2-20-17835/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2021.a kell 16.00, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17835

Tsiviilasi

Marje Aus avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik:

xxx

(isikukood

xxx

elukoht

xxx,

lepinguline esindaja xxx (e-post: Ajutine pankrotihaldur:

Lembit Ülper (asukoht: osaühing Fontala, Ristiku 10 Tallinn

10612, telefon 50 13 340, e-post: lembit@fontala.ee)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada xxx avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja xx (isikukood xxx elukoht xxx) pankrot 25. jaanuaril 2021.a kell

16.00.

3. Nimetada xxx pankrotihalduriks Lembit Ülper (asukoht: osaühing Fontala,

Ristiku 10 Tallinn 10612, telefon 50 13 340, e-post: lembit@fontala.ee).

4. Määrata xxx võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15. veebruar 2021.a

algusega kell 11.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Saata määruse ärakiri xxx, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata xxx ajutise halduri Lembit Ülperi töötasuks 783 eurot (käibemaksu ei

sisaldu ega lisandu).

9. Menetluskulud jätta xxx kanda.

10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 297 eurot ja vajalike kulutuste

hüvitisest 100 eurot, kokku 397 eurot ja kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole

nr EE251010002036692001.

11. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

xxx esitas 02.12.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta

püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik võetud laene ning nende

katmiseks piisava sissetuleku puudumist. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt tekkinud rahalisi

kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 23 656,60 eurot. Võlgniku

igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 452,38 eurot.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Lembit Ülper esitas 08.01.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 24 997,97 eurot ning vara ligikaudu 48,58 eurot.

Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta

pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ja peretoetus 558 eurot ning

elatisraha. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse

(PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude

olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

Ajutine haldur on seisukohal, et esinevad alused PankrS § 29 lg 1 alusel menetluse

lõpetamiseks raugemise tõttu. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid ajutine haldur on seisukohal, et

olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda

kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Seega puudub ajutise halduri arvates alus võlgniku võlgadest vabastamise menetluse

algatamiseks, mistõttu esineb alus võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmiseks ja menetluse

raugemiseks PankrS § 29 lg 1 alusel vaatamata sellele, et võlgnik on esitanud avalduse enda

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik esitas vastuväite ajutise

halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele. Võlgnik toob esile, et ei võtnud laene

kergekäeliselt, vaid laenude võtmine oli rasketest majanduslikest oludest tingitud hädavajadus.

Võlgnik vaidleb vastu ajutise halduri arvamusele, et puudub alus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Kuivõrd käesoleval juhul ei esine võlgniku hinnangul

mitte ühtegi PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud asjaolu, ei ole alust jätta kohustustest vabastamise

menetlus algatamata. Võlgnik toob esile, et tal on sissetulek, samuti on tal võimalik teha ka

mõningaid lihtsamaid töid. Võlgnik leiab, et põhjendatud on ajutise halduri töötasu 715 eurot.

Kulutuste osas võlgnik vastuväiteid ei esita.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja xxx pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülperi,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 24

997,97 eurot ning vara ligikaudu 48,58 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on

töövõimetuspension 452,38 eurot, kuid sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust arvestades

ei ole võlgnik võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Samuti puudub tal igasugune vara,

mille arvel oleks võimalik kohustusi täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2

tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud

aluseid, siis kuulutab kohus xxx pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda

täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus

määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid

katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja

kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise

avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja

hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise

halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski

võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes

olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka

juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud

kohustustest vabastamise avalduse.

Ajutine haldur on 08.01.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 18 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 55 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 990 eurot ja vajalike kulutuste

hüvitise suuruseks 100 eurot, kõik kokku 1090 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses

märgitud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja

ajutise halduri kutseoskustega. Kohus on seisukohal, et vastuväide ajutise halduri tasule ei ole

põhjendatud. Ajutine haldur on aruande koostamiseks analüüsinud dokumente, teinud päringuid

ja järelepärimisi kolmandatele isikutele. Seega on ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulunud

aeg 18 tundi ja tunnitasu 55 eurot põhjendatud ja vajalik.

Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 297 eurot ja kulutuste hüvitis 100 eurot, kokku 397

eurot, välja mõista riigi vahenditest ja tasuda see Lembit Ülperi arvelduskontole nr

EE251010002036692001. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi

vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik