud hüvitise tasumine ja hageja poolt kantud kahju. Hageja poolt kostjale 08.07.2019

esitatud tagasinõudega on tõendatud tagasinõude esitamine ja kostja teavitamine täitmise

kohustusest. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on kõik hagiavalduses esile

toodud asjaolud ja kostja vastu esitatud nõue tõendatud.

10. Kostja vastuväited, et tema sõiduk ei ole kahjujuhtumit põhjustanud ja sõidukil ei ole

kannatanu sõiduki kahjustamise jälgi, on vastuolus teiste kohtule esitatud tõenditega, millega

on liiklusõnnetuse põhjustamine ja kannatanu sõidukile kahju tekitamine tõendatud. Kostja

sõiduki kohta tehtud fotodelt nähtub, et sõidukil on avarii põhjustamisest tingitud vigastused.

11. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on

sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

12. Seega on kostja vastu esitatud hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 706,30 eurot.

13. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata

taotlused. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus läbi viia tema sõiduki suhtes ekspertiis tuleb

jätta TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata, kuna kostja sõidukiga kahju põhjustamise

kohta on esitatud piisavalt tõendeid.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

15. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 2 tuleb

menetluskulu riigilõiv 225 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik