2-20-6738/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

22. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6738

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu

kompromisslepingust tulenevates nõuetes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 27. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana

Šestel

Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 27. oktoobri 2020 otsus tühistada osas, milles maakohus

jättis hageja õigusabikulud kostjalt täielikult välja mõistmata. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabikulu

192 eurot.

I.2. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.

I.3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

I.5. Toimetada käesolev otsus kostjale kätte avalikult.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

II.2. Mõista kostjalt XX hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja

võlgnevus 12 629,43 eurot, sh põhinõue 10 077,25 eurot ja enne 21. märtsi 2018

sissenõutavaks muutunud viivis 2552,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu

20 eurot, viivis põhinõudelt 10 077,25 eurot alates 11. maist 2018 kuni

8. maini 2020 summas 4407,79 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

II.3. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõudelt 10 077,25 eurot alates

9. maist 2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2 (4)

II.4. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

II.5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

II.6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 942 eurot (riigilõiv 750 eurot

ja õigusabikulu 192 eurot).

II.7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude summa tasumiseni.

II.8. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav, välja arvatud resolutsiooni

punktid II.6 ja II.7 osasumma 192 eurot osas.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 8. mail 2020 Harju Maakohtule hagi XX

(kostja) vastu 12 629,43 euro, viivise, lepingu sõlmimise tasu ja sissenõudmiskulu hüvitamise

nõudes.

Hageja tõi esile, et:

-

sõlmis kostjaga 21. märtsil 2018 kompromisslepingu (võlatunnistuse), millega

võimaldas kostjal tasuda 12 629,43 eurot (võlg 10 077,25 eurot ja viivis 2552,18 eurot)

osamaksetega;

-

lepingu p 5.1 järgi kohustus kostja tasuma lepingu sõlmimise tasu 20 eurot;

-

kostja ühtegi osamakset ega lepingu sõlmimise tasu ei tasunud;

-

lepingu p 3.1 alusel muutus kompromissisumma sissenõutavaks 10. mai 2018

osamakse tähtaja möödumisest alates;

-

lepingu p 3.2 alusel on viivis 0,06% päevas maksmata summalt;

-

kostjale on saadetud kolm võlateatist, mistõttu on sissenõudmiskulu kokku 35 eurot.

Hageja palus panna menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulu

hüvitisena 1170 eurot (riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu 420 eurot).

2. Maakohus toimetas hagi kostjale kätte avalikult. Kostja hagile ei vastanud.

3 (4)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 27. oktoobri 2020 tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus).

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 750 eurot ja sellest summalt viivise.

Õigusabikulu hüvitamist ei pidanud maakohus põhjendatuks. Õigustatud ei ole kunstlikult ja

põhjuseta tekitada kostjale lisakulusid. Tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks

õigusabi hankimist. Hageja õigusabikulu lihtsa avalduse koostamise eest on ülepaisutatud.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada õigusabikulu

420 eurot välja mõistmata jätmise osas. Hageja tegevusala on investeerimine võlakirjadesse,

väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. Tal puuduvad juristid, seega on mõistetamatu

maakohtu seisukoht, et hageja peab ennast kohtumenetluses ise esindama. Hageja õigusabikulu

3,5 t ulatuses on mõistlik ja põhjendatud, kuna hõlmab hagiavalduse ettevalmistamisel lepingu

analüüsi, võlanõude summade arvestust ja kohtueelse menetluskäigu uurimist. Samuti on

tavapärane hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

5. Kostja kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja osa hageja õigusabikulu summast maakohtus. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt, aga apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

7. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja maakohtu otsust

tähtaegselt ei vaidlustanud, st eelmärgitud osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651

lg 1). Hageja vaidlustab tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas.

8. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni

piire.

9. Maakohus hindas ekslikult hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise

esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses

lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist

esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217

lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlus-

teovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

10. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust

väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte

tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata

jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Algne võlausaldaja võinuks samuti

kasutada menetluses esindajat, mistõttu ei saa seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu.

Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse

kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad

juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Hageja

4 (4)

selgitas, et tema põhitegevusala on investeerimine ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on

ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikud.

11. Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks

põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus

hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.

12. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657

lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas,

milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude

kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi

kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

13. Õige maakohtu arusaam, et hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 3,5 t, sest

avaldus on lihtne ja trafaretne. Ringkonnakohtu hinnangul on nõude ja selle aluse

esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 2 t.

Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid

õigusteadmisi või nõude analüüsi, mistõttu on esindaja kohane tunnitasu 80 eurot.

14. Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu õigusabikuludest 192 eurot (= 2 ×

80 + 20%). Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei olnud hagi

esitamise ajal käibemaksukohustuslane. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu

maakohtus 942 eurot (riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu 192 eurot). Hageja taotlus jääb

rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas. Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt

tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

16. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus

kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on

endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.

17. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja vastavalt TsMS § 173 lg 1 teisele

lausele märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Maakohtu otsusega kostjalt hageja

kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga

ringkonnakohtu otsusega suurendatud kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)