2-20-4358/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4358

Kohtuasi

XX hagi AS-i Cresco Väärtpaberid vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2020/907

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.10.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

Kostja AS Cresco Väärtpaberid (registrikood 10093327),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.10.2020 määrus ja saata tsiviilasi menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule.

2. XX määruskaebus rahuldada.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks

maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis.

4. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 19.03.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas 025/2020/907.

2. Kostja teatas 03.09.2020 kohtule, et täitemenetlus täiteasjas 025/2020/907 on lõppenud, sest

hageja täitis menetluse aluseks oleva nõude. Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist ning

menetluskulude hageja kanda jätmist.

2-20-4358

3. Hageja leidis, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas 14.09.2020 kohtule

taotluse hagi täpsustamiseks. Hageja soovib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376

lõike 4 punkti 3 alusel täpsustada nõuet ja palub kostjalt välja mõista hageja poolt

täitemenetluses tasutud summa ja põhjendamatu täitemenetlusega hagejale tekitatud kahju koos

viivistega.

4. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu ja leidis, et tegemist ei ole hagi täpsustamisega TsMS

§ 376 lõike 4 punkti 3 tähenduses, vaid hagi muutmisega. Hagi aluse ja eseme üheaegne

muutmine ei ole lubatud. Hageja muudab mittevaralise sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõude rahaliseks alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudeks. Samuti on asjaolud erinevad

algsel nõudel, mille aluseks oli, et hageja on nõude tasaarvestanud. Sedavõrd oluline muutmine

menetluse kestel ei ole lubatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 08.10.2020 määrusega lubamast hagejal muuta hagi 14.09.2020

esitatud viisil ja määras menetleda tsiviilasja lähtudes 19.03.2020 esitatud nõudest. Sama

määrusega jättis kohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras

pooltele menetluskuludega seonduvad tähtajad.

6. Hageja esitas 14.09.2020 kohtule taotluse nõude täpsustamiseks TsMS § 376 lõike 4 punkti

3 alusel. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi

eset või alust kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lõike 1 lause 1). Kui hageja muudab

korraga nii hagi eset kui alust, menetlus on esimeses astmes ja kostja lubab sellist muutmist,

siis peaks nii hagi eseme kui ka aluse korraga muutmine olema lubatud. Kui kostja sellise

muutmisega ehk sisuliselt uue hagi esitamisega ei nõustu, ei tohi nõusolekut anda ka kohus

(I. Järvekülg. V. Kõve. TsMS II komm vlj. § 376, punkt 3.2.4).

7. Hagi muutmiseks ei peeta esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise

eseme või muu hüve nõudmist (TsMS § 376 lõike 4 punkt 3). Viidatud säte võimaldab hagejal

muuta hagis nõutud esemest erinevat eset või hüve, mitte muuta hagi eset. Hageja esitas algses

hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. 14.09.2020 taotlusega soovib hageja

esitada alusetult saadu tagastamise ja kahju hüvitamise nõude. Seega ei ole tegemist olukorraga,

kus hageja nõuab muutunud asjaolude tõttu teist hüve, vaid hageja esitab täiesti uue ja algsest

erineva nõude. Vastavalt ei ole tegemist nõuete täpsustamisega TsMS § 376 lõike 4 punkti 3

tähenduses, vaid hagi muutmisega.

8. Hageja saab hagi muuta, kui hagi muutmine taotletud kujul on TsMS § 376 lõike 1

tähenduses lubatav ja kostja või kohus annab selleks nõusoleku. Hageja saab muuta hagi eset

või alust. Hageja taotleb selgelt hagi eseme muutmist – sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõude asendamist rahalise nõudega. Hagi aluse muutmisega on tegemist, kui uued asjaolud

loovad hagis esitatud elulistest asjaoludest hoopis teistsuguse pildi ehk muutub asjaolude

kogumi tuum (I. Järvekülg. V. Kõve. TsMS II komm vlj. § 376, punkt 3.2.3). Hageja tugines

hagi alusena asjaolule, et kostjal on hageja vastu nõue, hagejal on kostja vastu nõue ja hageja

tasaarvestas enda nõude kostja nõudega. Muudetud nõuete osas tugineb hageja asjaolule, et ta

tasus kostjale ilma igasuguse aluseta täitemenetluses teatud summa ja kandis seeläbi kahju.

Seega erineb algse hagi ja täpsustatud hagi aluseks olevate asjaolude kogumi tuum. Vastavalt

soovib hageja muuta korraga nii hagi aluseks olevaid asjaolusid kui hagi eset. Kostja hagi

muutmiseks nõusolekut ei andnud. Lähtuvalt TsMS § 376 lõike 1 sõnastusest, mis lubab muuta

hagi eset või alust ja õiguskirjanduses esitatud seisukohast, et mõlema muutmisel peab kohus

2-20-4358

arvestama kostja seisukohaga, keeldus kohus lubamast hagi muutmist hageja taotletud viisil.

Seega menetleb kohus tsiviilasja lähtuvalt 19.03.2020 esitatud nõuetest.

9. Hageja taotles täiteasja 025/2020/907 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja väitel on

täiteasi lõpetatud. Täiteasja lõpetamise tõttu ei ole kohtul võimalik tunnistada täiteasja

025/2020/907 lubamatuks, sest puudub täiteasi, mille sundtäitmist lubamatuks tunnistada.

Seega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja esineb alus hagi läbi vaatamata

jätmiseks TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel.

10. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 168 lõige 2). Seadusest ei tulene

erandeid, mistõttu jättis kohus menetluskulud viidatud sätte alusel hageja kanda. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist (TsMS § 174 lõige 4).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

12. Hageja nõude täpsustus ei olnud hagi muutmine. Kohus on valesti kohaldanud TsMS § 376

lõike 4 punkti 3. Hageja ei nõustu, et ta esitas täiesti uue ja algsest erineva nõude. Asjaolud on

jäänud suures plaanis samaks – hagejal oli nõue kostja vastu, mille ta tasaarvestas ning kostja

nõue oli lõppenud. Erisus esialgse hagi alusega on see, et täitemenetluse läbiviimisel tekkiva

pöördumatu kahju vältimiseks pidi hageja täitma täitemenetluses nõutud summa, mida hageja

nüüd tagasi nõuab. Õiguskirjanduses on märgitud, et hagi aluse muutmisena ei ole käsitletav

see, kui hageja tugineb (pärast hagi esitamist toimunud) asjaolude muutumisele, mis üleüldse

nõude kohandamise vajaduse kaasa tõi. Praegusel juhul toimus muutus peale hagi esitamist. Ka

Riigikohus on märkinud (lahendis nr 3-2-1-60-11, punkt 21), et sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud

muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. Seega ei tuleks lugeda kostja nõude täitmisest

tingitud nõude kohandamist hagi muutmiseks TsMS § 376 lõike 4 punkti 3 alusel ning tuleks

menetleda kohandatud nõuet. Alternatiivselt tuleks aga selliste asjaolude ilmnemisel lubada

hagi muutmist TsMS § 376 lõike 1 alusel.

13. Kohus kohaldas valesti TsMS § 376 lõiget 1, kui ei lubanud hagi muutmist põhjusel, et

kostja ei andnud selleks nõusolekut. Kohus tõlgendas vääralt õiguskirjanduses esitatud

seisukohti, leides, et hagi aluse ja eseme korraga muutmisel ei tohi kostja nõusoleku puudumisel

anda nõusolekut ka kohus. Kohtu viidatud õiguskirjandusest tuleneb hoopis, et selline

muutmine peaks olema välistatud juhul, kui esialgse ja uue vaidluse eseme vahel puudub

igasugune seos, millise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Mõlema nõude aluseks on

hageja tasaarvestus ning mõlema nõude eelduseks on kostja nõude alusetus. Kohtu viidatud

õiguskirjanduse kohaselt peaks kohus andma nõusoleku juhul, kui hagi muutmine hageja

taotletud viisil võimaldab lahendada sisulise vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada

õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste algatamist. Praegusel juhul ei saa olla kahtlust

selles, et hagi muutmata jätmisel on hageja sunnitud esitama uue hagi kohtusse, pooltevaheline

sisuline vaidlus jääb lahendamata ja õigusrahu saavutamata ning suurenevad asjatult

menetluskulud. Kohus jättis sisuliselt diskretsiooni kasutamata, st isegi ei kaalunud asjaolusid,

mis võiksid õigustada hagi muutmise lubamist.

14. Lisaks leidis kohus vääralt, et täitemenetluse lõppemise tõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata.

Praegusel juhul tugines hageja hagis sellele, et kostja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Seega

2-20-4358

peab kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamiseks lahendama esmalt

tuvastusnõude (tasaarvestuse kehtivuse), milleks hagejal on õiguslik huvi – kui kohus tuvastab

tasaarvestuse kehtivuse, on hagejal õigus nõuda kostjalt täitemenetluses tasutud summad tagasi

ning nõuda sellega tekkinud kahju hüvitamist. Seega ka juhul, kui hagi muutmine ei olnud

lubatav, jättis kohus ebaõigesti juba menetluses oleva hagi läbi vaatamata, sest hageja nõue

sisaldas tuvastusnõuet, mille läbi vaatamata jätmiseks puudus alus.

15. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 08.10.2020 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2

alusel tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

18. Käesolevas asjas esitas hageja 19.03.2020 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

14.09.2020 avalduses soovis hageja seoses täitemenetluse lõppemisega TsMS § 376 lõike 4

alusel oma nõuet täpsustada, paludes kostjalt välja mõista hageja poolt täitemenetluses alusetult

tasutud summa ja põhjendamatu täitemenetlusega hagejale tekitatud kahju koos viivistega.

Vaidlustatud määrusega keeldus maakohus lubamast hagejal muuta hagi 14.09.2020 esitatud

viisil ja jättis algselt esitatud hagi läbi vaatamata nõude perspektiivituse tõttu. Hageja leiab

määruskaebuses, et: 1) maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 376 lõike 4 punkti

3 ja leidis ebaõigesti, et tegemist oli hagi muutmisega; 2) maakohus jättis põhjendamatult hagi

muutmisele nõusoleku andmata; 3) maakohus saab jätkata algselt esitatud nõude menetlust ka

juhul, kui ei luba hagi muutmist.

19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ebaõigesti ei andnud nõusolekut hagi

muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hagi eset (TsMS § 363 lõike 1 punkti

1) silmas pidades esitas hageja 14.09.2020 avalduses täiesti uue ja algsest erineva nõude. Seega

oli tegemist hagi eseme muutmisega. Hagi aluseks olevate asjaolude (TsMS § 363 lõike 1 punkt

2) osas on aga hageja õigesti märkinud, et n-ö asjaolude tuum on jäänud samaks - hageja tugineb

jätkuvalt sellele, et tal oli nõue kostja vastu, mille ta tasaarvestas ning kostja nõue oli lõppenud,

kuid sellele lisanduvad täiendavad asjaolud, mis tulenevad sellest, et hageja oli talle kuuluva

kinnisasja sundvõõrandamise vältimiseks kohustatud sundtäidetava nõude siiski rahuldama

enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks alustatud kohtumenetluse jõustunud lahendiga

lõppemist. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist üheaegse hagi aluse ja eseme

muutmisega, vaid hagi eseme muutmise ja hagi aluse täiendamisega.

Maakohus leidis õigesti, et praeguses olukorras ei kohaldu TsMS § 376 lõike 4 punkt 3, mille

kohaselt hagi muutmiseks ei peeta esialgselt nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu

teise eseme või muu hüve nõudmist. Ese, mille asemel hageja saab teist eset või muud hüve

nõuda, on vaidlusalune ese ehk asi, õigus või muu hüve tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 48 mõistes, mitte hageja menetluslik nõue ehk hagi ese (I. Järvekülg., V. Kõve jt. TsMS II.

Komm vlj. Tallinn 2017. § 376, punkt 3.4.3 b, lk 506). Maakohtu menetluses olnud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue ei ole sooritushagi, millega hageja nõuaks kostjalt

teatud eset, vaid eriliigiline hagi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2016 määrus tsiviilasjas

nr 2-16-2612, punkt 15). Kuivõrd hageja ei ole esitanud nõuet TsÜS § 48 mõistes eseme suhtes,

2-20-4358

ei ole võimalik nõude esitamine ka mõne muu eseme või hüve suhtes. Seega hageja nõude

muutmine ei kujuta endast TsMS § 376 lõike 4 punkti 3 kohast nõutud eseme asendamist.

Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust ka asjaolude muutumise aega puudutavad kaebuse

väited.

Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et hageja muutis 14.09.2020 avaldusega hagi eset ning asjas

ei kohaldu TsMS § 376 lõike 4 punktis 3 sätestatud erand. Seega oli TsMS § 376 lõike 1 esimese

lause järgi vajalik kostja või kohtu nõusolek. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu. Seega tuli

kohtul anda hagi muutmise põhjendatusele TsMS § 376 lõike 2 kohane sisuline hinnang.

Viidatud sätte kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui

senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada

eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Õiguskirjanduses on leitud, et mõjuvat põhjust ei tuleks

käsitleda kitsalt üksnes menetlusökonoomiliste kaalutlustena, vaid seostada laiemalt

küsimusega, kas objektiivselt on hagi muutmine mõlema poole ja õigusemõistmisega seotud

avalikke huve arvestades otstarbekas. Kohus peaks andma nõusoleku juhul, kui hagi muutmine

hageja taotletud viisil võimaldab lahendada sisulise vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada

õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste algatamist. Samuti on oluline, et esialgse ja uue

nõude menetlemise vahel oleks sisuline seos (I. Järvekülg., V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj.

Tallinn 2017. § 376, punkt 3.3.3 a, b, lk 501).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud hagi muutmise lubatavust puudutava

diskretsiooniotsustuse ka põhjendamata (TsMS § 442 lõiget 8 koosmõjus § 463 lõikega 2),

jättes hinnangu andmata TsMS § 376 lõikest 2 tulenevatele eeldustele ning asudes seisukohale,

et kuna kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei andnud, ei saa seda anda ka kohus.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et sellisele seisukohale asudes on maakohus vääralt

tõlgendanud TsMS-i kommenteeritud väljaande autorite seisukohti ja sellest tulenevalt

ebaõigesti kohaldanud seadust. Kaebuses on õigesti esile toodud, et õiguskirjanduses on

väidetud, et hagi eseme muutmiseks nõusoleku andmine kohtu poolt peaks olema välistatud

olukorras, kus kostja nõusolekut ei anna ning esialgse ja uue vaidluse eseme vahel puudub

igasugune seos (I. Järvekülg., V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj. Tallinn 2017. § 376, punkt 3.2.4,

lk 499). Seega ei saa viidatud õiguskirjandusest teha järeldust, et kostja nõusoleku puudumisel

peaks igal juhul olema välistatud ka kohtu poolt nõusoleku andmine. Praegusel juhul ei ole

kohus ka hagiesemete vahelist seost hinnanud.

20. Lisaks nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et sõltumata eeltoodust puudus maakohtul alus

jätta läbi vaatamata hageja juba menetluses olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet.

Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et ei ole võimalik tunnistada lubamatuks sundtäitmist, mis

on juba lõpetatud. Iseenesest on õige, et täitemenetluse lõpetamise tõttu ei ole hagejal enam

võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peamist eesmärki, milleks on

sellise täitemenetluse, mille lõpuni viimine tooks kaasa õigusvastase tagajärje, takistamine.

Täitemenetluse lõpetamise faktist ei saa aga automaatselt järeldada, et hagejal puudub TsMS

§ 368 lõike 1 mõistes õiguslik huvi sundtäitmise lubamatuse tuvastamise suhtes ega saa sellist

huvi välistada. Hageja on vastavat huvi määruskaebuses ka põhjendanud, märkides, et kui

kohus tuvastab tasaarvestuse kehtivuse, on hagejal õigus nõuda kostjalt täitemenetluses tasutud

summad tagasi ning nõuda sellega seoses tekkinud kahju hüvitamist. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõude menetlemisel tuleb kohtul anda sisuline hinnang hageja tasaarvestuse

vastuväitele.

Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtupraktikas on leitud, et kui kohtu menetluses on hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtutäitur lõpetab menetluse kestel täitemenetluse,

saab hageja TsMS § 376 lõike 4 punkti 3 järgi täpsustada hagi eset selliselt, et nõuab toimunud

2-20-4358

sundtäitmise lubamatuse tuvastamist (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-2498, punkt 7).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Määruskaebemenetluse kulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asjas lõpplahendi

tegemisel (TsMS § 173 lõiked 1 ja 3, § 174 lõige 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/