1-09-22209/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.juuni 2010.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-09-22209

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlk

Svetlana Talli

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

31.mai 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn

Kriminaalasi

U.P (U.P) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9

järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17.märtsi 2010.a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav U.P

Prokurör

Maksim Kink

Süüdistatav

U.P, ik XXX, elukoht XXXXXX tn XX-

XX, XXXXXX; kodakondsus määratlemata, haridus 6 kl,

emakeel vene keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud

4-l korral: viimati 19.11.2009.a Harju Maakohtu otsusega KarS

§ 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 7 k 26 p, asendatud

üldkasuliku tööga 472 tundi 1a 6 k jooksul, seisuga

29.12.2009.a üldkasulik töö täielikult tegemata, tõkend-

elukohast lahkumise keeld alates 12.12.2009.a

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 17.märtsi 2010.a otsus U.P süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus

tehakse

teatavaks

8.juunil

2010.a

kriminaalkolleegiumi

kantselei

kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 17.märtsi 2010.a otsusega lühimenetluses tunnistati U.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi (11.12.2009.a kuriteoepisood) ning karistati vangistusega

6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks

4 kuud vangistust. KarS §-de 65 lg 2 ja 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust 19.11.2009.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (468 tundi üldkasulikku tööd ehk 7 kuud 24 päeva vangistust) ja mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 24 päeva vangistust; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tunnistati ta süüdi (kuriteoepisoodid 27.05.2009.a, 02.06.2009.a, 03.06.2009.a, 08.06.2009.a) ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg

2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks 2 päeva ja kandmata karistuseks 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeldjäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise või U.P kinnipidamise päev. Kohtuotsusega mõisteti U.P-lt Eesti Statoil AS-i kasuks välja 3426.23 krooni ja riigi tuludesse sundraha 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1440 krooni.

2. tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi selles, et tema, olles isik, U.P kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 11.12.2009.a kella 19.45 paiku, viibides Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas Rocca al Mare Prisma kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist ühe pudeli rummi OLD CAPTAIN maksumusega 169.90 krooni ja väljus sellega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni;

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 27.05.2009.a kella 21.33 paiku, viibides Eesti Statoil AS-ile kuuluvas Õismäe teenindusjaamas, Tallinn, Paldiski mnt 106, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto BMW riikliku registreerimismärgiga 736AVL kütusepaaki 52,56 liitrit Eesti Statoil AS-ile kuuluvat bensiini maksumusega 791.03 krooni ja lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 02.06.2009.a kella 14.22 paiku, viibides Eesti Statoil AS-ile kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas, Tallinn, Petrooleumi 4, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto BMW riikliku registreerimismärgiga 505MBE kütusepaaki 63,06 liitrit Eesti Statoil AS-ile kuuluvat bensiini maksumusega 948,90 krooni ja lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 03.06.2009.a kella 18.17 paiku, viibides Eesti Statoil AS-ile kuuluvas Õismäe teenindusjaamas, Tallinn, Paldiski mnt 106, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto BMW riikliku registreerimismärgiga 431AON kütusepaaki 59,78 liitrit Eesti Statoil AS-ile kuuluvat bensiini maksumusega 920,61 krooni ja lahkus sellega tanklast, jättes nimetatud kütuse eest tasumata ja selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 08.06.2009.a kella 12.12 paiku, viibides Eesti Statoil AS-ile kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas, Tallinn, Petrooleumi 4, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis kanistritesse 49,72 liitrit Eesti Statoil AS-ile kuuluvat bensiini maksumusega 765,69 krooni ja lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata.

Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad

3.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis ei nõustu süüdistatav talle mõistetud karistuse liigi-vanglakaristusegaja leiab, et talle tuleks võimalusel määrata karistusena rahaline karistus või ühiskondlik töö. Apellatsiooni motiivide kohaselt töötas süüdistatava talle kohtuotsuse järgi määratud töö tunde ja tegi kõik, mida kriminaalhooldaja temalt nõudis. Rahalist karistust on tal võimalik kanda ositi seoses sissetulekute tekkimisega. Soovib seoses lapse sünniga alustada elu nö “valgelt lehelt“.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid selle rahuldamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle muutmiseks. Enda seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 5.Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav vaid juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust.

Käesoleval juhul sellised asjaolud tuvastatavad ei ole. 6.Kriminaalasja materjalidega on üheselt tuvastatud, et 19.11.2009.a Harju Maakohtu otsusega lühimenetluses tunnistati U.P KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistati KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades 7 kuu ja 26 päevase vangistusega. Sama otsusega asendati U.P-le mõistetud vangistus KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel 472 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel otsuses määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ( tlk 124-125).

Vaidlustatud kriminaalasjas pani U.P uue kuriteo, varguse katse toime juba 11.12.2009.a, seega üldkasuliku töö tegemise ajal. 7.Nähtuvalt Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna ÜKT talituse teatistest (tlk 139, 152) on U.P temale määratud 472 töötunnist 16.03.2010.a seisuga teinud ära 4 üldkasuliku töö tundi. KarS § 69 lg 7 kehtestab põhimõtte, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ja sel juhul mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 kohaselt.

Antud asjas pani U.P uue kuriteo toime ajal, mil tema suhtes oli jõustunud otsusega talle mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku töö tundidega ning kohtuotsuse tegemise ajaks oli tal tegemata 468 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 65 lg 2 kehtestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Ülaltoodut arvestades oli kohus kohustatud U.P-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud tähtajalist vangistust suurendama eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, milleks oli 468 tundi üldkasulikku tööd ehk 7 kuud ja 24 päeva vangistust.

Maakohus ongi uue kuriteo (11.12.2009.a episood) toimepanemise eest kandmisele kuuluvale 4 kuulisele vangistusele liitnud 7 kuud ja 24 päeva vangistust, ehk eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse, mõistnud kooskõlas seadusega liitkaristuse, mille hulka on KarS § 68 lg 1 alusel arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus on seega liitkaristuse mõistnud seaduslikult ja selle tühistamiseks alused puuduvad. 8.Arvestades, et U.P on varem korduvalt, 4-l korral kriminaalkorras karistatud isik, jõudis maakohus põhjendatud seisukohale, et süüdistatava käitumine viitab tema väljakujunenud eluviisile, so varguste toimepanemistega endale elatusvahendite hankimisele.

Vaatamata sellele, et kohus pidas 19.11.2009.a otsusega võimalikuks mitte pöörata U.P-le varem mõistetud vangistust täitmisele, andes talle järjekordse võimaluse tõendada, et tema karistamine vabadust piirava karistusega ei ole otstarbekas, ei mõjutanud see U.P süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendanud, miks tuleb süüdistatavale mõistetud vangistus reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium osundab, et kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on Eesti karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele.

Üksnes erandlikud asjaolud võivad viia selleni, et karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused.

U.P puhul sellised eeldused puuduvad. U.P on kohtu usaldust juba kuritarvitanud ja tema karistamine vangistusega on põhjendatud.

9. Et U.P puudub alaline sissetulek, on rahalise karistuse kohaldamine tema suhtes välistatud. Ka apellatsioonikohtu istungil väidetu, et rahaliste vahendite olemasolu lubab tal rahalist karistust ositi kanda, ei anna alust karistuse muutmiseks apellatsioonis soovitud viisil. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.märtsi 2010.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Urmas Reinola Ivi Kesküla Malle Preimer