1-21-422/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-422

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuaril 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-422 (20230200465)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi N.O süüdistatuna KarS § 4 järgi

24 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav N.O – isikukood XXX, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xx keel, xxx , , tõkendit ei kohaldatud kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.O KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.O ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse

kuulutamise kuupäev.

Välja mõista N.O-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 27 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 86,40 eurot riigituludesse.

Menetluskulud kogusummas 989,40 eurot tasuda ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS- umber is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viiten

99921700003057. Selgitusena võib märkida: „N.O , kriminaalasi 1-21-422, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära N.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on N.O kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Asitõend – mootorsõiduk registreerimismärgiga –

xxx xxx (asub PPA politseiparklas) tagastada R K.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

N.O-d tahtlikult kella 22.48 paiku süüdistatakse selles, et tema juhtis 19.07.2020 Harjumaal Jõelähtme vallas Jõelähtme l mootorsõidukit -Kemba mnt 10. kmxxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 105I kohaselt tuvastati temal alkoholijoove - is veres 2,44 milligrammi, etanooli sisaldus ühes gramm laiendmääramatus +/ 0,06 mg/g, seega vähemasti - 2,38 mg/g). Sellise tegevusega rikkus

N.O liiklusseaduse § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. / nõudeid.

N.O põhjustas liiklusõnnetuse, ta ei kohandanud mootorsõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks tee ja liiklusoludele, mille tõttu ta kaotas - mootorsõiduki registreerimismärgiga üle juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu puud xxx xxx ja aeda. /tl 26/ Liiklusõnnetuse tagajärjel sai N.O tervis kannatada, ta viidi SA Põhja Eesti Regionaalhaigla Mustamäe haigla erakorralise meditsiini osakonda. N.O-l - tuv ./tl 21/ N.O lubati kodusele ravile astati tervisekahjustused: xxx 21.07.2020./tl 29/ Kõrvalised isikud liiklusõnnetuses kahjustada ei saanud.

Kuigi N.O rikkus oma käitumisega ka Liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt KarS § 3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteoja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas o

n 30.07.2020 väärteomenetlus lõpetatud. /tl 26/

Seega

N.O pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. lg 1

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav N.O , süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 1 .a sõlmitud 9.01.2021 kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör N.O süüdi tunnistamist ja karistamist KarS §

424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega Prokurör taotleb

8 kuud. kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt KarS § 73 kui N.O ei pane

1 aastase 6 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta N.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Tulenevalt Liiklusseaduse § 127 on N.O kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes eeltoodust otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – mootorsõiduk registreerimismärgiga

i xxx xxx (asub PPA politseiparklas) – tagastada omanikule, R K.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 27 eurot ja 86,40 eurot riigituludesse. kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Liina Pohlak Kohtunik