1-09-17989/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-17989

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08 juuni 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 02.06.2010 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-17989 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ruti Kilg Taotlus Roman Prošnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu ROMAN PROŠNOV

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood 38305280235 RESOLUTSIOON

Jätta Roman Prošnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Roman Prošnov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.11.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17989 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, kandmata karistus on 11 kuud 28 päeva vangistust.

2 (3) Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.2009.a ja lõpeb 01.11.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 04.05.2010.a. Tartu Vangla edastas 21.04.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.06.2010.a seisuga on Roman Prošnovi kandmata karistusaeg 5 kuud vangistust. Roman Prošnov on varem kriminaalkorras karistatud 11 korral: 1) 02.10.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 26.04.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja § 140 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta 8 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 3) 26.02.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 188 järgi 1 kuu aresti, lõplikuks karistuseks 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 4) 08.04.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 6 kuud vangistust; 5) 13.02.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 6 kuud vangistust; 6) 20.05.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust; 7) 13.06.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta vangistust; 8) 05.06.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 3 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuud vangistust; 9) 04.12.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 4 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuud 20 päeva vangistust; 10) 19.09.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 5 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 järgi 3 kuud 10 päeva vangistust; 11) 08.06.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 4 kuud 15 päeva vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 3 kuud vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Roman Prošnovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna isiku ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada milline on tegu, mis toime pandud, kas isikut saab allutada kriminaalhooldusele ja kohaldada katseaega. Prošnov on karistatud 12 korral. Kriminaalhooldaja ja vangla on andnud hinnangu, et süüdimõistetul tuleb karistus lõpuni kanda, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on 90 %, s.o väga kõrge. Prokurör nõustub nende arvamusega. Maandamata on riskid, mis seotud narkoja alkoholisõltuvusega. Roman Prošnov ise arvab, et teda võiks enne tähtaega vabastada. Teda on küll 12-l korral karistatud, kuid varem ei ole ta kunagi kriminaalhooldusel olnud. Ta leiab, et varem oli tal probleeme narkootikumide tarvitamisega, kuid käesolevaks ajaks loodab, et sellega enam probleeme pole. Varem on ta käinud ka metadooni asendusravil, kuid sellest ei olnud abi. Käesolevalt tunneb ta, et on valmis loobuma narkootikumide tarvitamisest ja on valmis vabaduses osalema ka erinevates programmides, mis sellega seotud. Alkoholisõltuvust ei arva endal olevat. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde, kes on küllaltki hästi majanduslikult kindlustatud ja esialgu peaks teda üleval.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Roman Prošnov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

3 (3) karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roman Prošnov on kriminaalkorras karistatu 12-l korral. Käesoleval kannab ta karistust kuriteo eest, mis on toime pandud vaid mõne kuu möödudes peale eelmisest vangistusest vabanemist. Lisaks on teda 33-l korral karistatud väärtegude toimepanemise eest. Süüteod on olnud valdavalt varavastased, mis toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on korduvalt karistatud NAPS § 151 alusel. Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetav suhtub ükskõikselt kehtivasse õiguskorda, on sügavalt kriminaalse mõtteviisiga. Vabaduses puudub tal kriminaalse taustata toetav sotsiaalne võrgustik. Roman Prošnovil puuduvad tööoskused ja harjumused ning ta ei olegi huvitatud töötamisest, kuna ei näe selleks vajadust. Uute kuritegude toimepanemise risk on oluliselt kõrgem seoses narkosõltuvuse ja alkoholi kuritarvitamisega. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et ise Roman Prošnov alkoholiprobleemi ei teadvusta. Ka ei ole tal mingeid konkreetseid plaane tööle asumise osas ja leiab, et tema vanemad on küllaltki hästi kindlustatud, et teda esialgu üleval pidada. Vangistuse ajal ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud, kuid isiklikus toimikus on fikseeritud iseloomustava materjalina 17.01.2010.a toimunud intsident vanglaametnikega. Vangla on hinnanud vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust 2 aasta jooksul 49 % ning muu kuriteo toimepanemise tõenäosust 90 %, mis on väga kõrge. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Roman Prošnovi ei saa vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna kriminaalhooldus ei ole piisav vahend tagamaks tema seaduskuulekust ja tal tuleb mõistetud vangistus lõpuni kanda.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik