1-19-10088/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

25. jaanuar 2021

Kohtuasja number

1-19-10088

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Imre Reigo süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2,

3 ja § 3312 järgi, üldmenetluse korras

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. novembri 2020. a

otsus

Apellant

Imre Reigo kaitsja advokaat Siim Mõistlik

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Imre Reigo. Isikukood: 36803145225, Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht XXX; ei tööta, töövõimetus 100%. 1 kehtiv

kriminaalkaristus – karistatud 04.01.2019 Viru Maakohtu

otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning KarS §

64 lg 1, § 68 lg 1 ja § 74 lg 1 sätteid kohaldades tingimisi

vangistusega 5 kuud 27 päeva katseajaga 1 aasta. VÕS §

1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldati lähenemiskeeld

tähtajaga 3 aastat. 9 kehtivat väärteokaristust.

Kaitsja

advokaat Siim Mõistlik

Prokuratuur

Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör

Marge Voogma

Kriminaalasja läbivaatamise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu otsus Imre Reigo süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 2

p 2,3 ja KarS § 3312 järgi jätta sisuliselt muutmata.

2. Täiendada Viru Maakohtu otsuse resolutiivosa järgnevaga:

Imre Reigo mõista KarS § 3312 järgi esitatud süüdistuses õigeks episoodides, milles

kannatanu I.M. võttis telefoninumbrilt XXX Imre Reigoga ühendust telefoninumbrile

XXXXX:

26.01, 28.01, 29.01. kaks korda, 05.02. kaks korda, 10.02. kaks korda, 12.02. neli korda,

15.02. kaks korda, 19.02. kaks korda, 28.02. kaks korda, 12.03. kaks korda, 15.03 ja

25.03.2019.

3. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis Imre Reigolt välja

menetluskuluna kaitsjatasu 1368 eurot vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt õigusabi

osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

4. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Imre Reigolt välja maakohtu menetluses

kantud kaitsjatasu 1231,20 eurot.

5. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks

täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse

läbiviimiseks.

6. Maakohtu menetluses kantud kaitsjatasust 136,80 eurot jätta riigi kanda.

7. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

8. Määrata

OÜ-le

Advokaadibüroo

Vares

ja

Mõistlik

Imre

Reigole

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulu suuruseks 324

eurot (sh käibemaks 54 eurot).

9. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Imre Reigo on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on 04.01.2019

karistatud KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi elukaaslase I.M. u kehalise väärkohtlemise ja

ähvardamise eest tingimisi vangistusega, tungis 26.03.2019 kella 16.30 paiku XXX korteris

kallale oma endisele elukaaslasele I.M. ule - lükkas naise oma kehaga vastu köögi uksepiita

sellise jõuga, et põhjustas kannatanule füüsilist valu vasakul pool rindkeres ja sügaval

hingamisel ning rindkerepõrutuse. Lähisuhtes olevale isikule füüsilise valu ja tervisekahjustuse

tekitamisega isikuna, kellel on kehtiv karistus lähedase isiku kehalise väärkohtlemise eest, pani

Imre Reigo toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Imre Reigot selles, et tema on alates 22. jaanuarist 2019 kuni 26.03.2019

korduvalt rikkunud tema suhtes 04.01.2019 Viru Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-19-53

kohtuotsusega (otsus jõustus 22.01.2019) kohaldatud lähenemiskeeldu.

Kohtuotsuse kohaselt oli Imre Reigol keelatud läheneda I.M. ule, I.M. u elukohale XXX ja

töökohale Rakvere Haigla Lõuna põik 1, Rakvere lähemale kui 50 meetrit ning võtta I.M. uga

ühendust otse või sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. Lähenemiskeeld

kohaldati tähtajaga 3 aastat.

Kohtuotsuse jõustumise järgselt on Imre Reigo rikkunud ajutist lähenemiskeeldu sellega, et

viibis veebruaris 2019 ja ajavahemikus 20.03-26.03.2019 I.M. u elukohas XXX ning helistas ja

saatis

sõnumeid

ajavahemikus

22.01.2019-

26.03.2019

tema

kasutuses

olevatelt

telefoninumbritelt xxx ja xxxxx I.M. u telefoninumbrile XXX kokku vähemalt 162-l korral.

Samuti põhjustas Imre Reigo ohu I.M. u tervisele, mõjutades I.M. ut 26.03.2019 kella 16.30

paiku lubama end naise elukohta, kus solvas naist ja kui naine nõudis tema lahkumist ja

26.03.2019 lähenemiskeelu rikkumine päädis I.M. u kehalise väärkohtlemisega, mistõttu oli

naine sunnitud oma kodust lahkuma. Imre Reigo jätkuv, s.o ka pärast lähenemiskeelu

kohaldamist jätkunud I.M. u alandamine, ähvardamine ja naise mõjutamine teda oma elukohta

lubama, seal viibima ja naise nõudmisel mitte lahkuma on viinud I.M. u psühhiaatrilise abi

vajaduseni.

Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise ja sellega teise isiku tervisele

ohu põhjustamisega, pani Imre Reigo toime KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 11. novembri 2020. a otsusega mõisteti I. Reigo süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3

järgi ja karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 3312 järgi ning

mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga

kaetuks ja I. Reigo karistuseks jäi 7 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 26.03.-28.03.2019, s.o 3 päeva

karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jäi 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.01.2019 kohtuotsusega nr 1-19-53

mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. Lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta ja 24 päeva vangistust, mida arvestatakse alates

I. Reigo karistuse kandmisele asumisest. Viru Maakohtu 04.01.2019 kohtuotsusega nr 1-19-53

ühes karistusega mõistetud lähenemiskeeld jäeti kehtima selles kohtuotsuse määratud

tingimustel ja ulatuses. Lahendati ka menetluskuludega seonduvad küsimused.

3. Maakohus tuvastas, et kannatanul on tuvastatud vigastus ehk rindkerepõrutus ning tuleb

hinnata, kas jõuga tugevalt vastu uksepiita lükkamine põhjustas füüsilist valu rindkeres ja

hingamisel. Maakohtul puudus alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub

reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS

§ 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu

tekitav kehaline väärkohtlemine, samuti on fikseeritud kannatanu vigastused.

4. Maakohtul ei olnud alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, kuna vahetult peale

sündmuse toimumist on kannatanu korduvalt rääkinud ja kinnitanud, et I. Reigo takistas tal

korterist lahkuda ja hetkel, kui ta ütles, et ei ole ukse ees ja kannatanu püüdis väljuda, lükkas

süüdistatav ta oma keha jõuga vastu uksepiita. I. Reigo kommentaar oli, et käsi kannatanul ju

liigub ja ei ole häda midagi. I. Reigo eitust teo toimepanemises tõlgendas kohus tema

kaitsetaktikana.

5. Hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, leidis maakohus, et I. Reigo süüd ja

teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja süütegu on toime pandud otsese tahtlusega

ja on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

6. Maakohus sedastas, et KarS § 3312 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu moodustab

kriminaalmenetluses määratud lähenemiskeelu rikkumine. Täiendavalt peab rikkumine olema

toime pandud korduvalt või sellega peab olema põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale.

7. Maakohus nõustus prokuröriga, et käesolevas kriminaalasjas on põhiliseks vaidlusaluseks

teemaks see, et kas kannatanu nõusolek tema õiguste kaitseks kohaldatud lähenemiskeelu

rikkumiseks on teo õigusvastasust välistav asjaolu korduva rikkumise korral ja kas oli olemas

kannatanu nõusolek lähenemiskeelu eiramiseks.

8. Maakohtu hinnangul leidis tõendamist KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

süüteokoosseisu esinemine I. Reigo tegevuses eelkõige häirekeskuse kõnesalvestise ja

sideettevõtjalt saadud andmetega, aga ka kannatanu ütlustega ning politsei poolt koostatud

erinevate tõenditega.

9. Maakohus märkis sedagi, et süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda vaid kohtueelsel

uurimisel antud ja avaldatud ütlustele, vaid ka teistele tõenditele. Käesolevas kohtuasjas on

sellised tõendid olemas ning need kattuvad kannatanu avaldatud ütlustega.

10. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et I. Reigo oli teadlik lähenemiskeelust

ja sellega kaasnevatest konkreetsetest piirangutest. Seega rikkudes lähenemiskeeldu, käitus ta

tahtlikult. Ei ole tõepärane ega eluliselt usutav, et I. Reigo ei saanud sellest aru, et tal on

lähenemiskeeld. Tema suhtes on lähenemiskeeld kohaldatud kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsusega. Juba kokkuleppe läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel selgitab prokurör

põhjalikult, millised saavad olema lähenemiskeelu tingimused. Järgnevalt selgitab seda ka

kohus ning kriminaalhoolduses ka kriminaalhooldaja. Maakohus osutas siinkohal ka

ekspertiisile, millest nähtuvalt teadis I. Reigo väga hästi, et kaks kuud tagasi määras kohus talle

lähenemiskeelu.

11. Kohus nõustus prokuröriga selleski, et käesoleval juhul on täidetud ka alternatiivsena

nõutav tingimus - kannatanu tundis ennast I. Reigo tegevuse tõttu oluliselt häirituna, samuti

tundis ta hirmu, kuna I. Reigo väljaütlemistes oli nii ähvardusi kui ka solvanguid. I.M. teadis

süüdistatava manipuleerimisoskusest ning tal oli alust karta oma tervise pärast. Viimase

kohtuotsusega karistati I. Reigot sama kannatanu löömise eest füüsilise valu tekitamisega ja

tapmisega ähvardamise eest 02.01.2019. Kusjuures I. Reigo ähvardas kannatanut noaga,

lubades selle kannatanule pähe kinni lüüa. Maakohus osutas siinkohal ka asjaolule, et kannatanu

on vajanud psühhiaatri abi. Asjaolu, et kannatanul on ka muid probleeme, ei välista, et I. Reigo

tegevus on tema psüühilist seisundit kahjustanud. Seda on ta rääkinud ka psühhiaatrile.

12. Süüdistatav I. Reigo kaitsja tõi maakohtus esile asjaolu, et kannatanu aktsepteeris teatud

olukordades süüdistatava temale lähenemist või võttis ise ühendust, mis on vastutust

välistavaks asjaoluks.

Selles osas osutas maakohus vastavale õiguskirjandusele ja kohtupraktikale, kus kannatanu

nõusolekut on teatud juhtudel loetud õigusvastasust välistavaks asjaoluks.

Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et kannatanu ei ole andnud I. Reigole

nõusolekut talle pidevalt läheneda ja temaga suhelda. I.M. teadis süüdistatava oskusest

manipuleerida ja isegi kui lugeda tõeseks, et kannatanu on mõnel korral lubanud I. Reigol

kasutada tema korterit, siis pärast seda pidi süüdistatav panema võtme kokkulepitud kohta ja

lahkuma ning kui kannatanu ei lubanud I. Reigol seal viibida ja palus lahkuda, siis viimane seda

ei teinud.

13. Maakohus märkis, et lähenemiskeeld on siiski absoluutne, ka siis kui kannatanu ise rikub

seda vahel. Samas leidis kohus, et kannatanu enda poolt initsieeritud episoodides on see

süüdlase poolt vastutust välistavaks asjaoluks ja need episoodid tuleb I. Reigole esitatatud

süüdistusest välja jätta.

14. Kannatanule korduvate helistamistega on I. Reigo ikkagi korduvalt rikkunud talle

kehtestatud lähenemiskeeldu ning seda ei muuda olematuks või kehtetuks kannatanu poolsed

ühenduse võtmised (kahe kuu jooksul 20 korda). Asjaolu, et kannatanu ostis mobiiltelefoni,

mida I. Reigo kasutas, ei õigusta lähenemiskeelu rikkumist.

15. Kõnede analüüsist nähtub, et I. Reigo on abonentnumbrilt xxxxx ajavahemikus 05.-

07.03.2019 teinud 22 korral kokku kõnesid ja saatnud SMSe kannatanu abonentnumbrile XXX

. Kannatanu sel ajavahemikul I. Reigo numbrile xxxxx pole helistanud ega sõnumeid saatnud.

I. Reigo abonentnumbrilt xxx on ajavahemikul 04.01.-26.03.2019 kannatanu abonentnumbrile

XXX tehtud kokku kõnesid ja SMS-e 173 korral. Kannatanupoolsed kõned ja SMSid I. Reigo

numbrile xxx on tehtud 27 korral (kd II, tl 52-53).

16. Kuna lähenemiskeeld jõustus 22.01.2019, siis lähenemiskeelu korduva rikkumise

arvestamiseks tuleb võtta andmed alates sellest kuupäevast. Kohus tuvastas, et sellest ajast on

I. Reigo teinud I.M. ule kõnesid ja saatnud SMS-e 138 korral.

17. Lõpetuseks märkis maakohus, et tõenduslikku kaalu ei oma see, et kannatanu esitas

vahepeal kohtule taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks. Kannatanu nimetatud taotluse

läbivaatamisele kohtusse ei tulnud, mistõttu jäeti taotlus läbi vaatamata.

18. Kohus ei pidanud I. Reigo ütlusi usaldusväärseteks ja usutavateks. Kriminaalhooldaja poolt

koostatud kohtueelsest ettekandest nähtub, et I. Reigo arvates on teda juba eelmisel korral

alusetult süüdi tunnistatud. Kriminaalhooldus ning kontrollnõuded takistavad ja segavad tema

elukorraldust. I. Reigo arvates on ametnik tema elu ära rikkunud. Sisulist tööd temaga teha ei

ole võimalik. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole I. Reigo sobilik kriminaalhooldusele.

19. Kokkuvõtlikult, hinnates kohtus kontrollitud tõendeid kogumis, leidis maakohus, et I. Reigo

süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. I. Reigo pani süüteo toime otsese

tahtlusega ja on õigesti kvalifitseeritud KarS § 3312 järgi.

20. I. Reigole karistuse mõistmisel lähtus maakohus järgmistest asjaoludest. I. Reigo teos

karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole. Süüteod on toime pandud otsese

tahtlusega. I. Reigol on üks kehtiv kriminaalkaristus. Maakohus hindas I. Reigo süü

keskmiseks. Süüd suurendavaks luges maakohus asjaolu, et I. Reigo on varem karistatud tegude

eest, mille ta pani toime sama kannatanu suhtes, olles ise katseajal. Seega pole süüdistatav

eelmisest karistusest teinud vajalikke järeldusi.

Maakohus pidas põhjendatuks karistada I. Reigot mõlema süüteo eest vangistusega alla

sanktsiooni keskmise määra. Kuna I. Reigo on süüteod toime pannud katseajal, kohaldas

maakohus KarS § 65 lg-t 2, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu 04.01.2019

kohtuotsusega nr 1-19-53 mõistetud ära kandmata karistuse võrra.

04.01.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-53 ühes karistusega mõistetud lähenemiskeeld

jäeti kehtima selles kohtuotsuses määratud tingimustel ja ulatuses.

Apellatsioon

21. Apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista

I. Reigo talle esitatud süüdistuses õigeks. Rahuldada süüdistatava taotlus süüteoga tekitatud

kahju hüvitamiseks summas 282,70 eurot. Jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda.

22. Vaidlustatud otsuse tegemisel on võetud aluseks kannatanu poolt kohtueelses menetluses

antud ütlused, mille avaldamiseks ei olnud menetlusõiguslikud eeldused täidetud.

Kaitsja arvates juba ütlustest andmisest keeldumise asjaolud annavad aluse kahelda kannatanu

kui isikulise tõendiallika usaldusväärsuses KrMS § 291 lg 3 punktis 1 tähenduses. Kaitsja

arvates oli kannatanu eesmärgiks jääda süüdistavat süüstavate ütluste juurde. Kaitsja hinnangul

ei ole kannatanu kohtueelselt antud ütluste avaldamisel täidetud ka KrMS § 291 lg 3 p-s 3

sätestatud eeldus. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt

menetlusõigust KrMS § 291 lg 3 ja § 339 lg 2 tähenduses ning nimetatud minetus on toonud

kaasa ebaõige kohtuotsuse. Samuti on eeltoodu käsitletav kohtuliku uurimise ühekülgsuse /

puudulikkusena KrMS § 338 punkti 1 tähenduses.

23. Juhul, kui eeldada, et kannatanu kohtueelselt antud ütluste avaldamine oli õiguspärane, siis

rajaneb I. Reigo süüditunnistamine valdavas ulatuses nimetatud ütlustel, mida süüdistataval ega

tema kaitsjal ei ole olnud võimalik ristküsitluse kaudu kontrollida.

24. Kehalise väärkohtlemise süüdistuses on kohus I. Reigo süüditunnistamisel viidanud kahele

tõendile - kannatanu ütlustele ning patsiendikaardile nr R380792. Seega rajaneb I. Reigo

süüditunnistamine sisuliselt kahel tõendil, milles üheks on kannatanu ütlused. Häirekeskuse

helisalvestise puhul tuleb arvestada, et sisuliselt on tegemist kannatanu enda väidetega. Seega

põhineb I. Reigo süüditunnistamine valdavas ulatuses kannatanu ütlustel ning tõenditel, mis on

fikseeritud kannatanu enda väidete pinnalt.

25. Lähenemiskeelu rikkumise süüdistuses on kohus I. Reigo süüdimõistmisel pidanud

kannatanu ütluste kõrval kaalukaimaks häirekeskuse kõnesalvestist ja sideettevõtjalt saadud

andmeid.

Apellant nõustub kohtuga selles, et kannatanu enda nõusolek on lähenemiskeelu korduva

rikkumise puhul õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Seejuures möönab ka kohus ise, et teatud

episoodide osas ei saa välistada kannatanu nõusolekut lähenemiskeelu rikkumiseks ning

möönab, et nimetatud episoodid tuleb süüdistusest välja arvata. Kannatanu nõusolekule viitab

ka kannatanu poolt süüdistatavale telefoni soetamise leping.

Kaitsja hinnangul ei tulene ei häirekeskuse kõnesalvestisest ega sideettevõtjalt saadud

andmetest ega muudest tõenditest (v.a kannatanu enda ütlused), et millises ulatuses andis

kannatanu I. Reigole nõusoleku talle helistamiseks ja lähenemiseks ning kas nõusolekuta

lähenemiskeelu rikkumisi esines korduvalt, mis on KarS § 3312 sätestatud kuriteokooseisu

objektiivse külje esimese alternatiivi vältimatuks eelduseks.

26. Isegi kui eeldada, et kannatanu mingil hetkel andis nõusoleku lähenemiskeelu rikkumiseks

ning teisel hetkel jällegi ei soovinud I. Reigo lähenemist, siis kas ta ka sellest süüdistatavale

üldse mõista andis.

27. KarS § 3312 teine süüteokooseisu objektiivse külje alternatiiv eeldab lähenemiskeelu

rikkumisega kannatanu elule, tervisele või varale ohu põhjustamist. Ühestki tõendi ei nähtu, et

süüdistatava lähenemiskeelu jõustumise järgne käitumine on põhjustanud ohu kannatanu

psüühilisele seisundile või varale. Kaitsja hinnangul ei saa 26.03.2019 väidetavat kehalise

väärkohtlemise süüdistuse episoodi võtta arvesse, kuivõrd see põhineb valdavalt kannatanu

ütlustel.

28. Veel leiab apellant, et isegi kui eeldada KarS § 121 lg 2 punktides 2-3 ja § 3312 sätestatud

kuriteokoosseisude tõendatust, nähtub maakohtu otsusest osaline vastuolu resolutsiooni ning

põhjendava osa vahel.

Kohtuotsuse resolutsioonis on I. Reigo tunnistatud täies ulatuses süüdi talle esitatud süüdistuses

(st. resolutsioonist ei nähtu, et süüdistus mingis osas või episoodis võiks olla põhjendamatu).

Kohtuotsuse põhjendavas osas on aga märgitud, et „Kohus on seisukohal, et lähenemiskeeld on

siiski absoluutne, ka siis kui kannatanu ise rikub seda vahel. Kannatanu enda poolt initsieeritud

episoodides on see süüdlase poolt vastutust välistavaks asjaoluks ja need episoodid tuleb Imre

Reigole esitatatud süüdistusest välja jätta“ .

Apellandi arvates peaks kohtuotsusest kui tervikust nähtuma selgesti, millises osas on kohus

lugenud süüdistuse põhjendatuks ning millises mitte.

Eeltoodust lähtuvalt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8

tähenduses.

Kannatanu avaldus

29. Kannatanu esitas Viru Ringkonnaprokuratuurile avalduse I. Reigo vastu esitatud süüdistuse

tagasivõtmiseks. Samuti soovib ta, et tühistataks I. Reigo suhtes kohaldatud lähenemiskeeld.

Kannatanu avaldus saadeti ka ringkonnakohtule.

Prokuratuuri seisukohad kaitsja apellatsiooni ja kannatanu avalduse kohta

30. Prokuratuur palub jätta I. Reigo kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja otsuse muutmata.

31. Maakohus on hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis õigesti ja objektiivselt,

kohtuotsust

tehes

ei

ole

ebaõigesti

kohaldatud

materiaalõigust

ega

rikutud

kriminaalmenetlusõigust. Prokurör jääb I astme kohtumenetluses avaldatud seisukohtade

juurde, kuid esitab vastuväited apellantsioonile.

32. Prokurör leiab, et kaitsja taotlused tuleb jätta rahuldamata. Arvestades lähisuhtevägivalla

tegude tõenduslikku spetsiifikat, tulebki tihti lähtuda väga vähestest tõenditest ning üsna tihti

keelduvad kannatanud kohtus ütluste andmisest aga ainuüksi see ei anna alust kahelda nende

eeluurimisel antud ütluste usaldusväärsuses. Kohtul lasub kohustus analüüsida otsuse tegemisel

põhjalikult kõiki isiku usaldusväärsust puudutavaid argumente, mida antud juhul on kohus ka

teinud ning leidnud põhjendatult, et ei ole alust kahelda I.M. u kui isikulise tõendiallika

usaldusväärsuses.

33. Prokuröri arvates ei saa lähenemiskeelu rikkumise korral kannatanu nõusolekut lugeda

õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Sellist keeldu peab järgima ikkagi isik, kellele see on

kehtestatud ja isegi kui kannatanu suhtlemist vahest aktsepteerib ja lubab või toimub juhuslik

kohtumine, siis peab isik, kellele on lähenemiskeeldu kohaldatud, koheselt tegema kõik endast

sõltuva rikkumise lõpetamiseks.

34. Mingit tõenduslikku kaalu ei oma see, et kannatanu on vahepeal esitanud kohtule taotluse

lähenemiskeelu tühistamiseks, kuna ei ole teada, kes sellise avalduse koostas ja mis asjaoludel

ning kas kannatanu on sinna alla kirjutanud vabatahtlikult või kellegi survel.

35. Kriminaalasja tõenditest nähtuvalt tunneb kannatanu I. Reigo ees hirmu ja on vajanud

psühhiaatri abi. Seda, et I. Reigo kannatanuga manipuleerib ning kannatanu teeb hirmust ja/või

probleemide vältimiseks seda, mida I. Reigo käsib, kinnitab ka see, mis on toimunud Viru

Maakohtu 04.01.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-53 kannatanu I.M. u eraelu või muude

isikuõiguste kaitseks süüdistatava I. Reigo suhtes kohaldati lähenemiskeeluga seoses.

36. Alati kui käesolevas menetluses on kätte jõudnud oluline menetlusfaas (nt süüdimõistev

kohtuotsus, kokkuleppe sõlmimine, ringkonnakohus asja arutamine), jõuab kohtusse

järjekordne kannatanu avaldus lähenemiskeelu tühistamiseks.

Kõigepealt esitas kannatanu I.M. 25.06.2020 taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks.

Avalduses märkis I.M. vaid, et lähenemiskeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on

muutunud, kuid ei täpsustanud avalduse sisu ega lisanud sellele tõendavaid dokumente. Kohus

määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi, kuhu kannatanu kohale ei ilmunud. Kohus jättis

19.08.2020 määrusega I.M. u taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks läbi vaatamata.

Kohtumäärus jõustus 05.09.2020 ning seda kannatanu ei vaidlustanud.

Järgmine kord esitas I.M. 19.11.2020 Viru Maakohtule taotluse I. Reigole kohaldatud

lähenemiskeelu tühistamiseks, kuna ei näe lähenemiskeelul enam vajadust. 08.12.2020

toimunud kohtuistungil avaldas I.M. , et esitas taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks, kuna

otsest ohtu enam ei ole, neil ei ole I. Reigoga ühist elu. Lõpuks leidis I.M. aga ikkagi, et

lähenemiskeeld võib jääda kehtima selliselt nagu see on. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et

kuna kannatanu nõustus istungil lähenemiskeelu kehtima jätmisega, tuleb I.M. u taotlus I.

Reigole Viru Maakohtu 04.01.2019 otsusega kohaldatud lähenemiskeelu tühistamiseks jätta

rahuldamata. Ka selle määruse peale kannatanu kaebust ei esitanud ja määrus jõustus

05.01.2021.

Üsna ruttu peale eelmise kohtulahendi jõustumist, so 15.01.2021 on kannatanu kirjutanud uue

avalduse, milles ta loobub süüdistusest ning soovib järjekordselt lähenemiskeelu tühistamist.

See avaldus saabus 20.01.2021 postiga Tartu Ringkonnakohtusse kuigi kiri on adresseeritud

prokurörile. Tekib küsimus, et juhul kui kannatanu tõesti ise soovib nii väga lähenemiskeelu

tühistamist, siis miks ta selle juurde eelmisel korral kohtus ei jäänud ning miks ta ei ole ühtegi

määrust vaidlustanud.

Samuti ei ole ka tegelikult teada, kes avaldused koostas ja mis asjaoludel ning kas kannatanu

on alla kirjutanud vabatahtlikult või kellegi survel. Sellist veendumust süvendab asjaolu, et kaks

esimest avaldust ja viimase avalduse ümbrikul olev aadress on kirjutatud erinevate käekirjadega

ning viimane avaldus vormistatud arvutiga. Kannatanu on avaldused allkirjastanud samuti teise

kirjutusvahendiga kui see, millega on kirjutatud ülejäänud tekst. Sellised avaldused ainult

süvendavad prokuröri hinnangul arvamust, et kannatanu kardab I. Reigot ja täidab tema käske.

I. Reigo aga teeb kõik selleks, et vältida süüdimõistmist ja karistamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjaga ning alljärgnevalt esitab

omapoolsed seisukohad apellatsioonis tõstatatud vaidlusküsimustele.

38. Apellant taotleb maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist täies ulatuses ning

I. Reigo õigeksmõistmist. Põhiväide on see, et kohtuotsuse tegemisel on maakohus aluseks

võtnud kannatanu I.M. u kohtueelsed ütlused. Apellandi arvates ei olnud kannatanu ütluste

avaldamiseks vastavad menetluslikud eeldused täidetud.

39. I. Reigo on süüdi tunnistatud kahes kuriteos - kannatanu I.M. u kehalises väärkohtlemises

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduvas

rikkumises ning sellega teise isiku tervisele ohu põhjustamises KarS § 3312 järgi.

Maakohus uuris kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid – nii kirjalikke kui ka isikulisi, milleks

olid süüdistatava I. Reigo ja kannatanu I.M. u ütlused. Maakohtu istungil keeldus kannatanu

isiklikel põhjustel ütluste andmisest ning prokuratuur taotles kannatanu kohtueelsete ütluste

vastuvõtmist ning avaldamist KrMS § 291 lg 3 p 1-3 alusel. Kohus rahuldas prokuratuuri

taotluse.

40. Kaitsja arvab, et kannatanu isik ei ole usaldusväärne, mistõttu tema ütluste vastuvõtmine ja

nendega arvestamine ei ole õiguspärane. Kaitsja arvates on siinkohal oluline põhjus, miks

kannatanu keeldus kohtus ütluste andmisest. Kannatanu selgitusest tuleneb selgesti see, et ta

nimelt soovis, et kohus arvestaks tema kohtueelsete I. Reigot süüstavate ütlustega, ilma et neid

saaks kohtus kontrollida. See annabki kaitsjale põhjuse arvata, et kannatanu ei ole

usaldusväärne tõendiallikas. Samuti võeti sellega süüdistatavalt võimalus sisuliselt esitada

vastuväiteid.

41. Ringkonnakohus kaitsjaga eeltoodud arvamuses ei nõustu ning leiab, et kannatanu

kohtueelsete ütluste vastuvõtmise ja nende avaldamisega, samas siis ka kohtuotsuse tegemisel

arvestamisega ei ole rikkunud maakohus menetlusõigust. Nagu sai öeldud, kasutas kannatanu

maakohtus õigust ütlusi mitte anda. Kohtukolleegium kategooriliselt ei pea õigeks apellandi

arvamust selle kohta, et kui kannatanu kohtus ei soovinud ütlusi anda, on ta juba seetõttu

ebausaldusväärne tõendiallikas. Kui kannatanu kasutab oma seadusejärgset õigust mitte anda

ütlusi endise elukaaslase vastu, siis ei tee sellise õiguse kasutamine temast koheselt

ebausaldusväärset tõendiallikat. Sellise järelduse tegemiseks peab olema kaalukam põhjus.

Pealegi on kaitsja vastav järeldus pelgalt oletuslik, mis kindlasti ei too endaga kaasa kannatanu

ebausaldusväärseks tõendiallikaks nimetamist.

42. Kohtukolleegium ei nõustu sellegi väitega, et kohtus ütluste andmisest keeldumise tõttu,

mis tõi kaasa tema kohtueelsete ütluste vastuvõtmise ja avaldamise, võeti süüdistatavalt

sisuliselt võimalus esitada vastuväiteid (KrMS § 291 lg 3 p 3).

43. Siinkohal juhib kohtukolleegium tähelepanu asjaolule, et ka süüdistatav I. Reigo kasutas

talle seaduse järgi antud õigust ütlusi kohtus mitte anda, mistõttu tema kohtueelsed ütlused

avaldati KrMS § 294 lg 1 alusel. Samas said süüdistatav ja tema kaitsja avaldada vastuväiteid

kannatanu ütlustele kohtuvaidlustes ning viimases sõnas.

44. Edasi arvab apellant, et kui eeldada, et kannatanu ütluste avaldamine oli õiguspärane, siis

rajaneb I. Reigo süüditunnistamine valdavas ulatuses kannatanu ütlustel. Kehalise

väärkohtlemise episoodis viitas maakohus kahele tõendile – kannatanu ütlustele ja

patsiendikaardile. Kaitsja arvates ei piisa neist, et I. Reigo süüdi tunnistada.

45. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole I. Reigot süüdi tunnistanud pelgalt kannatanu

I.M. u kohtueelsete ütluste alusel. Maakohtu otsusest tuleneb selgelt, millised tõendid kohus I.

Reigo süü tuvastamisel arvesse võttis. Nendeks olid süüdistatava ja kannatanu kohtueelsed

ütlused ning kirjalikud tõendid – nt patsiendikaart nr R380792, väljavõte menetluse

infosüsteemist MIS, lähisuhtevägivalla infoleht (vt maakohtu otsuse lk 5jj).

46. Nimetatud tõendid kogumis võimaldasid kohtul järeldada, et I. Reigo pani süüdistuses

toodud ajal ja kohas toime I.M. u kehalise väärkohtlemise – lükkas oma kehaga I.M. u vastu

köögi uksepiita sellise jõuga, et põhjustas kannatanule füüsilist valu vasakul pool rindkeres ja

rindkerepõrutuse. Maakohus märkis, et kannatanule valu ja rindkerepõrutuse tekitamine on

kinnitust saanud lisaks kannatanu ütlustele (mida toetavad eelmises punktis nimetatud teised

tõendid) ka patsiendikaardil märgituga. Patsiendikaardis on välja toodud, et kannatanu pöördus

s.o 26.03.2019 kell 20:16 (st samal õhtul kui toimus sündmus) Rakvere Haigla EMOsse.

Kannatanul tuvastati pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon (tõendite toimik, lk 7-8).

Siinkohal lisab ringkonnakohus, et Häirekeskuse kõnesalvestis koos Aweroci andmebaasi

väljatrükiga kinnitab samuti kannatanu ütlusi. Nimetatud tõendi kohaselt helistas I.M.

26.03.2019 kell 17:01:08 häirekeskusesse. Kõnes palub ta politsei abi, kuna endisel elukaaslasel

I. Reigol on tema suhtes lähenemiskeeld ning viibib kannatanu korteris tema tahte vastaselt.

I.M. soovib I. Reigo lahkumist. Muuhulgas rääkis I.M. , et I. Reigo lükkas ta jõuga vastu

uksepiita, käis läbi tugev raks ja valus oli hingata (tõendite toimik, lk 12-14).

47. Ka KarS § 3312 järgi I. Reigo süüdimõistmine ei ole apellandi hinnangul põhjendatud ning

ta tuleb selleski õigeks mõista. Esmalt apellant nõustub maakohtuga selles, et kannatanu enda

nõusolek on lähenemiskeelu korduva rikkumise korral õigusvastasust välistavaks asjaoluks.

Seejuures möönis maakohus, et teatud episoodide puhul ei saa välistada kannatanu nõusolekut

lähenemiskeelu rikkumiseks ning need episoodid tuleb süüdistusest välja jätta.

48. Mis puudutab maakohtu seisukohta, et osad episoodid tuleb süüdistusest välja jätta, siis

selles osas esitab ringkonnakohus oma seisukoha hiljem allpool.

49. Ringkonnakohus nõutub maakohtuga selles, et I. Reigo süüdistus kohtulahendiga talle

pandud lähenemiskeelu korduvas rikkumises on tõendatud. Siinkohal puudub vajadus korrata

kõiki maakohtu seisukohti, küll aga tuleb märkida järgmist. Asjas puudub vaidlus selles, et

04.01.2019 kohtuotsusega, mis jõustus 22.01.2019, kohaldati I. Reigole KrMS § 3101 ja VÕS

1055 alusel lähenemiskeeldu 3-ks aastaks. Selle kohaselt oli tal keelatud läheneda I.M. ule,

tema elukohale, töökohale lähemale kui 50 m ning võtta I.M. uga ühendust otse või

sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu.

50. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates põhjendatult selle, et I. Reigo oli teadlik

lähenemiskeelust ja sellega kaasnevatest piirangutest ning neid rikkudes käitus ta tahtlikult.

Siinkohal on asjakohane kõigepealt korrata maakohtu otsuses märgitut, et 04.01.2019

kohtuotsus on kokkuleppeotsus, mis tähendab seda, et sellele eelnes kokkuleppe läbirääkimine

prokuratuuri, kaitsja ja süüdistatava vahel. Läbirääkimise käigus selgitab prokurör kõiki

kokkuleppe osi, antud juhul siis muuhulgas ka lähenemiskeeldu puutuvat. Enne kokkuleppe

kinnitamist selgitab omakorda ka kohus süüdistatavale kinnitatava kokkuleppe sisu. Lõpuks

selgitab kohtuotsuses sisalduvaid kohustusi ka kriminaalhooldaja. Seega, ainuüksi need

asjaolud annavad aluse veendumuseks, et I. Reigo oli teadlik lähenemiskeelust ja selle sisust.

Lisaks on maakohus asjakohaselt osutanud ka ambulatoorses kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis

nr 7.1-3/46 märgitule, mille kohaselt rääkis I. Reigo, et ta läks endise elukaaslase korterisse,

sest „me I.M. ga armastame teineteist“, kuigi kaks kuud tagasi määrati talle lähenemiskeeld,

sest „ma riidlesin naisega“( tõendite toimik, lk 21-25).

51. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on ajavahemikul 05.03. kuni 07.03.2019

numbrilt xxxxx teinud I. Reigo kõnesid ja saatnud sõnumeid kannatanu numbrile XXX 22

korral.

Ajavahemikul 04.01.2019 kuni 26.03.2019 on I. Reigo telefoninumbrilt xxx tehtud I.M. u

telefoninumbrile XXX kõnesid ja saadetud sõnumeid 173 korral. Kannatanupoolseid

ühendusevõtmisi I. Reigo numbrile xxx on tehtud 27 korral (tõendite toimik, lk 52).

Maakohus järeldas õigesti, et kuna lähenemiskeeld jõustus I. Reigo suhtes 22.01.2019, tuleb

lähenemiskeelu rikkumist arvestada sellest kuupäevast alates. Maakohus tuvastas, et alates

nimetatud kuupäevast tegi I. Reigo I.M. ule telefonikõnesid ja saatis sõnumeid 138 korral. Neid

asjaolusid apellatsioonis ka ei vaidlustata.

52. Kohtukolleegium leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kannatanu I.M. pole andnud I.

Reigole luba temaga pidevalt kontakti võtta ja talle läheneda. Seega temaga korduvalt

telefoniteel ühendust võttes on I. Reigo rikkunud talle kohtuotsusega pandud lähenemiskeeldu.

Süüteokoosseisu täidetust ei väära ka asjaolu, et kannatanu ostis mobiiltelefoni, mille andis

mingil ajal kasutamiseks I. Reigole. Kannatanult telefoni saamine kasutamiseks ei anna õigust

rikkuda lähenemiskeeldu I.M. u suhtes. I. Reigo tegi seda tahtlikult. Sellega on süüteokoosseis

täidetud.

53. Maakohus luges tõendatuks ka süüdistuse osa, mis seisnes kohtulahendiga kohaldatud

lähenemiskeelu rikkumisega isiku tervisele ohu põhjustamises. Kaitsja kohtuga ei nõustu, sest

tuvastatu põhineb vaid kannatanu ütlustel.

54. Ka siinkohal nõustub kohtukolleegium maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ja järeldustega.

Kannatanu selgitas, et ta tundis end I. Reigo tegude tõttu häiritult, samuti tundis hirmu, sest

I. Reigo väljaütlemisteks olid solvangud ja ähvardused. Kannatanul oli põhjust karta I. Reigo

ähvardusi, sest alles äsja, s.o 04.01.2019 kohtuotsusega karistati I. Reigot kannatanu vastastes

süütegudes - 02.01.2019 tungis kannatanule kallale, lüües teda korduvalt rusikaga ja ähvardas

kannatanut

noaga.

Lõpuks

päädis

lähenemiskeelu

rikkumine

kannatanu

kehalise

väärkohtlemisega 26.03.2019. I.M. on pöördunud abi saamiseks ka psühhiaatri poole, kellele

muuhulgas rääkis probleemidest pereelus, abikaasa ebastabiilsusest (tõendite toimik, lk 58).

Seega ei tugine maakohus ainuüksi kannatanu ütlustele, vaid ka muudele tõenditele (varasem

kohtuotsus, psühhiaatri kiri kohtule).

55. Ringkonnakohtule saabunud avalduses, mis on saadetud prokuratuuri, teatas kannatanu, et

soovib tagasi võtta I. Reigo vastu esitatud süüdistuse. Samuti soovib ta, et tühistataks I. Reigo

suhtes kohaldatud lähenemiskeeld. Prokurör esitas omalt poolt vastuväiteid apellatsioonile,

paludes jätta selle rahuldamata. Samuti avaldas prokurör arvamust kannatanu avalduse kohta.

56. Seoses eeltooduga märgib ringkonnaskohus, et mingit menetluslikku tähendust ei oma see,

et kannatanu pöördus prokuratuuri I. Reigo suhtes esitatud süüdistuse tagasivõtmiseks.

Kriminaalasjas menetluse lõpetamist või süüdistatava õigeksmõistmist kannatanu pöördumine

endaga kaasa ei too. Puutuvalt asjaolusse, et kannatanu ei soovi enam, et I. Reigole oleks

kohaldatud lähenemiskeeld, märgib ringkonnakohus, et lähenemiskeelu tühistamiseks tuleb

isikul pöörduda avaldusega maakohtusse. Kuna kannatanu on varemgi esitanud maakohtule

avaldusi I. Reigo suhtes lähenemiskeelu tühistamiseks, on vastava avalduse menetlemise kord

kannatanule teada ( vt prokuröri kirjalik seisukoht, p 36).

57. Lõpetuseks leiab apellant, et kui lugeda süüteokoosseisud tõendatuks, nähtub vaidlustatud

kohtuotsusest osaline vastuolu põhjendava osa ja resolutiivosa vahel. Kohtuotsuse

resolutiivosast tuleneb, et maakohus tunnistas I. Reigo süüdi täies ulatuses. Sellest ei nähtu aga,

et kohus oleks mingis osas lugenud süüdistuse põhjendamatuks. Samas on aga kohus

põhjendavas osas leidnud, et „Kohus on seisukohal, et lähenemiskeeld on siiski absoluutne, ka

siis kui kannatanu ise rikub seda vahel. Kannatanu enda poolt initsieeritud episoodides on see

süüdlase poolt vastutust välistavaks asjaoluks ja need episoodid tuleb Imre Reigo süüdistusest

välja jätta“.

58. Ringkonnakohus leiab, et apellandi märkus on asjakohane. Nagu eelnevalt sai välja toodud,

leidis maakohus, et kannatanu enda poolt initsieeritud episoodid tuleb I. Reigo süüdistusest

välja jätta. Seega maakohus ei mõistnud I. Reigot täies ulatuses süüdi, sest need episoodid, kus

I. Reigoga võttis ühendust kannatanu ise, jäeti süüdimõistmisest välja. Kuigi maakohus seda

selgesõnaliselt ei ütle, on I. Reigo neis epsioodides sisuliselt õigeks mõistetud. Paraku ei kajastu

kohtu otsustus otsuse resolutiivosas, vaatamata asjaolule, et KrMS § 314 p 2 seda ette näeb.

59. Kohtukolleegium leiab, et eeltoodud menetlusõigusliku vea (KrMS § 339 lg 2 mõttes) saab

apellatsioonikohus kõrvaldada ning täiendab maakohtu otsuse resolutiivosa järgnevaga:

Imre Reigo mõista KarS § 3312 järgi esitatud süüdistuses õigeks episoodides, milles kannatanu

I.M. võttis telefoninumbrilt XXX Imre Reigoga ühendust telefoninumbrile XXXXX:

26.01, 28.01, 29.01. kaks korda, 05.02. kaks korda, 10.02. kaks korda, 12.02. neli korda, 15.02.

kaks korda, 19.02. kaks korda, 28.02. kaks korda, 12.03. kaks korda, 15.03 ja 25.03.2019.

60. Eelmises punktis toodud maakohtu otsuse reosolutiivosa täiendus ei too endaga kaasa

I. Reigole KarS § 3312 järgi mõistetud karistuse vähendamist, sest 4-kuuline vangistus ongi

talle mõistetud selles süüdistuse ulatuses, mille maakohus luges tõendatuks.

61. Kohtupraktika

kohaselt

jäävad

süüdistatava

osalisel

õigeksmõistmisel

või

kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud

seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes

kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt 3-1-1-61-08, p 19.1 ja 3-1-1-14-14, p 1065).

62. Maakohtu otsuse kohaselt mõisteti I. Reigolt välja kõik menetluskulud: 876 eurot sundraha,

765 eurot kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu ning 1368 eurot kaitsjatasu.

Seoses I. Reigo osalise õigeksmõistmisega leiab ringkonnakohus, et osa maakohtus kantud

menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda. Kohtukolleegium vähendab seetõttu I. Reigolt välja

mõistetud kaitsjatasu suurust. I. Reigole esitatud süüdistusest on õigeksmõistetud osa

marginaalne, mistõttu jääb kaitsjatasust 10% riigi kanda, s.o 136,80 eurot. Ülejäänud kaitsjatasu

(1368-136,80) 1231,20 eurot, jääb I. Reigo kanda.

63. Kuna ringkonnakohus ei mõista I. Reigot õigeks nagu taotleb apellant, jääb rahuldamata

taotlus vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 282,70 eurot.

64. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, 4; § 338 p-st 3; § 339 lg-st 2; § 340 lg 2 p-st 6, jätab

Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse I. Reigo süüdimõistmises ja karistamises KarS §

121 lg 2 p 2,3 ja § 3312 järgi sisuliselt muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse

resolutiivosa käesoleva otsuse p-s 48 märgituga.

Samas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis I. Reigolt välja

kõik menetluskulud. Tühistatud osas teeb uue otsuse, millega jätab riigi kanda osa kaitsjatasust,

s.o 136,80 eurot. Ülejäänud kaitsjatasu 1231,20 eurot tuleb välja mõista I. Reigolt. Kaitsja

apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

65. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja kohtulahendi resolutsiooniga ning selgitas seda

kaitsealusele, koostas apellatsiooniteate ja esitas selle, selgitas kaitsealusele kohtulahendi

põhjendava osa avalikuks tegemise määrust, tutvus motiveeritud kohtuotsusega ning

konsulteeris kaitsealust, täpsustas uusi võimalikke asjaolusi (sh. koostas kohtule päringu I.M.

u 19. novembri 2020. a uue avaldusega lähenemiskeelu tühistamiseks), koostas

apellatsioonkaebust ja esitas selle. Kõigeks selleks kulus kaitsjal 300 minutit, mille eest ta

taotleb tasuna riigi õigusabi käigus tehtud toimingute eest tasu summas 324 eurot (sh käibemaks

54 eurot).

66. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § l p 11 ja p 10

ning § 6 lg-le 3 leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kuna ringkonnakohus osaliselt rahuldab apellatsiooni, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS

§ 185 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)