2-21-100845/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-21-100845

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-21-100845 Tsiviilasi Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Jxxxx Uxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood: 10625474; asukoht: Tartu mnt 24-20, Tallinn, 10115 Harjumaa), lepinguline esindaja Aleksei Arno (e-post: aleksei@erainkasso.ee); Kostja: Jxxxx Uxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte taotlus.

2. Kinnitada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi ja Jxxxx Uxxx vahel 19.01.2021 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

2.1. Jxxxx Uxxxxtunnistab võlgnevust summas 6516 eurot (millest põhisumma 5000 eurot, intress 582,97 eurot, pool riigilõivust 96 eurot, menetluskulu 20 eurot ning viivis 817,03 eurot) ja kohustub tasuma nimetatud summa vastavalt alltoodud maksegraafikule: Jxxxx Uxxx tasub alates 05.02.2021 igakuiselt 65 osamaksena 100 eurot ja viimase, 66 osamaksena, 16 eurot. Tasumine toimub iga kuu 05.kuupäevaks.

2.1 Kompromissilepingus sätestatud kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja nõude rahuldamiseks. Hagejal tekib õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks kohe, kui kostja hilineb käesoleva kokkuleppe punktis 2.1 sätestatud summa tasumisega üle kolme tööpäeva, millisel juhul muutuvad sissenõutavaks käesoleva kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud rahaline kohustus ja summalt 5000 eurot edaspidi lisanduvad viivised. Kuni nõude rahuldamiseni kohaldub viivisintress määras 0,06% iga võla tasumisega viivitatud päeva eest.

2.2 Käesoleva kompromisslepingu punktis 2.1 toodud maksetähtajast mittekinnipidamisel, kohustub kostja tasuma hagejale (Era Liisingu Inkassoteenused AS-le) võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel.

2-21-100845

2.3 Kõik summad tasub kostja Era Liisingu Inkassoteenused AS nr. EE121200001297817924 AS Citadele.

2.4 Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mitte varalised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-100845 menetlus Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Jxxxx Uxxx vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust s.o 96 eurot hageja arvelduskontole EE121200001297817924 AS Citadele.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluse käik Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 13.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxx Uxxxxx 6400 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.01.2021 võlgnikule makseettepaneku. 19.01.2021 esitasid pooled kompromissilepingu kohtule kinnitamiseks. 19.01.2021.a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohtumääruse põhjendused TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud kompromissilepingu enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

2-21-100845 seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 96 euro tagastamist hageja arveldusarvele. TsMS § 150 lg 2 p

1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasunud 192 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 96 eurot hagejale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik