2-20-15952/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2021 Võru kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-20-15952

2 700 eurot Hagi ese

S. I. O. , D. J. ja S. J. hagi D. J. vastu elatise väljamõistmiseks Pooled ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja S. I. O. , isikukood xxxxxxxxxxx, Hageja D. J. , isikukood xxxxxxxxxxxx S. J. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx; Hagejate seaduslik esindaja I. O. , isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxx@xxxxxxxxx; Kostja D. J. , isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx. 13.01.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D. J. elatis alljärgnevalt:

2.1. S. I. O. kasuks alates 01.01.2021 elatis 100 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni 20.02.2032;

2.2. D. J. kasuks alates 01.01.2021 elatis 100 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni 30.03.2029;

2.3. S. J. kasuks alates 01.01.2021 elatis 100 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni 09.04.2027.

3. D. J. kanda väljamõistetud elatis I. O. arveldusarvele nr EE961010010372163011 AS-s SEB pank, selgitusega "xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. 4.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, so iga kuu 01.kuupäevaks (PKS § 100 lg 4).

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

6. Menetluskulud jätta D. J. kanda.

Edasikaebamise kord

Hagejad võivad esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1.

S. I. O. , D. J. ja S. J. esitasid seadusliku esindaja I. O. vahendusel 30.10.2020 kohtule hagi D. J. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagis esitatud põhjenduste kohaselt läks kostja laste juurest ära 14.12.2018 ning ei ole sellest ajast täitnud laste ülalpidamiskohustust. Hagejad taotlevad kostjalt välja mõista oma ülalpidamiseks elatis miinimumsummas alates 01.01.2019. Kohtuistungil hagejad vähendavad haginõuet ja taotlevad kostjalt välja mõista elatis 100 eurot kuus hageja kohta alates 01. jaanuarist 2021. Rahvastikuregistri, sünnitunnistuse ja sünni tõendite kohaselt on hagejad S. I. O. sündinud xxxxxxxxxx, D. J. sündinud xxxxxxxxxx, hageja S. J. sündinud xxxxxxxxxx ning hagejate ema on I. O. ja isa on D. J. (tl 3-5, 7-9).

2. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kostja ei ilmunud ka 13.01.2021 toimunud kohtuistungile. Kostjale on kohtukutse 30.11.2020 edastatud kohtule avaldatud ja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx ja kohtule 12.01.2021 esitatud e-kirjast nähtuvalt on kostja kohtukutse kätte saanud (tl 18). Kohtukutsega oli kostjat hoiatatud, et kui kostja kohtuistungile, muuhulgas eelistungile, ei ilmu, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (TsMS § 410). Seega on kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

3. Kostja on 12.01.2021 e-kirjas kohut teavitanud, et ei saa kohtuistungile kohale tulla, kuna on olnud kaks päeva palavikus, perearstile ei ole jõudud minna.

Vastavalt TsMS § 422 lg 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Selle sätte sõnastusest tulenevalt pole selles antud mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus asjaolude kohaselt lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks kostja kohtuistungile ei ilmunud. TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada.

TsMS § 422 lg 2, 3 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, tuleb menetlusosalisel esitada kohtule tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Nimetatud tõendi puudumine või puudlikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Põhistamine tähendab TsMS § 235 kohaselt kohtule väite usutavaks tegemist. Selleks võib põhistamiseks kasutatud isik kasutada kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud TsMS § 422 sätestatud korras mõjuva põhjuse olemasolu kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja takistuste esinemisel sellest kohtule teatamata. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit, millest nähtub, et kostja haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kostja ei ole kohtuistungile ilmumata jätmist põhistanud ka muude tõenditega. Seega kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhistatud ning taotluses esitatut ei saa lugeda TsMS § 422 lg 1 mõttes kohtuistungile mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks. Hagejate esindaja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

4.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagejad on taotlenud kostjalt välja mõista elatis 100 eurot kuus alates 01.01.2021 iga hageja kohta. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 99, § 100 lg 1, 4, § 101 lg 1 alusel. TsMS § 444 lõike 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kuna hagejad on vabastatud riigilõivu tasumisest ning menetluskulusid tsiviilasja materjalide kohaselt tekkinud ei ole, hagejate seaduslik esindaja ei ole kohtuistungil esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik