2-20-4358/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHageja esitas 19.03.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks Kostja teatas 03.09.2020 kohtule, et täitemenetlus täiteasjas 025/2020/907 on lõppenud, sest
Legislator headnote
AI generated2-20-4358/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hageja esitas 19.03.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks Kostja teatas 03.09.2020 kohtule, et täitemenetlus täiteasjas 025/2020/907 on lõppenud, sest
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter
Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-4358
Kohtuasi
XX hagi AS-i Cresco Väärtpaberid vastu sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2020/907
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.10.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik
Kostja AS Cresco Väärtpaberid (registrikood 10093327),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 08.10.2020 määrus ja saata tsiviilasi menetluse
jätkamiseks tagasi maakohtule.
2. XX määruskaebus rahuldada.
3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks
maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis.
4. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Hageja esitas 19.03.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks täiteasjas 025/2020/907.
2. Kostja teatas 03.09.2020 kohtule, et täitemenetlus täiteasjas 025/2020/907 on lõppenud, sest
hageja täitis menetluse aluseks oleva nõude. Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist ning
menetluskulude hageja kanda jätmist.
2-20-4358
3. Hageja leidis, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 14.09.2020 kohtule
taotluse hagi täpsustamiseks. Hageja soovib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376
lõike 4 punkti 3 alusel täpsustada nõuet ja palub kostjalt välja mõista hageja poolt
täitemenetluses tasutud summa ja põhjendamatu täitemenetlusega hagejale tekitatud kahju koos
viivistega.
4. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu ja leidis, et tegemist ei ole hagi täpsustamisega TsMS
§ 376 lõike 4 punkti 3 tähenduses, vaid hagi muutmisega. Hagi aluse ja eseme üheaegne
muutmine ei ole lubatud. Hageja muudab mittevaralise sundtäitmise lubamatuks tunnistamise
nõude rahaliseks alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudeks. Samuti on asjaolud erinevad
algsel nõudel, mille aluseks oli, et hageja on nõude tasaarvestanud. Sedavõrd oluline muutmine
menetluse kestel ei ole lubatud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohus keeldus 08.10.2020 määrusega lubamast hagejal muuta hagi 14.09.2020
esitatud viisil ja määras menetleda tsiviilasja lähtudes 19.03.2020 esitatud nõudest. Sama
määrusega jättis kohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras
pooltele menetluskuludega seonduvad tähtajad.
6. Hageja esitas 14.09.2020 kohtule taotluse nõude täpsustamiseks TsMS § 376 lõike 4 punkti
3 alusel. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi
eset või alust kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lõike 1 lause 1). Kui hageja muudab
korraga nii hagi eset kui alust, menetlus on esimeses astmes ja kostja lubab sellist muutmist,
siis peaks nii hagi eseme kui ka aluse korraga muutmine olema lubatud. Kui kostja sellise
muutmisega ehk sisuliselt uue hagi esitamisega ei nõustu, ei tohi nõusolekut anda ka kohus
(I. Järvekülg. V. Kõve. TsMS II komm vlj. § 376, punkt 3.2.4).
7. Hagi muutmiseks ei peeta esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise
eseme või muu hüve nõudmist (TsMS § 376 lõike 4 punkt 3). Viidatud säte võimaldab hagejal
muuta hagis nõutud esemest erinevat eset või hüve, mitte muuta hagi eset. Hageja esitas algses
hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. 14.09.2020 taotlusega soovib hageja
esitada alusetult saadu tagastamise ja kahju hüvitamise nõude. Seega ei ole tegemist olukorraga,
kus hageja nõuab muutunud asjaolude tõttu teist hüve, vaid hageja esitab täiesti uue ja algsest
erineva nõude. Vastavalt ei ole tegemist nõuete täpsustamisega TsMS § 376 lõike 4 punkti 3
tähenduses, vaid hagi muutmisega.
8. Hageja saab hagi muuta, kui hagi muutmine taotletud kujul on TsMS § 376 lõike 1
tähenduses lubatav ja kostja või kohus annab selleks nõusoleku. Hageja saab muuta hagi eset
või alust. Hageja taotleb selgelt hagi eseme muutmist – sundtäitmise lubamatuks tunnistamise
nõude asendamist rahalise nõudega. Hagi aluse muutmisega on tegemist, kui uued asjaolud
loovad hagis esitatud elulistest asjaoludest hoopis teistsuguse pildi ehk muutub asjaolude
kogumi tuum (I. Järvekülg. V. Kõve. TsMS II komm vlj. § 376, punkt 3.2.3). Hageja tugines
hagi alusena asjaolule, et kostjal on hageja vastu nõue, hagejal on kostja vastu nõue ja hageja
tasaarvestas enda nõude kostja nõudega. Muudetud nõuete osas tugineb hageja asjaolule, et ta
tasus kostjale ilma igasuguse aluseta täitemenetluses teatud summa ja kandis seeläbi kahju.
Seega erineb algse hagi ja täpsustatud hagi aluseks olevate asjaolude kogumi tuum. Vastavalt
soovib hageja muuta korraga nii hagi aluseks olevaid asjaolusid kui hagi eset. Kostja hagi
muutmiseks nõusolekut ei andnud. Lähtuvalt TsMS § 376 lõike 1 sõnastusest, mis lubab muuta
hagi eset või alust ja õiguskirjanduses esitatud seisukohast, et mõlema muutmisel peab kohus
2-20-4358
arvestama kostja seisukohaga, keeldus kohus lubamast hagi muutmist hageja taotletud viisil.
Seega menetleb kohus tsiviilasja lähtuvalt 19.03.2020 esitatud nõuetest.
9. Hageja taotles täiteasja 025/2020/907 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja väitel on
täiteasi lõpetatud. Täiteasja lõpetamise tõttu ei ole kohtul võimalik tunnistada täiteasja
025/2020/907 lubamatuks, sest puudub täiteasi, mille sundtäitmist lubamatuks tunnistada.
Seega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja esineb alus hagi läbi vaatamata
jätmiseks TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel.
10. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus
lõpetatakse määrusega ja seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 168 lõige 2). Seadusest ei tulene
erandeid, mistõttu jättis kohus menetluskulud viidatud sätte alusel hageja kanda. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist (TsMS § 174 lõige 4).
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi
maakohtule menetluse jätkamiseks.
12. Hageja nõude täpsustus ei olnud hagi muutmine. Kohus on valesti kohaldanud TsMS § 376
lõike 4 punkti 3. Hageja ei nõustu, et ta esitas täiesti uue ja algsest erineva nõude. Asjaolud on
jäänud suures plaanis samaks – hagejal oli nõue kostja vastu, mille ta tasaarvestas ning kostja
nõue oli lõppenud. Erisus esialgse hagi alusega on see, et täitemenetluse läbiviimisel tekkiva
pöördumatu kahju vältimiseks pidi hageja täitma täitemenetluses nõutud summa, mida hageja
nüüd tagasi nõuab. Õiguskirjanduses on märgitud, et hagi aluse muutmisena ei ole käsitletav
see, kui hageja tugineb (pärast hagi esitamist toimunud) asjaolude muutumisele, mis üleüldse
nõude kohandamise vajaduse kaasa tõi. Praegusel juhul toimus muutus peale hagi esitamist. Ka
Riigikohus on märkinud (lahendis nr 3-2-1-60-11, punkt 21), et sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise hagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud
muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. Seega ei tuleks lugeda kostja nõude täitmisest
tingitud nõude kohandamist hagi muutmiseks TsMS § 376 lõike 4 punkti 3 alusel ning tuleks
menetleda kohandatud nõuet. Alternatiivselt tuleks aga selliste asjaolude ilmnemisel lubada
hagi muutmist TsMS § 376 lõike 1 alusel.
13. Kohus kohaldas valesti TsMS § 376 lõiget 1, kui ei lubanud hagi muutmist põhjusel, et
kostja ei andnud selleks nõusolekut. Kohus tõlgendas vääralt õiguskirjanduses esitatud
seisukohti, leides, et hagi aluse ja eseme korraga muutmisel ei tohi kostja nõusoleku puudumisel
anda nõusolekut ka kohus. Kohtu viidatud õiguskirjandusest tuleneb hoopis, et selline
muutmine peaks olema välistatud juhul, kui esialgse ja uue vaidluse eseme vahel puudub
igasugune seos, millise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Mõlema nõude aluseks on
hageja tasaarvestus ning mõlema nõude eelduseks on kostja nõude alusetus. Kohtu viidatud
õiguskirjanduse kohaselt peaks kohus andma nõusoleku juhul, kui hagi muutmine hageja
taotletud viisil võimaldab lahendada sisulise vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada
õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste algatamist. Praegusel juhul ei saa olla kahtlust
selles, et hagi muutmata jätmisel on hageja sunnitud esitama uue hagi kohtusse, pooltevaheline
sisuline vaidlus jääb lahendamata ja õigusrahu saavutamata ning suurenevad asjatult
menetluskulud. Kohus jättis sisuliselt diskretsiooni kasutamata, st isegi ei kaalunud asjaolusid,
mis võiksid õigustada hagi muutmise lubamist.
14. Lisaks leidis kohus vääralt, et täitemenetluse lõppemise tõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata.
Praegusel juhul tugines hageja hagis sellele, et kostja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Seega
2-20-4358
peab kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamiseks lahendama esmalt
tuvastusnõude (tasaarvestuse kehtivuse), milleks hagejal on õiguslik huvi – kui kohus tuvastab
tasaarvestuse kehtivuse, on hagejal õigus nõuda kostjalt täitemenetluses tasutud summad tagasi
ning nõuda sellega tekkinud kahju hüvitamist. Seega ka juhul, kui hagi muutmine ei olnud
lubatav, jättis kohus ebaõigesti juba menetluses oleva hagi läbi vaatamata, sest hageja nõue
sisaldas tuvastusnõuet, mille läbi vaatamata jätmiseks puudus alus.
15. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 08.10.2020 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2
alusel tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule
menetluse jätkamiseks.
18. Käesolevas asjas esitas hageja 19.03.2020 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
14.09.2020 avalduses soovis hageja seoses täitemenetluse lõppemisega TsMS § 376 lõike 4
alusel oma nõuet täpsustada, paludes kostjalt välja mõista hageja poolt täitemenetluses alusetult
tasutud summa ja põhjendamatu täitemenetlusega hagejale tekitatud kahju koos viivistega.
Vaidlustatud määrusega keeldus maakohus lubamast hagejal muuta hagi 14.09.2020 esitatud
viisil ja jättis algselt esitatud hagi läbi vaatamata nõude perspektiivituse tõttu. Hageja leiab
määruskaebuses, et: 1) maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 376 lõike 4 punkti
3 ja leidis ebaõigesti, et tegemist oli hagi muutmisega; 2) maakohus jättis põhjendamatult hagi
muutmisele nõusoleku andmata; 3) maakohus saab jätkata algselt esitatud nõude menetlust ka
juhul, kui ei luba hagi muutmist.
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ebaõigesti ei andnud nõusolekut hagi
muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hagi eset (TsMS § 363 lõike 1 punkti
1) silmas pidades esitas hageja 14.09.2020 avalduses täiesti uue ja algsest erineva nõude. Seega
oli tegemist hagi eseme muutmisega. Hagi aluseks olevate asjaolude (TsMS § 363 lõike 1 punkt
2) osas on aga hageja õigesti märkinud, et n-ö asjaolude tuum on jäänud samaks - hageja tugineb
jätkuvalt sellele, et tal oli nõue kostja vastu, mille ta tasaarvestas ning kostja nõue oli lõppenud,
kuid sellele lisanduvad täiendavad asjaolud, mis tulenevad sellest, et hageja oli talle kuuluva
kinnisasja sundvõõrandamise vältimiseks kohustatud sundtäidetava nõude siiski rahuldama
enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks alustatud kohtumenetluse jõustunud lahendiga
lõppemist. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist üheaegse hagi aluse ja eseme
muutmisega, vaid hagi eseme muutmise ja hagi aluse täiendamisega.
Maakohus leidis õigesti, et praeguses olukorras ei kohaldu TsMS § 376 lõike 4 punkt 3, mille
kohaselt hagi muutmiseks ei peeta esialgselt nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu
teise eseme või muu hüve nõudmist. Ese, mille asemel hageja saab teist eset või muud hüve
nõuda, on vaidlusalune ese ehk asi, õigus või muu hüve tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)
§ 48 mõistes, mitte hageja menetluslik nõue ehk hagi ese (I. Järvekülg., V. Kõve jt. TsMS II.
Komm vlj. Tallinn 2017. § 376, punkt 3.4.3 b, lk 506). Maakohtu menetluses olnud
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue ei ole sooritushagi, millega hageja nõuaks kostjalt
teatud eset, vaid eriliigiline hagi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2016 määrus tsiviilasjas
nr 2-16-2612, punkt 15). Kuivõrd hageja ei ole esitanud nõuet TsÜS § 48 mõistes eseme suhtes,
2-20-4358
ei ole võimalik nõude esitamine ka mõne muu eseme või hüve suhtes. Seega hageja nõude
muutmine ei kujuta endast TsMS § 376 lõike 4 punkti 3 kohast nõutud eseme asendamist.
Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust ka asjaolude muutumise aega puudutavad kaebuse
väited.
Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et hageja muutis 14.09.2020 avaldusega hagi eset ning asjas
ei kohaldu TsMS § 376 lõike 4 punktis 3 sätestatud erand. Seega oli TsMS § 376 lõike 1 esimese
lause järgi vajalik kostja või kohtu nõusolek. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu. Seega tuli
kohtul anda hagi muutmise põhjendatusele TsMS § 376 lõike 2 kohane sisuline hinnang.
Viidatud sätte kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui
senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada
eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Õiguskirjanduses on leitud, et mõjuvat põhjust ei tuleks
käsitleda kitsalt üksnes menetlusökonoomiliste kaalutlustena, vaid seostada laiemalt
küsimusega, kas objektiivselt on hagi muutmine mõlema poole ja õigusemõistmisega seotud
avalikke huve arvestades otstarbekas. Kohus peaks andma nõusoleku juhul, kui hagi muutmine
hageja taotletud viisil võimaldab lahendada sisulise vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada
õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste algatamist. Samuti on oluline, et esialgse ja uue
nõude menetlemise vahel oleks sisuline seos (I. Järvekülg., V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj.
Tallinn 2017. § 376, punkt 3.3.3 a, b, lk 501).
Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud hagi muutmise lubatavust puudutava
diskretsiooniotsustuse ka põhjendamata (TsMS § 442 lõiget 8 koosmõjus § 463 lõikega 2),
jättes hinnangu andmata TsMS § 376 lõikest 2 tulenevatele eeldustele ning asudes seisukohale,
et kuna kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei andnud, ei saa seda anda ka kohus.
Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et sellisele seisukohale asudes on maakohus vääralt
tõlgendanud TsMS-i kommenteeritud väljaande autorite seisukohti ja sellest tulenevalt
ebaõigesti kohaldanud seadust. Kaebuses on õigesti esile toodud, et õiguskirjanduses on
väidetud, et hagi eseme muutmiseks nõusoleku andmine kohtu poolt peaks olema välistatud
olukorras, kus kostja nõusolekut ei anna ning esialgse ja uue vaidluse eseme vahel puudub
igasugune seos (I. Järvekülg., V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj. Tallinn 2017. § 376, punkt 3.2.4,
lk 499). Seega ei saa viidatud õiguskirjandusest teha järeldust, et kostja nõusoleku puudumisel
peaks igal juhul olema välistatud ka kohtu poolt nõusoleku andmine. Praegusel juhul ei ole
kohus ka hagiesemete vahelist seost hinnanud.
20. Lisaks nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et sõltumata eeltoodust puudus maakohtul alus
jätta läbi vaatamata hageja juba menetluses olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet.
Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et ei ole võimalik tunnistada lubamatuks sundtäitmist, mis
on juba lõpetatud. Iseenesest on õige, et täitemenetluse lõpetamise tõttu ei ole hagejal enam
võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peamist eesmärki, milleks on
sellise täitemenetluse, mille lõpuni viimine tooks kaasa õigusvastase tagajärje, takistamine.
Täitemenetluse lõpetamise faktist ei saa aga automaatselt järeldada, et hagejal puudub TsMS
§ 368 lõike 1 mõistes õiguslik huvi sundtäitmise lubamatuse tuvastamise suhtes ega saa sellist
huvi välistada. Hageja on vastavat huvi määruskaebuses ka põhjendanud, märkides, et kui
kohus tuvastab tasaarvestuse kehtivuse, on hagejal õigus nõuda kostjalt täitemenetluses tasutud
summad tagasi ning nõuda sellega seoses tekkinud kahju hüvitamist. Sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise nõude menetlemisel tuleb kohtul anda sisuline hinnang hageja tasaarvestuse
vastuväitele.
Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtupraktikas on leitud, et kui kohtu menetluses on hagi
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtutäitur lõpetab menetluse kestel täitemenetluse,
saab hageja TsMS § 376 lõike 4 punkti 3 järgi täpsustada hagi eset selliselt, et nõuab toimunud
2-20-4358
sundtäitmise lubamatuse tuvastamist (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus tsiviilasjas
nr 2-19-2498, punkt 7).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21. Määruskaebemenetluse kulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asjas lõpplahendi
tegemisel (TsMS § 173 lõiked 1 ja 3, § 174 lõige 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/