2-20-18501/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18501

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/9430

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.12.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Martin Traat

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17.12.2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega

seonduvad

menetluskulud

jätta

hageja

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 15.12.2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/9430. Hageja taotles menetlusabi

hagiavalduselt riigilõivu tasumisel.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt pidi hageja tasuma QQ-le (võlgnik) tsiviilasjas nr 2-16-12328

Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 kompromissi alusel 60 000 eurot hiljemalt 28.11.2020.

Hageja soovis täita kohustust kinnistu nr 1504902 müügist. Võlgnik ja kostja sõlmisid

09.04.2019 notariaalse nõude loovutamise lepingu, millega võlgnik loovutas kõik tsiviilasjas

nr 2-16-12328 jõustunud kohtulahenditest (ka tulevikus) tulenevad nõuded kostjale.

Tsiviilasjas nr 2-20-11259 kuulutati 19.10.2020 kell 14.00 välja võlgniku pankrot. Võlgniku

pankrotihaldur esitas 25.11.2020 tsiviilasjas nr 2-20-17414 hagi kostja vastu 09.04.2019 nõude

loovutamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Samas asjas keelas kohus

27.11.2020 määrusega hagi tagamise korras hagejal tsiviilasjas nr 2-16-12328 Tallinna

Ringkonnakohtu 29.11.2019 määruse alusel kostjale 60 000 eurot üleandmine. Hageja kohustus

raha maksma kohtu deposiiti. Kostja oli teadlik hagi tagamise määrusest.

Kostja esitas 01.12.2020 kohtutäiturile täitmisavalduse kompromissist tuleneva kohustuse

täitmiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse ja pani hageja kinnistule võõrandamise

keelumärke. Sellega rikkus kostja 07.12.2020 toimuma pidanud kinnistu müügitehingu ja

hageja ei saanud oma kohustust täita. Kostjal ei olnud täitemenetluse alustamiseks mingit

põhjust või majanduslikku huvi. Kinnistu müügist saadud raha oleks makstud kohtu deposiiti,

kuni kohus otsustab, kas kostja ja võlgniku vaheline tehing kui võlausaldajatele kahjulik tehing

pööratakse tagasi või mitte ja kas vaidlusalune raha laekub võlgniku pankrotipessa või

makstakse välja kostjale. Kostjale oli hageja kohustuse täitmine hagi tagamise korras ära

keelatud. Kohtutäitur poleks tohtinud algatada täitemenetlust. Lisaks esines kohtutäituril alus

enda taandamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, kuna hagi oli perspektiivitu. Menetluskulud

jäid hageja kanda. Kohus määras kindlaks, et kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.

Hageja menetlusabi taotlus jäi rahuldamata.

Hageja ei toonud välja hagi alust täitemenetluse seaduse (TMS) § 221 lg 1 järgse hagi

esitamiseks, st millised elulised asjaolud võisid kehtiva seaduse raames anda aluse tunnistada

täitemenetlus lubamatuks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja täitemenetluse

peatamine sai põhineda eelkõige sellel, et nõue oli rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Selliseid asjaolusid polnud hageja esitanud. Hageja ei väitnud, et täitedokumendiks olevast

kohtulahendist tulenev nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Käesoleval juhul ei

olnud tegemist täitedokumendist tuleneva nõude vaidlustamisega TMS § 221 mõttes, kuna

hageja ei väitnud, et tal puuduks kohustus täita täitedokumendist tulenev nõue. Vastupidi,

hageja väitel soovis ta müüa oma kinnistu selleks, et täita täitedokumendist tulenev nõue.

Kohustuse täitmine ei olnud seotud kinnistu müügiga. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi ei saanud põhineda asjaoludel, mis ei mõjutanud täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Hageja ei olnud võlgniku ja kostja omavahelise vaidluse osapooleks. Võlausaldajate võimalik

vaidlus nõude loovutamise üle ei puudutanud hagejal olevat nõude täitmise kohustust.

Kohtutäituril puudus keeld kehtiva täitedokumendi alusel alustada täitemenetlust ja teha

täitemenetluses vajalikke toiminguid. Hagejal on TMS § 102 nimetatud juhtudel õigus müüa

asi ise kohtutäituri kontrolli all. Kohtutäituri taandamise küsimus tuli lahendada TMS

ettenähtud korras.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega taotles maakohtu määruse

tühistamist ja hagi menetlusse võtmist. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuli jätta kostja

kanda. Kostjale oli hageja kohustuse täitmine kohtu poolt hagi tagamise korras ära keelatud.

Kostja ei saanud olla täitemenetluses sissenõudjaks, kuna ta ei saanud täitedokumendiks oleva

kohtulahendi täitmist endale nõuda. Ka kohtutäitur ei tohi hagi tagamise määruse tõttu nõuet

kostjale täita. Tegemist oleks sellisel juhul kohtulahendi teadliku eiramisega. Kostjal ei olnud

täitemenetluse alustamiseks mingit mõistlikku põhjust või huvi. Kostja rikkus hea usu ja

mõistliku käitumise nõuet.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on korrektne ja

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega, mistõttu TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et kostjal puudus hagi

tagamise määruse alusel õigus nõuda endale kohustuse täitmist. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib

võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi saab

kohtulahendi puhul vastuväited esitada üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud

pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-s 1 on toodud näidisloetelu ja see ei välista

teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist

(Riigikohtu 31.01.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Sellise hagi

rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel (Riigikohtu 28.09.2011

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15 ja 31.01.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohtadega. Asjaolude kohaselt kohustus hageja täitma

60 000 eurot hiljemalt 28.11.2020. Jõustunud kohtumäärus on menetlusosalistele täitmiseks

kohustuslik (TsMS § 457 lg 1, § 461 lg 1 ja 463 lg 2). Tsiviilasjas nr 2-20-17414 reguleeris

kohus hagi tagamisega sisuliselt vaid hageja kohustuse täitmise viisi, st täita tuli mitte

õigustatud isikule, kuna selle üle käib vaidlus, vaid kohtu deposiiti. Hagi tagamine ei välistanud

käesoleval juhul hagejal jõustunud kohtulahendi alusel nõude täitmist. Asjaoludest nähtub, et

hagejal on jätkuvalt kohtulahendist tulenev nõue täitmata. Hageja tugines asjaolule, et ta soovis

kinnistut müüa selleks, et maksta ära võlgnevus. Seega polnud hageja ise väitnud, et temal

kohustust ei ole. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamisega selline raha

tasumise kohustus hagejal ära ei lange. Kohus menetleb asja siis, kui hageja pöördub kohtusse

oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagist ei nähtu, kuidas hageja

õiguste rikkumine on käesoleva hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik

ehk kuidas mõjutab hageja õigusi asjaolu, kellele ta kohustuse täidab, kas võlgnikule või

kostjale otse või läbi kohtu/kohtutäituri.

Käesolevalt on hagi tagamisega reguleeritud raha maksmine kohtu deposiiti ja sellise määruse

eesmärk on raha säilitamine, kuni kohus otsustab, kes on õigustatud raha saama. Kostja on

tulenevalt kompromissimäärusest ja nõude loovutamise lepingust sissenõudja, vaatamata

sellele, et ta ei saa nõuda raha üleandmist endale. Kohus pole välistanud kohtutäituri õigust

algatada kostja avaldusel täitemenetlust, tal on vaid keelatud tulemi väljamaksmine kostjale.

Seega polnud kohtutäituril õigust jätta täitemenetlus algatamata ja vajalikud toimingud

läbiviimata. Täitemenetluses on huvitatud isikul võimalus ise jälgida kohtutäituri toimingute

õiguspärasust. Asjaoludest nähtuvalt pole täitemenetluses hageja kinnistu müüki veel

toimunud. Käesoleva asja raames ei saa etteulatuvalt välja selgitada, kuidas kohtutäitur viib läbi

täitemenetlust ja kuidas on tagatud kohtumääruste täitmine. Maakohus selgitas õigesti, et asja

on võimalik tal ise müüa kohtutäituri kontrolli all ning kohtutäituri taandamise küsimuse

lahendamiseks on TMS ettenähtud eraldi kord.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud hagi on perspektiivitu. Perspektiivitu hagi

menetlusse võtmist reguleerib TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2. Nende normide kohaldamisel peab

kohus lähtuma hagiavalduses esitatust ilma tõendeid hindamata. Hagi menetlusse võtmisel

üksnes otsustatakse, kas kohtul on alust selle hagiga tegelda (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14 ja 23.20.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18).

Maakohus viitas hagi menetlusse võtmisest keeldumisel nii TsMS § 371 lg 2 p-le 1 kui ka p-le

2. TsMS § 371 lg 2 rakendamisel tuleb eristada selgelt, kas keeldumise alus on asjaolu, et hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p 1) või hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p 2). Nimetatud ebaselguse saab

ringkonnakohus ise kõrvaldada. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu

hinnangul käesoleval juhul kohane keeldumise alus TsMS § 371 lg 2 p 1, sest hagist ei nähtu

hageja õiguste rikkumist.

6. Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti hagi menetlusse võtmast ning kostja ei ole

menetluses osalenud, siis ei saanud kostjal määruskaebemenetluses tekkida vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

7. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)