2-19-8482/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-8482

Tsiviilasi

Vadim Kassatkini hagi OÜ Narva GEM (pankrotis) vastu

töövaidluses

OÜ Narva GEM (pankrotis) pankrotihalduri hagi Vadim

Kassatkini vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

17 064,23 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. juuli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vadim Kassatkini apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. jaanuar 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Vadim Kassatkin (ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja (kostja): OÜ Narva GEM (pankrotis; rk: 10293865)

pankrotihaldur Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. juuli 2020 otsus osaliselt, s.o Vadim Kassatkinilt OÜ

Narva GEM (pankrotis) kasuks väljamõistetud kahju hüvitise suuruse osas (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 9).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Vadim Kassatkinilt OÜ Narva GEM

(pankrotis) pankrotivarasse välja 8277,86 eurot.

3. Muu osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada Vadim Kassatkini ja OÜ Narva GEM (pankrotis) hagid osaliselt.

4.2. Tuvastada OÜ Narva GEM (pankrotis) ja Vadim Kassatkini vahel 12.10.2017

sõlmitud töölepingu 15.02.2019 ülesütlemise tühisus.

4.3. Lugeda, et OÜ Narva GEM ja Vadim Kassatkini vahel 12.10.2017 sõlmitud tööleping

on üles öeldud alates 08.03.2019.

4.4. Välja mõista OÜ-lt Narva GEM (pankrotis) Vadim Kassatkini kasuks TLS § 100 lg 4

alusel hüvitis X eurot (bruto).

4.5. Välja mõista OÜ-lt Narva GEM (pankrotis) Vadim Kassatkini kasuks saamata

jäänud töötasu 286,82 eurot ja haigushüvitis 202,62 eurot.

4.6. Välja mõista OÜ-lt Narva GEM (pankrotis) Vadim Kassatkini kasuks hüvitis

kasutamata jäänud puhkuse eest 804,54 eurot.

4.7. OÜ-l Narva GEM (pankrotis) teha Vadim Kassatkini töövõimetuse kohta perioodi X

vajalikud toimingud.

4.8. Välja mõista Vadim Kassatkinilt OÜ Narva GEM (pankrotis) pankrotivarasse välja

8277,86 eurot.

4.9. Tasaarvestada poolte rahalised nõuded rahuldatud osas ja tasaarvestuse tulemusena

mõista Vadim Kassatkinilt OÜ Narva GEM (pankrotis) pankrotivarasse välja 6083,97

eurot.

4.10. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega töövaidluskomisjon jättis

Vadim Kassatkini nõuded rahuldamata.

4.11. Jätta Vadim Kassatkini taotlus tunnistaja Liudmila Belanova ülekuulamiseks

rahuldamata.

4.12. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4.13. Välja mõista Vadim Kassatkinilt riigi tuludesse 300 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates.

4.14. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Vadim Kassatkin (hageja/töötaja) pöördus tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni avaldustega

OÜ Narva GEM (tööandja/kostja) vastu töölepingu lõpetamise tuvastamiseks, saamata töötasu,

haigushüvitise, puhkusehüvitise ja töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel hüvitise

saamiseks, haiguslehe kinnitamiseks ning tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks.

Tööandja esitas töövaidluskomisjonile avalduse töötaja vastu varalise kahju hüvitamiseks ja

töötajapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Töövaidluskomisjon rahuldas 25.04.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/601/19 töötaja

nõuded osaliselt ning tuvastas poolte vahel 12.10.2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisuse TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5; § 88 lg 3 alusel alates 18.02.2019 ja luges töölepingu üles

öelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 08.03.2019 ning mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks

hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas X eurot, saamata töötasu brutosummas

286,82 eurot, haigushüvitise 202,62 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitise brutosummas

1852,48 eurot. Tööandjat kohustati tegema omapoolsed kanded töötaja elektroonilisele

töövõimetuslehele või esitada nõuetekohaselt vormistatud dokumendid haigekassasse

töövõimetuslehe perioodi X kohta.

Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata tööandja nõuded varalise kahju 11 060,21 eurot

väljamõistmiseks, töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise alates 08.03.2019 tühisuse

tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel.

Viru Maakohus kuulutas 07.05.2019 otsusega välja tööandja pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Hillar Villersi.

OÜ Narva GEM (pankrotis) pankrotihaldur esitas maakohtule taotluse vaadata töövaidlusasi

läbi hagimenetluse korras osas, milles töötaja nõuded rahuldati ja tööandja nõuded jäeti

rahuldamata.

2. Töötaja palus maakohtule esitatud hagiavalduses mõista tööandjalt töötaja kasuks välja

saamata jäänud töötasu 2019. a jaanuarikuu eest X eurot, haigushüvitis perioodi X eest

220 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 5190 eurot (3 × 1730 eurot) ja puhkusehüvitis

ajavahemiku 01.01.2018–08.03.2019 eest 1888 eurot (32 päeva × 59 eurot), tuvastada

tööandjapoolse 07.03.2019 töölepingu ülesütlemise tühisus ja tuvastada, et tööleping on

lõpetatud TLS § 91 lg 2 alusel alates 06.03.2019 ning nõuda kostjalt haiguslehe kinnitamist

perioodil X.

Töötaja väidete kohaselt sõlmisid pooled 12.10.2017 töölepingu nr X, mille alusel asus töötaja

tööandja juures tööle direktori ametikohal. 06.03.2019 esitas töötaja tööandjale töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse, millega ütles töölepingu üles alates 08.03.2019 TLS § 91

lg 2 p 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Tööandja oli oluliselt

viivitanud töötasu maksmisega. Tööandja saatis töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse 07.03.2019, millega ütles töölepingu üles tagasiulatuvalt alates 18.02.2019. Tööandja

ülesütlemine on tühine, kuna ülesütlemisavaldus toimetati töötajale kätte 22.03.2019, s.o peale

töölepingu

töötajapoolset

ülesütlemist.

Töötaja

märkis

muu

hulgas,

et

nõustub

töövaidluskomisjoni puhkusehüvitise arvestusega summas 1852,48 eurot.

3. Kostja tunnistas töötaja saamata jäänud töötasu nõuet summas 286,82 eurot, haigushüvitise

nõuet 202,62 eurot ja puhkusehüvitise nõuet 804,54 eurot. Kostja palus tuvastada töötaja

06.03.2019 ülesütlemisavalduse tühisus ning tuvastada, et tööleping on lõppenud tööandja

15.02.2019 ülesütlemisavalduse alusel 06.03.2019 või alternatiivselt 07.03.2019. Juhul kui

kohus on seisukohal, et tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine, siis lõpetada

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 06.03.2019 või alternatiivselt 07.03.2019. Töötaja ei ole oma

nõuete töövaidluskomisjonis rahuldamata jäänud osas kohtusse pöördunud. Seega saavad

töötaja rahalised nõuded olla maksimaalselt 3241,92 eurot (900 + 286,82 + 202,62 + 1852,48)

ja neid ületavas osas tuleks hagi jätta läbi vaatamata.

4. Kostja palus maakohtule esitatud hagiavalduses mõista töötajalt tööandja kasuks välja

11 060,21 eurot, sh õigusliku aluseta saadud töötasu 8277,86 eurot, õigusliku aluseta tehtud

väljamaksed isikliku sõiduauto kasutamise eest töösõitudeks 2595 eurot ja õigusliku aluseta

kasutatud mootorikütuse maksumus 187,35 eurot.

Kostja väidete kohaselt oli töölepingu p 5.1 järgi töötaja töötasu 900 euro kuus ja p 5.2 kohaselt

maksab tööandja töötajale preemiaid ehitusjaoskonna majandustulemustest sõltuvalt.

Töölepingu p 3.3 järgi tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib tööandja juhatus. Ei

ametijuhendist ega 12.10.2017 volitusest ei tulene töötaja õigust teostada tehinguid iseendaga.

Töötajale täiendavate väljamaksete tegemiseks oli vajalik tööandja juhatuse otsus, mis puudub.

Raamatupidaja Liudmila Belanova 24.04.2019 töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikust

seletusest nähtub, et korraldused ülekannete teostamiseks andis töötaja. Töötaja ei ole esitanud

aruandlust ja tõendeid isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kohta. Ka Vabariigi Valitsuse

14.07.2006 määruse nr 164 § 3 kohaselt vormistatakse hüvitise kohta tööandja, asutuse juhi,

juriidilise isiku pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus.

Tööandja ei ole andnud töötajale luba kasutada tööandja kütusekrediitkaarti.

5. Töötaja kostja nõudeid ei tunnistanud. Äriseadustiku §-st 183 tulenevalt eeldatakse, et

korraldused raamatupidajale annab juhatus. Tõendatud ei ole, et väljamaksed on teostatud

töötaja korraldusel ja et töötaja korraldas väljamaksete teostamise omavoliliselt. Isegi kui

preemia ja hüvitis maksti välja töötaja käsundi alusel, siis ametijuhendist ja volitusest tulenevalt

oli töötajal õigus korraldusi väljamaksete teostamiseks anda. Töötaja kasutas tööülesannete

täitmisel isiklikku sõiduautot. Isegi kui eeldada, et töötaja sai preemiat ja hüvitist ning kasutas

mootorikütust alusetult, siis antud koosseis vastab alusetu rikastumise tunnustele, mille

asjaolusid ei ole tõendatud.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus rahuldas 16. juuli 2020 otsusega hagid osaliselt.

Maakohus tuvastas OÜ Narva GEM (pankrotis) ja V. Kassatkini vahel 12. oktoobril 2017

sõlmitud töölepingu 15. veebruari 2019 ülesütlemise tühisuse ning luges töölepingu üles

öelduks alates 8. märtsist 2019.

Maakohus mõistis OÜ-lt Narva GEM (pankrotis) välja V. Kassatkini kasuks TLS § 100 lg 4

alusel hüvitise X eurot (bruto), saamata jäänud töötasu 286,82 eurot, haigushüvitise

202,62 eurot ja hüvitise saamata jäänud puhkuse eest 804,54 eurot ning kohustas

OÜ-d Narva GEM (pankrotis) tegema V. Kassatkini töövõimetuse kohta perioodil 6. veebruar

kuni 5. märts 2019 vajalikud toimingud.

Maakohus mõistis V. Kassatkinilt välja OÜ Narva GEM (pankrotis) kasuks 11 060,21 eurot

ning tasaarvestas poolte rahalised nõuded rahuldatud osas ja mõistis tasaarvestuse tulemusena

V. Kassatkinilt OÜ Narva GEM (pankrotis) kasuks välja 8863,23 eurot.

Maakohus luges, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega töövaidluskomisjon

jättis V. Kassatkini nõuded rahuldamata.

V. Kassatkini taotluse tunnistaja ülekuulamiseks jättis maakohus rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja mõistis V. Kassatkinilt välja riigi tuludesse

300 eurot riigilõivu, mille tasumisest ta maakohtu 17. septembri 2019 määrusega vabastati.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole töötaja esitanud töövaidluse lahendamise seaduse

(TvLS) § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi töövaidluskomisjoni otsusega

välja mõistmata jäetud töötasu ja hüvitiste saamiseks. Seega on töövaidluskomisjoni otsus

jõustunud osas, millega töötaja nõuded jäeti rahuldamata (TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise,

haigushüvitise, puhkusehüvitise ja saamata töötasu rahuldamata jäänud osas). Kohus menetleb

töövaidluskomisjoni rahuldatud töötaja rahalisi nõudeid, töölepingu tühisuse tuvastamise ja

lõpetamise nõudeid ning kostja hüvitisenõuet.

Kuivõrd tõendeid selle kohta, et töötaja on tööandja ülesütlemisavalduse kätte saanud, ei ole ja

tööandja on kinnitanud töötaja ülesütlemisavalduse kättesaamist 07.03.2019, on töötaja

avalduse alusel ülesütlemine kehtiv alates 08.03.2019.

Kostja on tunnistanud töötaja saamata jäänud töötasu nõuet 286,82 eurot ja haigushüvitise

nõuet 202,62 eurot, st ulatuses, milles töövaidluskomisjon nõuded rahuldas. Kuna töötaja ei ole

töövaidluskomisjoni otsust rahuldamata jäetud osas vaidlustanud, tuleb hagi rahuldada

eeltoodud ulatuses. Puhkusehüvitise osas on töötaja nõustunud töövaidluskomisjoni

väljamõistetud hüvitise suurusega 1852,48 eurot ja arvestuskäiguga. Kostja tunnistab hüvitist

summas 804,54 eurot. Tulenevalt TLS § 70 lg-st 1 ja §-st 71 on tööandja töölepingu lõppemisel

kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 29 lg 8

viitab keskmise töötasu maksmise tingimustele ja korrale, mille § 4 lg 3 sätestab, et keskmise

kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud

ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Töölepingu kohaselt oli hageja töötasu

X eurot kuus. Kohus lähtub keskmise kalendripäevatasu arvestamisel tööandja poolt

ajavahemikus september 2018 kuni veebruar 2019 esitatud kalendripäevade arvust 109 (30 +

12 + 30 + 8 + 0 + 29) ning selle aja eest arvestatud töötasust 2657,80 eurot (900 + 360 + 860,87

+ 245,45 + 0 + 291,48). Seega keskmine kalendripäeva tasu on 24,38 eurot (2657,80 ÷ 109) ja

puhkusehüvitis 780,16 eurot (32 × 24,38), mis tuleb tööandjalt välja mõista. Arvestades töötaja

TLS § 100 lg 4 järgse hüvitisenõude lubatavuse ulatust (ühe kuu töötasu X eurot) ja kostja

vastuväidet, siis hüvitise vähendamiseks alust ei ole.

Töötaja ei ole vastu vaielnud, et ta on saanud tööandja väidetud ulatuses väljamakseid

(enammakstud töötasu 8277,86 eurot, hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest 2595 eurot,

kütus 187,35 eurot). Töötaja viidatud alusetu rikastumise sätted ei kohaldu, kuna tööandja ei

ole väitnud, et töötaja on saanud temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena.

Riigikohus on sarnases asjas selgitanud, et kütuse krediitkaartide kuritarvitamine sel ajal, kui

isik valdas kütusekaarte töötajana oma tööülesannete täitmiseks, on käsitatav töötaja

töölepingust tulenevate kohustuste (eeskätt VÕS § 620 ja TLS § 16 lg 1) tahtliku rikkumisena.

Töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab tööandja töötajalt nõuda

TLS § 74 lg 1 alusel. Seejuures välistab VÕS § 1044 lg 2 üldjuhul võimaluse nõuda lepingulise

kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võlaõigusseaduse 53. peatüki sätete

(s.o deliktiõiguslikul) alusel (3-1-1-41-16, p 16).

Õige on kostja seisukoht, et tööandja kahjuks on töötaja poolt alusetult saadud töötasu

8277,86 eurot, hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest 2595 eurot ja kütuse maksumus

187,35 eurot. Ekslik on töötaja seisukoht, et volitus ja ametijuhend andsid töötajale õiguse

ettevõtte igapäevast elu korraldada ning järelikult oli tal õigus korraldada ka vaidlusaluste

väljamaksete teostamist endale. Volitusest ega ametijuhendist sellist õigust ei tulene. Volitusest

ja ametijuhendist nähtub selgelt, et see on antud majandustegevusele suunatud lepingutega

seonduvaks tegevuseks. Töötaja on rikkunud lojaalsus/hoolsuskohustust (TLS § 15 lg 1; § 16

lg 1, VÕS § 620) ning hea usu põhimõtet. Töötaja poolt tööandja teadmata iseendale tasude ja

hüvitiste maksmise korraldamist suuremas ulatuses kui kokku lepitud saab käsitleda õiguste

teostamise kuritarvitamisena. Tööandja raha saamine ilma õigusliku aluseta ja viimase

teadmata on tahtlik tegevus ning sellisel juhul ei oma tähtsust, kas töötajale oli rikkumise

võimaliku tagajärjena tekkiv kahju ettenähtav. Töötaja tegevuse ja kahju vahel on otsene

põhjuslik seos, sest juhul kui töötaja ei oleks endale tööandja rahaliste vahendite ülekandmist

organiseerinud, oleks tööandjale raha alles jäänud. Seega on kahju hüvitamise eeldused täidetud

ning töötajalt tuleb tööandja kasuks välja mõista 11 060,21 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. V. Kassatkin esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. juuli 2020 otsuse

tühistamist osas, millega V. Kassatkini hagi jäeti osaliselt rahuldamata ja OÜ Narva GEM

(pankrotis) pankrotihalduri hagi osaliselt rahuldati, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist,

millega rahuldada V. Kassatkini hagi täies ulatuses ja jätta OÜ Narva GEM (pankrotis)

pankrotihalduri hagi täies ulatuses rahuldamata või saata asi tühistatud osas samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub apellant jätta OÜ Narva GEM (pankrotis) kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohus põhjendanud vastustaja hagi rahuldamist. Apellant väitis, et kõik vastustaja

nõutud summad on kooskõlastatud tööandja juhatusega ja üle kantud raamatupidaja poolt

juhatuse korraldusel. Kohus ei ole analüüsinud ühtegi tõendit, otsuses puudub loogiline

mõttekäik ja summade kontroll. Nõustuda ei saa ka kohtu hinnanguga põhjusliku seose kohta.

Apellandil puudus juurdepääs pangakontole, ta ei saanud teostada väljamakseid, neid

ülesandeid täitis raamatupidaja, keda ära kuulamata ei ole võimalik põhjuslikku seost tõendada.

Tööandja esitas töövaidluskomisjonis raamatupidaja L. Belanova 24.04.2019 kirjalikud

seletused, mille kohaselt andis korraldused ülekannete teostamiseks apellant. Protsessiosaliseks

mitteoleva isiku, kes võib teada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, võib üle kuulata tunnistajana

ja tema poolt antavat ütlust ei saa asendada muus vormis andmekandjaga. Reeglina saab

tunnistaja ütluseid anda ainult kohtuistungil. Kirjalike ütluste andmise korral toimub nende

andmine kindlaid menetluslikke reegleid järgides. L. Belanova esitatud kirjaliku dokumendi

puhul ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 253 tingimused täidetud. Kuna

raamatupidaja kirjalikud seletused on tõendina lubamatud, ei ole vastustaja tõendanud, et

väljamaksed teostati apellandi korraldusel ilma juhatuse teadmata.

Töölepingu

p 5.2

kohaselt

maksab

tööandja

töötajale

preemiaid

ehitusjaoskonna

majandustulemusest sõltuvalt, p 3.3 järgi tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib

tööandja juhatus. Ametijuhendi p-s 4 on sätestatud, et oma tegevuses juhindub ettevõtte

direktor mh tööandja juhatuse otsustest ning ametikohustuseks on tegutseda koos juhatusega.

Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et apellant on andnud ainuisikuliselt korralduse

finantstehingute tegemiseks või tegutsenud juhatuse korralduste vastaselt. Raamatupidaja poolt

väljamaksete tegemine apellandi suuliste korralduste alusel on raamatupidamise seaduse § 12

ja juhatuse 01.11.2017 käskkirja rikkumine. Juhatus on kohustatud korraldama osaühingu

raamatupidamist, seega seadusest tulenevalt saab korraldusi anda juhatus. Juhatus ongi andnud

korralduse ja delegeerinud vastutuse. Juhatuse 01.11.2017 käskkirjast nr 16 nähtub, et:

1) finantstehingute teostamiseks on antud volitus raamatupidajale L. Belanovale ja antud

korraldus materiaalse vastutuse sisseviimiseks raamatupidaja ametijuhendisse; 2) kõik

dokumendid võtta täitmisele direktori ja juhatuse liikme Leonid Fjodorovi või prokuristi

Nadežda Kudrova allkirjaga.

Tõendatud ei ole ka kütusekrediitkaardi kuritarvitamine. Apellant oli töökohustuste täitmiseks

kohustatud sõitma erinevatele objektidele. Kuna tööandjal puudus transport töösõitudeks,

kasutas apellant kokkuleppel juhatusega oma autot, milleks anti talle kütusekrediitkaart ja tasuti

hüvitist. Kuna kütusekrediitkaardi lepingu saab sõlmida vaid juhatus, siis ei saanud apellant

seda kasutada ilma juhatuse teadmata ja nõusolekuta. Lisaks on vastustaja väited raha

omavolilisest kasutamisest vastuolus tööandja 01.11.2017 käskkirjaga, millest tulenevalt võib

ülekandeid teha ainult juhatuse liikme või prokuristi nõusolekul.

Apellant taotles L. Belanova ülekuulamist, kuid kohus jättis taotluse ilma põhjendusteta

rahuldamata. Apellant palub kuulata L. Belanova tunnistajana üle. Tunnistaja ütlustega soovib

apellant tõendada, et kõik ülekanded on tehtud juhatuse/prokuristi teadmisel ja nõusolekul;

2) on kohus eksinud puhkusehüvitise arvutamisel. Kohtu arvutuskäik on ebaselge. Apellant

eeldab, et kohus ei ole arvestanud väljamakseid, mida ta luges alusetuks. Kuna kõik

väljamaksed on seaduslikud, tuleb ka puhkusehüvitis ümber arvestada. Apellant jääb hagis

esitatud ja töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud nõude juurde.

8. OÜ Narva GEM (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb

selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on vaidlus selles, kas väljamaksed apellandile on teostatud õiguslikul alusel või mitte. Vastav

tõendamiskoormus lasub apellandil. Apellant ei ole tõendanud, et esineks õiguslik alus

vaidlusaluste summade maksmiseks talle.

Vastustaja palub jätta rahuldamata apellandi taotlus L. Belanova ülekuulamiseks. Maakohus

jättis õigesti apellandi taotluse rahuldamata. 10.12.2019 esitas apellant kohtusse hagi (viimane

versioon), milles märkis, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 01.07.2020

teatas kohus pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Apellant ei esitanud sellele

vastuväidet. Seega on apellant oma tegudega loobunud L. Belanova ülekuulamisest;

2) ei ole kohus eksinud puhkusehüvitise arvutamisel. Vastustaja on tunnistanud

puhkusehüvitise nõuet summas 804,54 eurot, mille kohus on ka tööandjalt välja mõistnud.

Kuigi apellant viitab, et jääb puhkusehüvitise osas hagis esitatu juurde, siis apellandi hagis

käsitlevad puhkusehüvitist ainult p-d 38 ja 39, milles on toodud apellandi nõutav summa ja

vastustaja omaks võetud summa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Antud asjas vaidlustas maakohtu otsuse hageja ning seda kostjalt väljamõistetud kasutamata

puhkuse hüvitise suuruse ja kostja hagi rahuldamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7

ja 9).

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eelnimetatud

osas.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada kostja hagi

rahuldamise ulatuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja

kahju hüvitise 8277,86 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista 6083,97 eurot.

Hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

11. Riigikohus on 25.11.2020 tsiviilasjas nr 2-18-10961 tehtud otsuse p-s 11.3 asunud

seisukohale, et dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 tähenduses on mh nt ka töövaidluse

asjaolude selgitamiseks kogutud dokumendid (nt töötajate seletuskirjad). Kuigi töötaja

seletuskiri ei ole tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, on see hinnatav koos muude

tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel.

Eelnevast järelduvalt on põhjendamatu apellandi seisukoht, et tööandja raamatupidaja

L. Belanova kirjalik seletuskiri (I kd, tl 48-49) ei ole käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS

§ 272 tähenduses ning seetõttu tuleks L. Belanova kuulata üle tunnistajana.

12. Kostja nõudis hagejalt TLS § 74 lg 1 alusel 11 060,21 euro suuruse kahju väljamõistmist

(sh õigusliku aluseta saadud töötasu 8277,86 eurot, õigusliku aluseta tehtud väljamaksed

isikliku sõiduauto kasutamise eest tööalasteks sõitudeks 2595 eurot ja mootorikütuse

maksumus 187,35 eurot).

Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised

üldised eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ja ta on rikkumises

süüdi; tööandjale on tekkinud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (vt

Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17).

Asja materjalidest nähtuvalt töötas hageja kostja juures direktori ametikohal, ta täitis

tööülesandeid Eesti Vabariigi piires ja võis kasutada tööalasteks sõitudeks isiklikku sõiduautot

ning kostja poolt oli talle antud kütuse krediitkaart. Kostja nõudest moodustab 2782,35 eurot

(2595+187,35) õigusliku aluseta tehtud väljamaksed seoses hageja poolt isikliku sõiduauto

kasutamisega ning hagiavalduse kohaselt seisneb rikkumine selles, et hageja ei esitanud

kostjale sõidupäevikut, mis annaks kostjale aluse otsustada, kas hüvitist maksta või mitte.

Töövaidluskomisjoni istungi protokollist (I kd, tl 55) nähtuvalt on hagejale varasemalt isikliku

sõiduauto kasutamise eest tööalasteks sõitudeks hüvitist makstud ning kostja kinnitas

ringkonnakohtu istungil, et vaidlusalune nõue ei hõlma varasemaid makseid. Samas nähtub nii

töövaidluskomisjoni istungi eelviidatud protokollist kui kostja kinnitusest ringkonnakohtu

istungil, et pole teada, millises summas hagejale varasemalt hüvitist maksti. Kostja ei ole

tuginenud ka tööandja poolt kehtestatud korrale, mis reguleeris hüvitise maksmist seoses

töötaja poolt isikliku sõiduauto kasutamisega tööalasteks sõitudeks. Kostja ei ole hagejale ette

heitnud seda, et hageja oleks jätnud tööülesanded täitmata ning seetõttu on hüvitise saamine

põhjendamatu.

Ringkonnakohus leiab, et üksnes see, et hageja ei esitanud kostjale sõidupäevikut tööalaste

sõitude kohta, ei anna alust väita, et hageja tekitas sellega kostjale kahju. Kuna kostja ei ole

tõendanud, et hagejale väljamakstud hüvitise ulatuses ei ole hageja isiklikku sõiduautot

tööalasteks sõitudeks kasutanud, siis on kostja jätnud talle tekitatud kahju suuruse tõendamata.

Kostja ei ole tõendanud ka seda, et seoses hagejale tehtud väljamaksetega tekkis tal täiendav

maksukohustus riigi ees. Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et kuna kahjunõude esitas kostja,

siis on kostja kohustuseks tõendada kahju tekkimist ja selle suurust. Kuivõrd hageja võis

kasutada tööalasteks sõitudeks isiklikku sõiduautot ning kostja ei ole heitnud hagejale ette

tööülesannete mittetäitmist, siis eelduslikult tekkisid isikliku sõiduauto kasutamisega kulud

sõltumata sellest, kas hageja esitas tööandjale sõidupäevikud või mitte.

Maakohus on jätnud eelmärgitud asjaolud tähelepanuta ning rahuldanud põhjendamatult kostja

kahju nõude 2782,35 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada ning

maakohtu otsus hagejalt 2782,35 euro väljamõistmise osas tühistada.

13. Muus osas (sh hagejalt kostja kasuks kahju 8277,86 euro väljamõistmise ja kostjalt hageja

kasuks 804,54 euro kasutamata jäänud puhkuse hüvitise väljamõistmise) on maakohtu otsus

seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning

TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele

tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult mõistnud

hagejalt kostja kasuks välja kahju 8277,86 eurot ning kostjalt hageja kasuks kasutamata jäänud

puhkuse hüvitise 804,54 eurot.

13.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja jätkuvalt seisukohal, et töötasu

8277,86 eurot maksti talle tööandja juhatusega kooskõlastatult ehk õiguslikul alusel.

Tööandja raamatupidaja L. Belanova seletuskirja (I kd, tl 48-49) kohaselt maksti hagejale kõik

töötasu (preemia) summad hageja isikliku suulise korralduse alusel ning selleks puudus

juhatuse poolne otsus. Puudub vaidlus, et kostja 8277,86 euro suurune nõue ei hõlma töölepingu

järgset töötasu X eurot kuus ning hageja enda viidatud tööandja 01.11.2017 käskkirja nr 16

kohaselt eeldas töötasu ja preemia maksmine juhatuse liikme või prokuristi allkirja (korraldust).

Muu hulgas on hageja apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta on tutvunud nimetatud

käskkirjaga.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et täiendava töötasu (preemia) saamiseks oli juhatuse otsus, siis

on õige maakohtu seisukoht, et hagejale maksti täiendavat töötasu (preemiat) ilma õigusliku

aluseta. Muu hulgas tõendab hageja poolt töökohustuste rikkumist ja tööandjale kahju

tekitamist direktori ametijuhendi p 4, mille kohaselt ettevõtte direktor juhindub oma tegevuses

mh OÜ Narva GEM juhatuse otsustest ja tema ametikohustuseks on tegutseda koos OÜ Narva

GEM juhatusega.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et tööandja raamatupidaja L. Belanova kirjalik seletuskiri on

kooskõlas muude tõenditega, sh tööandja 01.11.2017 käskirjaga nr 16 ja direktori ametijuhendi

p-ga 4, ning seetõttu puudub ringkonnakohtul alus kahelda L. Belanova kirjaliku seletuskirja

tõele vastavuses. See, et L. Belanova tööandja korraldust eiras, ei muuda töötasu (preemia)

väljamaksmist õiguspäraseks. Mittenõustumine maakohtu poolse tõendite hindamisega ei

tähenda seda, et maakohus oleks rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud põhjendamiskohustust.

13.2. Maakohus on õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja kasutamata puhkuse hüvitise

804,54 eurot ning apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on hüvitise arvutamisel

eksinud, on ebaõige.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt seisneb maakohtu poolne eksimus selles, et hageja

keskmise töötasu arvestamisel on maakohus jätnud arvestamata 8277,86 eurot (vt käesoleva

otsuse p 13.1).

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja sai töötasu (preemiat) 8277,86 euro ulatuses õigusliku

aluseta, siis ei saanud maakohus ka sellega hagejale kasutamata jäänud puhkuse hüvitise

arvutamisel arvestada. Hageja vastupidine seisukoht on ekslik.

14. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb muuta maakohtu otsuse

resolutsiooni p-i 10. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele kahju 8277,86 eurot ja

kostjalt hageja kasuks hüvitised 2193,89 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista 6083,97 eurot (8277,86-2193,89).

15. Maakohus rahuldas nii hageja kui kostja hagid osaliselt ning jättis poolte menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohus leiab, et üksnes kostja hagi osaline mitterahuldamine 2782,35 euro ulatuses ei

anna alust menetluskulude teistsuguseks jagamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus poolte

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja