2-19-2933/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-2933

Kohtuasi

RITM Group osaühingu hagi YY, CC ja QQ osaühingu

vastu saamata jäänud tulu ja õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.11.2020 hagi läbivaatamata jätmise

määrus

Kaebuse esitaja ja liik

RITM Group osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja RITM Group osaühing (registrikood 12567887),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past

Kostja 1 YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja 2 CC (sünd. XX.XX.XXXX)

Kostja 3 QQ osaühing (registrikood 14086100)

Kostjate lepingulised esindajad advokaat Albert Linntam

ja vandeadvokaat Carri Ginter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 02.11.2020 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RITM Group osaühing (hageja) esitas 22.02.2019 Harju Maakohtule YY (kostja 1), CC

(kostja 2) ja QQ osaühingu (kostja 3) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja

2-19-2933

kahjuhüvitise 138 831,82 eurot saamata jäänud ärikasumina ja viivise alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning

kahjuhüvitise 373 804 eurot, mis on tekkinud uue tegevussuuna juurutamise võimalusest

ilmajäämisest, ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt olid kostjad 1 ja 2 hageja juhatuse liikmed, lisaks oli kostja 2 hageja

asutaja ning kostja 1 oli alates 10.03.2014 hageja direktor. Hageja kavandas 2017–2018

laiendada oma senist tootmistegevust ja alustada Eestis titaanilaastude töötlemisega

(metallurgiliseks sulatuseks ettevalmistamine), samuti plaanis hageja minna üle iseseisvale

tooraine ostmisele. Kostja 1, olles samaaegselt hageja juures direktori ametikohal, ja kostja 2,

olles hageja juhatuse liikmeks, asutasid 22.07.2016 hageja nõusolekuta ja teadmiseta hagejaga

konkureeriva ettevõtte, milleks on kostja 3, mis kasutab sama tootmistehnoloogiat. Samuti

kasutab kostja 3 hageja kliendibaasi ja ärikontakte. Kostja 3 hakkas alates 2017 tegelema

hagejaga samal tegevusalal ja täpselt sama nišitoote pakkumisega (metallide selekteerimine ja

sorteerimine) ning täiendavalt hakkas kostja 3 tegelema hageja poolt kavandatud turunišiga

(titaanilaastude töötlemisega), mille käivitamine oli kostja 1 ülesandeks hageja juhatuse

liikmena töötades.

3. Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Kostjad ei saa

vastutada solidaarselt, kuivõrd hageja on kostjale 3 võrreldes kostjatega 1 ja 2 ette heitnud

teistsuguseid rikkumisi. Kostjad 1 ja 2 on tegutsenud metallitööstuse sektoris juba aastaid, sh

enne hageja juhatusse asumist, ning soovivad jätkata samal erialal töötamist ka tulevikus.

Kostjad 1 ja 2 asutasid uue äriühingu üksnes põhjusel, et nad ei soovinud enam hageja juures

edasi töötada. Hageja väited tema ärisaladuse ja muu vara kahjustamise kohta on spekulatiivsed,

ebamäärased ja täielikult tõendamata. Hagejal puudub igasugune õigus keelata kostjatel vabalt

valida oma tegevusala ning töötada edasi senisel erialal paljasõnalise väitega, et kostjad

omandasid hageja juures töötades mingi väärtusliku ärisaladuse, mida hageja pole tänaseni

suutnud kohtule arusaadavalt isegi kirjeldada. Hageja ainus tegelik eesmärk käesolevas

menetluses on saada kohtu abiga ligipääs kostja 3 ärisaladusele, sh tema territooriumile ja ISO

sertifikaadi aluseks olevatele dokumentidele ning survestada kostjaid majanduslikult.

4. 21.04.2020 esitasid kostjad kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse

põhjenduste kohaselt ei võimalda hagi aluseks olevad faktiväited hageja nõudeid rahuldada.

Hageja 31.03.2020 menetlusdokumendist ja varasematest dokumentidest nähtub, et hageja

heidab kostjatele ette väga erinevaid ja üldsõnalisi rikkumisi alates koostööpartnerite

ülelöömisest ja lõpetades töötajatele erinevate ülesannete andmisega. Samas ei ole hageja välja

toonud, milles kostjate õigusvastane tegevus või tegevusetus konkreetselt seisnes ning kuidas

jäi hageja just kostjate tõttu ilma ärikasumist. Põhjuslikku seost hageja etteheidete ja väidetava

kahju vahel ei ole võimalik hageja seisukohtadest tuletada. Ühtlasi ei ole hageja detailselt

kirjeldanud, kus ja milliseid tootmissaladusi, kliendikontakte, infot koostööpartnerite kohta ja

tehnilisi seadmeid kostjad hagejalt omandasid ning kuidas neid kasutati kostja 3

majandustegevuses. Sedavõrd üldsõnalisi etteheiteid ei ole võimalik tõendada ega ümber

lükata, veel vähem seostada väidetava kahjuga 512 635,82 eurot.

5. Hageja vaidles kostjate taotlusele vastu, leides, et tal on põhiseadusest (PS) tulenev õigus

kahju hüvitamisele. Hageja selgitas kostjate poolt hageja õiguste rikkumist ja lisaks esitas seda

rikkumist kinnitavad tõendid ning faktiliste asjaolude tõendamiseks tõendite kogumise

taotlused. Hageja esitatud asjaoludele ja nende alusel esitatud nõuetele saab kohus anda

hinnangu sisulises lahendis.

2-19-2933

Maakohtu määrus

6. Harju Maakohus jättis 02.11.2020 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata

ja menetluskulud hageja kanda.

7. Perspektiivika kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab, et hageja on vähemalt väite tasandil

sidunud konkreetsed kostjate rikkumised hagejale tekkinud kahjuga. Hoolimata kohtu ja

kostjate korduvatest selgitustest ei selgitanud hageja, kus ja milliseid konkreetseid

tootmissaladusi, kliendikontakte, infot koostööpartnerite kohta ja tehnilisi seadmeid kostjad

hagejalt omandasid ja kuidas neid on kostja 3 majandustegevuses kasutatud. Hagiavalduse

terviktekstis viitas hageja jätkuvalt üksnes üldsõnaliselt hageja ärisaladustele, milleks on

spetsiifilised töötlemisalased teadmised ja koostööpartnerite ning tarnijate isikud. Seega oli

hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kirjeldus kohtu hinnangul puudulik ja hagiavalduse

alusel ei ole võimalik aru saada, milliseid konkreetseid hageja ärisaladusi on kostjad hageja

arvates ära kasutanud ja kuidas see on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga.

8. Kuna hageja süüdistuste aluseks on asjaolu, et tema endised juhatuse liikmed asutasid uue

äriühingu ja jätkavad tegutsemist hagejaga samas tegevusvaldkonnas, siis riivab käesolev

vaidlus kostjate 1 ja 2 põhiõigust vabalt valida tegevusala ja töökohta ning seetõttu on hagejal

kohustus põhistada oma väiteid selle kohta, et kostjad 1 ja 2 on kostja 3 majandustegevuse

läbiviimisel ära kasutanud hageja ärisaladusi ja seeläbi tekitanud hagejale kahju.

9. Hageja pidi hagi esitamisel arvestama, et tal tuleb oma nõude põhistamiseks kostjate poolt

väidetavalt õigusvastaselt kasutatud ärisaladusi kohtule võimalikult täpselt kirjeldada ja et hagi

esitamisel ei ole tal võimalik tugineda üksnes ebamäärasele ja üldsõnalisele väitele, et kostjad

on tema ärisaladusi ära kasutanud. Hageja selgitused oma ärisaladuste kohta, mida kostjad on

väidetavalt ära kasutanud (s.o konkreetsed spetsiifilised teadmised ja seadmed ning konkreetne

info koostööpartnerite ja tarnijate isikute kohta) on niivõrd umbmäärased, et ei võimalda kohtul

hinnata, kas tegemist on ärisaladusega KonkS § 63 lg 1 ja intellektuaalomandi õiguste

kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) artikli 39 p 2 mõttes. Sellest tulenevalt ei ole

kohtul võimalik anda hinnangut ka hageja väitele, kas kostjad on hageja ärisaladusi

õigusvastaselt ära kasutanud ja sellega hagejale kahju tekitanud. Seega ei ole võimalik esitatud

hagiga hageja taotletavat eesmärki, s.o kostjatelt kahjuhüvitise väljamõistmist, saavutada.

Määruskaebus

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate

kanda.

11. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 ja jättis põhjendamatult hagi

läbivaatamata.

12. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse

kahju hüvitamisele (PS § 25). Kohus ei saa alusetult keelduda õigusemõistmisest. Kaevatavas

määruses on maakohus seda teinud.

13. Maakohus oli kohustatud sisuliselt hindama hageja väiteid tema õiguste rikkumise ja talle

kahju tekitamise osas. Hageja tõi hagiavalduses välja nõude alusena, et kostjad 1 ja 2 kasutasid

neile teatavaks saanud hageja ärisaladusi, kliendibaasi ja tarnijate kontakte, et alustada

aktiivselt kostja 3 kaudu ning selle abil majandustegevust. Kostjate 1 ja 2 õigusvastase tegevuse

2-19-2933

tulemusel tekitasid nad hagejale varalise kahju kaotatud ärikasumi näol, mille hageja oleks

teeninud, kui kostjad 1 ja 2 oleksid hageja suhtes tegutsenud lojaalselt ja seaduskuulekalt.

Samuti oleks hageja saanud juurutada uue tehnoloogia ja saada tulu.

14. Hageja tõi menetlusdokumentides ja istungitel esitatud seisukohtades välja asjaolud, et

kostja 1 on kasutanud hageja äripartnerite nimistut ja kontaktivõrgustikku selleks, et edendada

kostja 3 äri hageja majanduslike huvide arvelt. Nii näiteks omandas kostja 1 hageja juhatuse

liikmena teadmised ja kontaktid, mis võimaldasid kostjal 3 täiesti uue tegevussuuna

(titaanlaastude töötlemine) käivitamist. Kuna uue tegevussuuna käivitamiseks vajalike

teadmiste omandamisest ja kontaktide loomises osales kostja 1 ainuisikuliselt, siis on hageja

ilma jäetud võimalusest uus tegevussuund käivitada. Kostjad 1 ja 2 rikkusid hageja juhatuse

liikmetena samal tegevusalal tegutsemise keeldu (ÄS § 185 ja § 187 lg 1, KonkS § 50 lg 1 p 2

ja lg 2, § 52, TsÜS § 32 ja § 35). Kostjad 1 ja 2 ei tegutsenud hageja suhtes lojaalselt ja alustasid

endi eriteadmisi ära kasutades hagejaga konkureeriva ettevõtte, põhjustades sellega planeeritud

tootmisliiniga alustamise edasilükkamise teadmata ajaks ning hagejale kahju saamata jäänud

tulu näol. Kostja 3 põhjustas hagejale kahju ebaausa konkurentsieelise kasutamisega, kuna

tegutses kooskõlastatult kostjatega 1 ja 2 ning sai kostjate 1 ja 2 vahetu õigusvastase tegevuse

tulemusena seadusvastaselt teada hageja ärisaladused ning kasutas oma majandustegevuses ära

hageja töötajaid ja seadmeid.

15. Hageja esitas maakohtule taotlused tõendite kogumiseks, millega lootis põhistada hagis

kirjeldatud asjaolusid kostjate poolt hageja õiguste rikkumiste ja kahju tekitamise kohta, kuna

hagejal ei olnud võimalik tõendeid endal koguda. Maakohus ei pidanud ühtegi hageja taotlust

tõendite kogumiseks põhjendatuks ja jättis kõik hageja esitatud taotlused rahuldamata. Hageja

arvates on selline maakohtu tegevus lubamatu ja vastuolus põhiseadusega.

Menetluse edasine käik

16. Kostjad palusid määruskaebuse rahuldamata jätta.

17. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele

osaliselt.

19. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, leides,

et esitatud hagi ja selles toodud faktiväited on sedavõrd umbmäärased ja ebakonkreetsed, et

hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

20. TsMS § 423 lg 2 p 2 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus see on õiguslikult

perspektiivitu, kuid selle sätte kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (Riigikohtu

18.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et TsMS § 423 lg 2 p 2

kohaldamisel saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud väidetest, kuid ei saa tugineda sellele,

et need väited on tõendamata või et kostja on oma esitatud vastuväidetega need ümber lükanud.

2-19-2933

21. Kahju hüvitamise nõue on seadusega kaitstud nõue. Hagi rahuldamise korral on võimalik

saavutada taotletav eesmärk, milleks on kahjuhüvitise väljamõistmine. Seega ei ole vaidlust, et

materiaalõiguslikult on hageja taotletav eesmärk võimalik saavutada.

22. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus hagiavalduse läbivaatamisest

põhjendustel, et hageja ei kõrvaldanud puudusi, millele maakohus korduvalt tähelepanu juhtis

ning andis tähtaja nende kõrvaldamiseks. Hageja nõude aluseks olevad asjaolusid ei olnud

maakohtu hinnangul piisavalt selgelt esile toodud ja hagi ebaselgus väljendus selles, et

puudulike faktiliste asjaolude kirjelduse tõttu ei ole kohtul võimalik aru saada, milliseid

konkreetseid hageja ärisaladusi on kostjad hageja arvates ära kasutanud ja kuidas see on

põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga, ning hageja selgitused oma ärisaladuste kohta,

mida kostjad on väidetavalt ära kasutanud on niivõrd umbmäärased, et ei võimalda kohtul

hinnata, kas tegemist on ärisaladusega.

23. Maakohus on hagi läbi vaatamata jätmise otsustamise staadiumis hinnanud asjaolusid viisil,

kus leiab, et need ei ole piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul

eeldab küsimuste, kas tegemist on hageja ärisaladusega, kas kostjad on hageja ärisaladust ära

kasutanud ja seeläbi hagejale kahju tekitanud, lahendamine asjaolude tuvastamist, õiguslike

hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis väljub hagi läbi vaatamata jätmise

otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust hagi

läbivaatamata jätmiseks see, kui hagis esitatud asjaoludel kohtule tundub, et hageja ei suuda

tõenäoliselt oma nõuet tõendada. Ringkonnakohus rõhutab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel on

hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus hageja ei suuda

menetluse käigus tuua esile piisavalt asjaolusid ja oma nõuet tõendada, saab kohus jätta hagi

rahuldamata.

24. Seoses hageja taotlusega saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule teises koosseisus

selgitab ringkonnakohus, et selleks puudub kolleegiumil vastav pädevus. TsMS ei näe ette

võimalust ringkonnakohtul määrata, et asja läbivaatamine maakohtus peaks toimuma teises

kohtukoosseisus, vaid asi saadetakse menetluse jätkamiseks maakohtule. Küsimust, milline

kohtunik maakohtus asja lahendab, reguleerib maakohtu tööjaotusplaan. Eeltoodust tulenevalt

jääb määruskaebus selles osas rahuldamata.

25. Kuivõrd TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt

lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada maakohtu määrus ka

menetluskulude jaotuse osas.

26. Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel

osana üldisest menetluskulude jaotusest. Hageja taotlus menetluskulude jaotamiseks ei kuulu

rahuldamisele.

27. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)