2-20-4979/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. jaanuar 2021

Tsiviilasja number

2-20-4979

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2700 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Maris

Kure

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Valli Murde

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.B. apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 25. septembri 2020. a otsus

muutmata.

2. Võtta tsiviilasja materjalide juurde A.A. poolt 17.

novembril 2020 kohtule esitatud A.A. pangakonto

väljavõtte oktoober 2020 kohta ning B.B. poolt

4. jaanuaril 2021 esitatud maksekorraldused elatise

perioodil september – november 2020 tasumise kohta.

Jätta A.A. poolt 17. novembril 2020 kohtule esitatud

Maanteeameti sõidukiregistri väljavõtted tsiviilasja

materjalide juurde võtmata ning lugeda need A.A.le

tagastatuks.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B.B. kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 1. aprillil 2020 hagi B.B. (kostja) vastu igakuise elatise 300 eurot, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast

väljamõistmiseks. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest. Hageja

vanemate kooselu on pöördumatult lõppenud. Hageja elab emaga. Kostja ei toeta hagejat

regulaarselt, kuid ei eita, et hageja ülalpidamiseks tuleks tal tasuda vähemalt 300 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt.

Kostja võttis hageja isaduse omaks, kuigi hageja ema väitel ei põlvne hageja kostjast. Kostja

palub määrata ekspertiis hageja põlvnemise tuvastamiseks.

3. 9. juuni 2020. a ekspertiisiakti nr X (tl 55–56) kohaselt saab kostja olla >99,999999999%

tõenäosusega hageja bioloogiline isa.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 25. septembri 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja igakuise elatise 300 eurot alates 25. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni

X ning ühekordse elatise 240 eurot perioodi 1. aprill 2020. a – 24. september 2020. a eest.

Elatist tuleb tasuda igakuiselt hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kalendrikuu eest

ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude siduda elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

alammääraga ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja soovib elatise 300 eurot väljamõistmist ning kostja ei vaidle elatise suurusele vastu.

Pooled vaidlevad, kas hagejal on õigus nõuda elatise väljamõistmist, kui kostja on

vabatahtlikult maksnud elatist vähemalt 300 eurot kuus.

Kostja poolt esitatud maksekorralduste kohaselt on kostja tasunud hageja seadusliku esindajale

oktoobris 2019 kokku 765 eurot, novembris 2019 kokku 435 eurot ning alates detsembrist 2019

kuni märtsini 2020 (k.a) igakuiselt 300 eurot (tl 29–38). Maksekorralduste selgitustesse on

märgitud „lapse toetus“ või „perevod“ (ülekanne). Maksekorraldustes puuduvad märked,

millise kuu eest elatist tasutakse ning ei ole ka märgitud ülekande tegemise muid põhjuseid.

Kohus ei saa neid makseid, mille selgituseks oli märgitud „ülekanne“, käsitleda elatise

tasumisena, kuna vanemate vahel võis olla ka muid rahalisi kohustusi, sh kostja võis tasuda

elatise võlgnevust.

Hagiavalduse esitamist tingis asjaolu, et kostja ei maksa elatist kokkulepitud ajaks ning kostjale

peab iga kuu meelde tuletama, et elatis on vaja ära tasuda (tl 43). Elatist makstakse iga

kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja teeb

ülekandeid lapse toetuseks kuu lõpus, kuid ei ole tõendatud, et makse oleks tehtud järgneva kuu

elatise eest. Hageja väitel tasutakse elatist jooksva kuu eest alles kuu lõpus.

Maakohus leidis, et kostja ei ole täitnud seadusest tulenevalt nõuet tasuda elatist iga kalendrikuu

eest ette, s.t kostja ei ole tasunud elatist õigeaegselt. Kuna kostja elatise tasumine ei ole olnud

õigeaegne, siis ei saa kohus jätta hagiavaldust rahuldamata põhjusel, et kostja on elatist tasunud

vabatahtlikult. Seega tuleb hagiavaldus rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

elatis 300 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Elatise sidumine kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki ning ei ole

käesoleva menetluse puhul mõistlik, kuna kostja on nõus tasuma seadusest tulenevast

miinimumelatisest suuremat elatist (miinimum elatis on 292 eurot, kostja ei ole vastu vaielnud

elatisele summas 300 eurot).

Hageja on esitanud hagiavalduses elatise nõude alates hagi esitamisest, s.o alates 1. aprillist

2020. Kostja on tasunud hagejale elatist summas 300 eurot kuus ka menetluse kestel, s.o

perioodil aprill – august 2020 (tl 81–85). Kostja ei ole märkinud maksekorraldustesse, millise

kuu eest elatist tasuti ning elatis on tasutud kuu lõpus. Kostja peab tasuma elatise kuu lõpus

järgmise kuu eest, mitte alles jooksva kuu eest. Septembris elatise maksmise kohta kohtule

tõendeid esitatud ei ole. Ajavahemiku 1. aprillist 2020 – 24. septembrini 2020 tuleb kostjalt

mõista välja elatis hageja kasuks ühekordse summana 240 eurot (septembri 24 päeva eest).

Lisaks tagasiulatuvale elatisele jääb septembris veel tasuda elatist 60 eurot (25. september 2020

– 30. september 2020 eest). Lisaks tuleb septembri viimaseks kuupäevaks tasuda ka oktoobri

kuu elatis.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus täies ulatuses ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt olid kõik perioodil oktoober 2019 – märts 2020 tehtud maksed

kantud elatise tasumise eesmärgil ning hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Pooled ei ole

väitnud, nagu oleks poolte vahel veel muid rahalisi kohustusi ning seda ei saa järeldada mitte

ühestki kohtule esitatud tõendist. Kuna hageja vanemad on kinnitanud, et nende kooselu lõppes

oktoobris 2019. a, on välistatud elatise võlgnevuse olemasolu varasema perioodi eest.

Maakohtu järeldus, et kostja on rikkunud elatise tasumise kohustust, kuna pole elatist tasunud

õigeaegselt, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Juba oktoobris 2019 tasus kostja hagejale

elatist 765 eurot, s.o oktoobrikuu elatis ning elatise ettemaks 473 eurot. Kostja on regulaarselt

tasunud elatist ettemaksena ning pole kunagi olnud võlgnevuses. August 2020. a seisuga oli

kostja tasunud elatise ettemaksu 688 eurot, millest on juba maha arvestatud septembrikuu elatis.

Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et kostja ei olnud tasunud otsuse tegemise seisuga hagejale

septembrikuu elatist. Kostja maksekorraldustest nähtub, et elatise tasumine on regulaarselt

toimunud iga kuu viimasel nädalal ettemaksuna järgmise kuu eest.

Hageja väited, et kostja ei maksnud elatist kokkulepitud ajaks ning kostjale tuli iga kuu elatise

tasumise kohustust meelde tuletada, on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et

pooled oleks elatise tasumiseks kokku leppinud kindla kuupäeva. Samuti ei ole hageja esitanud

tõendeid elatise tasumise kohustuse meelde tuletamise kohta.

Hageja on 27. juuli 2020. a menetlusdokumendis kinnitanud, et puudub vaidlus selle üle, et

kostja maksab hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 300 eurot.

Kostja on läbivalt menetluses avaldanud, et tema kohustus hageja ees on tasuda elatist

seadusega kehtestatud alammääras, igakuiselt 292 eurot. Asjaolu, et kostja on elatist

ettemaksuna tasunud nõutust suuremas ulatuses, ei tähenda, et hageja nõue 300 euro ulatuses

oleks põhjendatud või et kostja sellega nõustuks.

Hageja ei ole selgitanud, miks on vajalik elatise tasumine suuremas summas, kui on PKS § 101

lg-s 1 sätestatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja ema teeks kulutusi suuremas

summas kui 292 eurot. Hageja ei ole erivajadusega, mis võiks tekitada tema ülalpidamiseks

keskmisest suuremaid kulutusi. Elatise väljamõistmine miinimumelatisest suuremas määras

olukorras, kus vajadus selleks ei ole tõendatud, on vastuolus PKS § 101 lg-ga 1 ja Riigikohtu

praktikaga.

Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja hinnangul on äärmiselt ebaõiglane jätta

kulud kostja või ka poolte endi kanda olukorras, kus hageja ei ole kasutanud kohtusse

pöördumise õigust heas usus ning tema õigusi ei ole rikutud.

Kostja vaidles vastu hageja väitele, et ta pole oktoobris elatist tasunud. Kostja palub võtta

tsiviilasja materjalide juurde maksekorraldused elatise tasumise kohta perioodil september

2020 – november 2020.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuse kohaselt eristab kostja ise makseid, märkides selgitusse kas „lapse toetus“ või

„ülekanne“. Hageja seaduslik esindaja omandas 7. märtsil 2020 sõiduauto Škoda, mille

võõrandas 10. augustil 2020 kostjale. Hageja vanemad leppisid kokku, et kostja maksab hageja

emale sõiduauto eest 3500 eurot. Asjaolu, et kostja hakkas võetud kohustust täitma, nähtub

pangakonto väljavõtetest. Kostja väide, et maksekorraldustel kajastatud summad on mõeldud

lapsele elatise tasumiseks, ei vasta tõele.

Kostja ei ole maakohtu menetluses kordagi väitnud, et maksed selgitusega „ülekanne“ oleksid

tehtud elatise katteks. Tegemist on apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väitega. Kostja

tegi makseid selgitusega „lapse toetus“ ka enne hagi esitamist, s.o 26. novembril ja

23. detsembril 2019. Alates 26. jaanuarist 2020 tasub kostja elatist 300 eurot kuus.

Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik

esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks

TsMS § 369 mõttes. Kohtuotsuse olemasolu ei võimalda kostjal manipuleerida elatise

maksmisega. Oktoobris 2020 jättis kostja ülalpidamiskohustuse täitmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta

kostja kanda.

8. Nii hageja kui ka kostja esitasid ringkonnakohtule uusi tõendeid. Hageja esitas hageja ema

pangakonto väljavõtte oktoober 2020 kohta ja Maanteeameti sõidukiregistri väljavõtted ning

kostja esitas maksekorraldused elatise perioodi september 2020 – november 2020 tasumise

kohta.

TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende

esitamine on lubatud. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata

maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta

ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte

oktoober 2020. a kohta ning kostja poolt esitatud maksekorraldused elatise tasumise kohta

perioodi september 2020 – november 2020 eest. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on

vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.

Hageja poolt esitatud Maanteeameti registri väljavõtted jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3

p 2 alusel tsiviilasja materjalide juurde võtmata, kuna viidatud sättes nimetatud alused esitatu

vastuvõtmiseks puuduvad. Kuivõrd väljavõtted on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus

nende tagastamiseks ning kohus loeb neid tagastatuks. Pooled ei ole maakohtu menetluses

väitnud, et poolte vahel oleks olnud ka muu rahaline kohustus ning et kostja täidaks hageja

seadusliku esindaja ees sõiduauto ostusumma tasumise kohustust. Ringkonnakohus jätab poolte

sõiduauto omandamisega seotud väited tähelepanuta.

9. Maakohus mõistis põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 300

eurot.

Asja materjalidest ei tulene, et kostja oleks menetluses läbivalt avaldanud, et ta peab tasuma

elatist vaid seadusega kehtestatud alammääras. Kostja on nii vastuses hagiavaldusele, kui ka

10. septembri 2020. a menetlusdokumendis kinnitanud, et on tasunud hageja seaduslikule

esindajale hageja ülalpidamiseks igakuiselt 300 eurot või rohkem (tl 19, 78 pöördel). Kostja on

küll 10. septembri 2020. a menetlusdokumendis maininud, et tulenevalt PKS § 100 lg-st 1 ja

§ 101 lg-st 1 on tal kohustus tasuda elatist summas 292 eurot, kuid ei ole esitanud ühtegi sisulist

vastuväidet elatisele summas 300 eurot. Asjaolu, et elatis 300 eurot on peetud ka kostja poolt

põhjendatuks, on tuletatav ka kostja käitumisest, s.o kostja on menetluse jooksul tasunud elatist

300 eurot.

Kostja on ka ise kinnitanud ringkonnakohtule 4. jaanuaril 2021 esitatud menetlusdokumendi p-

s 2.27., et lapsevanemad ei ole eriarvamusel elatise suuruse osas.

Kostja ei ole maakohtu menetluses seadnud kahtluse alla elatise nõutud suuruses põhjendatust.

Alles apellatsioonkaebuses asus kostja väitma, et hagejal tulnuks tõendada elatise suuremas

summas, kui on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud, tasumise vajadust või et hagejal tulnuks tõendada,

et hageja seaduslik esindaja teeks kulutusi suuremas summas kui 292 eurot. Kostja ei ole

põhjendanud apellatsioonkaebuses uute asjaolude esitamist ega selgitanud nende maakohtus

esitamata jätmist (TsMS § 633 lg 5).

10. Kostja on seisukohal, et tal on tehtud elatise ettemaks ning seetõttu tulnuks hagi jätta

rahuldamata. Kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.

Ringkonnakohus leiab, et erinevatel aegadel ja erinevas suuruses tehtud maksekorraldused

hageja emale, mille selgitused ei ole alati samad, ei tõenda üheselt arusaadavalt

ülalpidamiskohustuse täitmist viisil, mis vastab PKS § 100 lg 4 nõuetele. Praegusel juhul on

hagejaks alaealine ülalpidamist saama õigustatud laps, ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

otsust tehes ning hagi rahuldades lähtunud eelkõige hageja huvidest.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-

13, p 11). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi

ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4

järgi iga kalendrikuu eest ette.

Kuna ülalpidamisnõue on suunatud hageja igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks

vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks

vajalikud vahendid eelkõige hageja olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Hageja

nõude esitamise eesmärgiks on olnud tagada, et hageja vajaduste tekkides on olemas vajalikud

vahendid nende rahuldamiseks.

Elatise tasumisel tuleb arvestada sel perioodil kostja poolt juba tasutud summadega.

11. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust maakohtus.

Hageja kinnitas 4. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis, et ta ei soovi menetluskulude

nimekirja esitada ning et hageja hinnangul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus leiab, et kohus ei ole seotud hageja vastava taotlusega. Kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

kostja kanda. Kuivõrd hageja menetluskulude nimekirja esitada ei soovinud ning tsiviilasja

materjalide kohaselt ei ole võimalik menetluskulusid kindlaks määrata, siis hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke