2-20-107376/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2021. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-107376

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi K P vastu võla nõudes

Hagihind

2388,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post:

juris@julianus.ee)

Kostja K P (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täiendava viivise 177,54 euro osas tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K Plt Osaühingu Aktiva Finants kasuks vastu BB Finance OÜ ja K P

vahel 15.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev täiendav viivis 177,54 eurot.

3. Menetluskulud maakohtumenetluses jätta K P kanda.

4. Välja mõista K Plt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 490 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb K Pl tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

AS-s

SEB

Pank

EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s

EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise

kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Osaühingu Aktiva Finants esitas 22.05.2020 hagi K P vastu BB Finance OÜ ja K. P vahel

15.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu

01.06.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja vastamiseks.

Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks hagivastust.

3. Harju Maakohtu 07.07.2020 tagaseljaotsusega ja 10.08.2020 täiendava otsusega kohus

rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1658,12 eurot,

intressi 171,18 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

224,17 eurot ja alates 23.05.2020 viivise arvestatuna põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsusega kohus tühistas Harju Maakohtu 07.07.2020

otsuse ja 10.08.2020 täiendava otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata

(sissenõutavaks muutunud viivise 224,17 eurot ületavas summas), ja menetluskulude

jaotuse osas. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tühistas TsMS § 657 lg-d 2 tõlgendamise tulemusel

tagaseljaotsuse osaliselt ja saatis tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna

tagaseljaotsus vaidlustati üksnes osaliselt.

5. Hageja nõudis laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivist 401,71 eurot. Harju

Maakohtu 07.07.2020 otsusega ja 10.08.2020 täiendava otsusega kohus jättis rahuldamata

hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 177,54 euro ulatuses. Ringkonnakohus

tühistas selles osas maakohtu otsused. Kostjal oli võimalik viivisenõude osas hagivastuses

oma seisukoht esitada. Ringkonnakohtuotsus on kostjale kätte toimetatud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi sissenõutavaks muutunud viivisenõude

177,54 euro osas tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus

rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on

tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise

korral, et hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) on kostja omaks võetnud.

Menetluskulud

7. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

250 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 480 eurot

(ilma käibemaksuta).

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Hagihind on 2388,66 eurot. RLS § 59

lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

9. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

10. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on Riigikohtu praktika

kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14).

11. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja

tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik

240 euro ulatuses.

12. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 490 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja

õigusabikulu 240 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus

määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

13. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 125 eurot - 75 eurot vaidlustatavalt nõudelt

(viivis 177,54 eurot) ja 50 eurot menetluskulude vaidlustamisel. Ringkonnakohus märkis

oma otsuses, et RLS § 59 lg 16 kohaldub üksnes juhul, kui asjas tehtud sisulist lahendit

apellatsioonkaebusega ei vaidlustata. Seega on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu

50 eurot ettenähtust rohkem. Hagejal on võimalik taotleda enamtasutud riigilõivu

tagastamist, esitades ringkonnakohtule RLS § 12 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastava taotluse.

Tagastamise

vorm

on

allalaaditav

kohtute

veebilehelt

(https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/riigiloivu-tagastamine).

14. Kostja ei osalenud apellatsioonkaebuse menetluses ning seetõttu kohus ei mõista

ringkonnakohtu menetluses hageja kantud menetluskulusid kostjalt välja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik