Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-19-14132/36 AI generated

2-19-14132/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-14132/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Osaühing Top Connect (hageja) esitas 15.09.2019 Harju Maakohtule hagi Osaühingu TEZtelecom (kostja) vastu põhivõla 306 086 euro ja viivise nõudes. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas osaliselt 19.09.2019 määrusega. Kohus määras, et hagi tagamiseks tuleb arestida 310 715 euro ulatuses kostja arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides hageja kasuks.

Legislator headnote

AI generated

2-19-14132/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 punkti 6 alusel, kuna vaidlusaluse lepingu punktis 17 on pooled kokku leppinud lepingust tulenevate vaidluste lahendamises vahekohtus.

Keywords

AI generated
telecommunications services mobile antenna permit use of mobile phone driving telegraph and telephone monopoly connection fee misuse of a telecommunications installation
AI generated
2-19-109967/6
03. septembril 2019 esitatud hagiavalduse kohaselt Xxxx AS ja kostja vahel sõlmiti 30.05.2018 lepingu nr 851220343. Ajavahemikus 01.06.2018-01.10.2018. aasta esitas Xxxx AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Lepingu alusel kohustus Xxxx AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole endale võetud kohustusi täitnud.
2-05-9629/3
Hageja nõuab kostjalt 1324,37.- krooni põhjendusega, et kostja on jätnud tasumata temale osutanud telekommunikatsiooniteenuste eest.
2-05-8602/1
AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja – KŠ(praegune T) vahel on sõlmitud leping (edaspidi leping) nr XXX, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefoni sideteenuste Kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni.
2-05-5258/1
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja: Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: MM (isikukood XXX, elukoht XXX) Välja mõista MM`ilt OÜ kasuks 1327.76 (üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse krooni ja 76 senti) krooni, millest põhivõlgnevus on 1182.02 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaks krooni ja 02 senti) krooni ja viivis 145.74 (ükssada nelikümmend viis krooni ja 74 senti) krooni.
2-14-13293/14
OÜ Aktiva Finants esitas 25.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 092.97 euro saamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-14132 Kohtuasi

Osaühingu Top Connect hagi Osaühingu TEZtelecom vastu võla ja viivise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03. detsembri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu TEZtelecom määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Osaühing Top Connect (registrikood 10668897), lepinguline esindaja Oksana Bibikova Kostja Osaühing TEZtelecom (registrikood 11518674), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03. detsembri 2019 määrus osas, milles maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 19. septembri 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Teha tühistatud osas uus määrus, millega tühistada tsiviilasjas nr 2-19-14132 Harju Maakohtu 19. septembri 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Jätta läbi vaatamata Osaühingu Top Connect hagi Osaühingu TEZtelecom vastu võla ja viivise nõudes.

3.2 Tühistada tsiviilasjas nr 2-19-14132 Harju Maakohtu 19. septembri 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

3.3 Jätta maakohtu menetluskulud hageja Osaühingu Top Connect kanda.

3.4 Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Osaühingu Top Connect kanda.

3.5 Harju Maakohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada Riigikohtule määruskaebuse.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Top Connect (hageja) esitas 15.09.2019 Harju Maakohtule hagi Osaühingu TEZtelecom (kostja) vastu põhivõla 306 086 euro ja viivise nõudes. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas osaliselt 19.09.2019 määrusega. Kohus määras, et hagi tagamiseks tuleb arestida 310 715 euro ulatuses kostja arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides hageja kasuks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2018 lepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjale mobiilset telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus selle eest tasuma. Samuti sõlmisid pooled lepingu lisa, mille järgi võttis kostja endale ettevõtete Teztelecom London LLP ja Teztelecom Latvia Sia õigusjärglastena kohustus tasuda nende võla. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

3. Maakohus võttis hagi 08.10.2019 määrusega menetlusse.

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 punkti 6 alusel, kuna vaidlusaluse lepingu punktis 17 on pooled kokku leppinud lepingust tulenevate vaidluste lahendamises vahekohtus.

5. Hageja vaidles vastu hagi läbivaatamata jätmisele.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Harju Maakohtu 03.12.2019 määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p

6 alusel. Sama määrusega jättis maakohus jõusse 19.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.

7. Maakohus ei nõustunud menetluse käigus hageja poolt esitatud vastuväitega, mille kohaselt on kostja oma käitumisega tunnistanud Harju Maakohtu kohtualluvust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et TsMS § 330 lg 2 annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. Sama määruse p-s 15 märkis Riigikohus, et TsMS § 423 lg 1 p-s 6 viidatud hagi all peetakse silmas nii hagisid, mille ese on ainult vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine, kui ka hagisid, mille ese on muu hulgas vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine. Kostja esitas esmases 28.10.2019 vastuses hagiavaldusele koheselt vastuväite, mille järgi hagi ei ole vahekohtu kokkuleppe tõttu lubatav ning hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 6 kohaselt läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kostja ei pidanud hagi tagamist vaidlustades 23.10.2019 määruskaebuses viitama poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkuleppele, kuna eelnev ei puudutanud hagi tagamise määruse põhjendatust ja õiguspärasust.

8. Maakohus jõudis järeldusele, et hagi ei ole TsMS § 423 lg 1 p 6 kohaselt lubatav, kuna poolte vahel on sõlmitud vahekohtu kokkulepe (hagiavalduse lisana 2 esitatud lepingu p-s 17). Hageja ei ole kohtu menetlusse võetud hagis ühelgi viisil vaidlustanud poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepet. Kui hageja leidis, et vahekohtu kokkulepe on mõnel alusel kehtetu, tulnuks hagejal eelnev hagis selgelt välja tuua ja kokkuleppe kehtetusele tugineda, ent hageja ei ole vahekohtu kokkulepet hagiavalduse tekstis isegi maininud. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe on kehtetu. Kohtu hinnangul ei tulene käesoleval juhul ühestki seaduse sättest (nt TsMS §-st 718, TsÜS-ist või VÕS-ist), et poole vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe on kehtetu. Maakohtu hinnangul on vahekohtu kokkulepe piisavalt selge, kuna kokkuleppest nähtub poolte tahe lahendada vaidlus Tallinna vahekohtus vastavalt Eestis parajasti kehtivatele vahekohtumenetluse reeglitele.

9. Maakohus märkis, et TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 720 järgi vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimine ei välista, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast vahekohtumenetluse algust. Kuna vahekohtu kohtualluvus ei välista hagi tagamist kohtu poolt, siis ei tühista maakohus 19.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

MÄÄRUSKAEBUS

10. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja, kes palus maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti jõusse 19.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kostja palus teha uue määruse, millega tühistada kohaldatud hagi tagamise abinõu. Alternatiivselt palus kostja määrata hagejale tähtaeg hagi esitamiseks vahekohtusse, mille möödalaskmisel hagi tagamise abinõu tühistatakse.

11. Määruskaebuse kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeritud olukord, mil hagi läbi vaatamata jätmisel hagi tagamist ei tühistata. Käesoleval juhul ei ole vahekohtule hagi esitatud ning hagejal puudub igasugune kohustus hagi vahekohtusse esitamiseks. Samas on kostja kontod arestitud. Hagi tagamine tuleb tühistada.

VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE

12. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes osas, milles maakohus jättis 19.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Osas, milles maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi tagamise abinõu jõusse.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega tühistab hagi tagamise. Määruskaebus kuulub seega rahuldamisele.

16. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

17. Maakohus on hagi tagamise abinõu jõusse jätmisel tuginenud TsMS §-le 720, mis sätestab, et vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimine ei välista, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast vahekohtumenetluse algust. Käesoleval juhul ei ole hageja maakohtule selgesõnaliselt avaldanud, et ta kavatseb sama vaidluse lahendamiseks pöörduda vahekohtu poole. Kostja ei ole ka ringkonnakohtule teatanud, et ta on pöördunud vaidluse lahendamiseks vahekohtu poole, kuigi tal on vahekohtu poole pöördumiseks ja sellest ringkonnakohtule teatamiseks olnud piisavalt aega. Eeltoodust tulenevalt puudub alus tugineda TsMS §-le 720. Seega kuulub kohaldamisele TsMS § 386 lg 4, mille kohaselt kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning selles osas ei ole määrust vaidlustatud, siis tuleb hagi tagamine tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel.

18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab maakohus nii maakui ringkonnakohtu menetluskulude suuruse tervikuna kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu