2-20-4859/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. jaanuar 2021

Tsiviilasja number

2-20-4859

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1260 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. juuli 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. november 2020, 6. jaanuar 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 3. juuli 2020. a otsus

osas, milles maakohus mõistis B.B.lt välja elatise A.A.

kasuks alates 1. jaanuarist 2021.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A.A.

hagi

B.B.lt

elatise

alates

1. jaanuarist

2021

väljamõistmise osas rahuldamata.

3. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja elatise võlgnevus

perioodi 1. juuli 2020 – 31. detsember 2020 eest

summas 840 eurot.

3.3. Elatis tasuda C.C. pangaarvele nr X Swedbank

AS-is, selgituseks märkida „elatis A.A.“.

3.4. Jätta hagi elatise alates 1. jaanuarist 2021

väljamõistmise osas rahuldamata.

3.5. Jätta menetluskulud B.B. kanda.

3.6. Jätta B.B.lt A.A. menetluskulud välja mõistmata.

4. Jätta

B.B.

alternatiivne

taotlus

menetluse

peatamiseks

kuni

tsiviilasjas

nr

2-20-1029

kohtulahendi jõustumiseni rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 30. märtsil 2020 hagi B.B. (kostja) vastu elatise miinimummääras

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista välja elatis alates 16. jaanuarist 2020. Hageja elab alates

16. jaanuarist 2020 isa juures, kostja pole talle elatist tasunud.

Hageja nõustus kohtuistungil, et miinimummääras elatisest arvestatakse maha pool

lapsetoetust. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis 260 eurot kuus alates 1. juulist 2020 (tl 17

pöördel).

2. Kostja vastuse kohaselt on hageja vanemate vahel pooleli vaidlus hageja hooldusõiguse osas.

Hooldusõiguse vaidluses leppisid vanemad kokku elatise 120 euro tasumises. Kostja sissetulek

on X eurot kuus, alates augustist muutub see väiksemaks.

Kostja tunnitasu on X eurot X senti ning alates augustist on see X eurot X senti. Kostja elab

üürikorteris, üür on 250 eurot ning sellele lisanduvad kommunaalkulud. Lisaks maksab kostja

varasemaid võlgu 150 eurot kuus. Kostjal ei ole peale hageja rohkem lapsi ning ta ei ole

tunnistatud töövõimetuks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus mõistis 3. juuli 2020. a otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatise 260

eurot kuus alates 1. juulist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning jättis menetluskulud

kostja kanda.

Hagejal on perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg-st 1 tulenevalt õigus saada ülalpidamist. PKS § 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv elatise alammäär on 292 eurot. Poolte vahel ei ole

vaidlust selle üle, et kostja ei ole lapsele elatist tasunud ega ka selle üle, et hageja elab alaliselt

koos isaga. Kostja ei pea hagejat vahetult igapäevaselt üleval.

Kostja sissetulek on X eurot kuus. Kui kostja töötunni hind alaneb, väheneb tema sissetulek X

euroni kuus. Sellise sissetuleku puhul ei tulene seadusest võimalust mõista elatist välja vähem

kui seadusjärgne miinimum (PKS § 102 lg-d 1 ja 2). Pooled on ühiselt nõus, et

miinimumelatisest arvestatakse maha pool lastetoetust, s.o 30 eurot. Kui kostja tasub elatist 260

eurot kuus, jääb talle oma vajaduste rahuldamiseks X eurot, millega peaks olema võimalik

mõistliku majandamise korral ühel inimesel toime tulla.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osaliselt ning teha

asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 120 eurot kuus. Alternatiivselt

palub kostja peatada tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-20-1029 kohtulahendi

jõustumiseni.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja vähekindlustatud, tema sissetulek ei võimalda

väljamõistetud ulatuses elatist tasuda. Hageja vanemad leppisid tsiviilasjas nr 2-20-1029

toimunud kohtuistungil kokku, et elatis võiks olla 120 eurot kuus. Maakohus jättis nimetatud

asjaolu tähelepanuta. Kostja on tasunud elatist juuni ja juuli eest kokku 240 eurot ning on

jätkuvalt nõus tasuma 120 eurot kuus.

5. Hageja jäi oma nõude juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt elatise alates 1. jaanuarist

2021 väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi elatise alates

1. jaanuarist 2021 väljamõistmise osas rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus

jätab muus osas maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Kohus jätab kostja alternatiivse taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-20-1029

kohtulahendi jõustumiseni rahuldamata. Alaealine laps vajab ülalpidamist ka ajal, kui toimub

kohtumenetlus suhtlemiskorra või hooldusõiguse määramise küsimustes.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on alaealine laps ning vanematel lasub tema

ülalpidamiskohustus. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal

pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär (miinimumelatis). Erandina saab alla

seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi

välja mõista mõjuval põhjusel.

Hageja isa oli praeguses menetluses 1. juuli 2020. a maakohtu istungil nõus, et kostja maksab

elatist alates 1. juulist 2020 ning igakuisest elatisest arvestatakse maha pool lapsetoetust (tl 17

pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja on võimeline hageja

poolt nõutud summas 260 eurot kuus, elatist tasuma. Kostja sissetulek on u X eurot kuus, kostja

on töövõimeline ning tal ei ole teisi ülalpeetavaid.

Pooled kinnitasid 6. jaanuaril 2021 toimunud kohtuistungil, et kostja on alates juulist 2020

tasunud hageja ülalpidamiseks igakuiselt 120 eurot kuus. Seega on kostjal võlgnevus perioodi

1. juuli 2020 – 31. detsember 2020 eest 840 eurot (260*6–120*6). Kostjal tuleb võlgnevus

tasuda.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Elatisnõude osas tuleb otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi kasvõi osalisel rahuldamisel

arvutada välja elatis sissenõutavaks muutunud osas ühekordse summana ning mõista see

kostjalt välja (Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 36–37).

8. Pooled kinnitasid 6. jaanuari 2020. a kohtuistungil, et hageja elab alates 25. detsembrist 2020

kostja juures. Seega on vaidluse asjaolud menetluse kestel muutunud.

PKS § 100 lg-te 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Kuivõrd hageja elab nüüd kostja juures, täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult ning elatise

väljamõistmiseks PKS § 100 lg 2 järgi alus puudub. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus

elatise alates 1. jaanuarist 2021 väljamõistmise osas tühistada ning jätta hagi selles osas

rahuldamata.

9. Apellatsioonkaebuse

osalise

rahuldamise

tõttu

jäävad

menetluskulud

apellatsioonimenetluses alusel TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise

menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke