2-20-12430/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 22. jaanuar 2021 Tsiviilasja number 2-20-12430 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kahju hüvitamiseks B.B. vastuhagi A.A. vastu kulutuste hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 4. novembri 2020. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Vastustaja: A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel RESOLUTSIOON 1. Rahuldada B.B. määruskaebus osaliselt. 2. Tühistada Viru Maakohtu 4. novembri 2020. a määrus ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule B.B. vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja lõpplahendis.

2

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. Viru Maakohtu menetluses on A.A. (hageja) hagi B.B. (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kahju hüvitamiseks. Kostja esitas 19. oktoobril 2020 maakohtule vastuhagi, milles palub mõista hagejalt välja põhivõlgnevuse 27 189 eurot, sissenõutavaks muutuud viivise 2545 eurot 57 senti ning jooksva viivise. Alternatiivselt palub kostja jätta korteriomand kostjale kohustusega hüvitada hagejale 7000 eurot hageja kulutuste katteks. 2. Viru Maakohus jättis 22. oktoobri 2020. a määrusega vastuhagi käiguta ja määras kostjale tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) vastuhagi täiendavaks õiguslikuks põhjendamiseks; 2) tõendite esitamiseks; 3) hagihinna nimetamiseks; 4) uue hagiavalduse / vastuhagi tervikteksti esitamiseks. Kostja esitas 2. novembril 2020 täiendatud vastuhagi. MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Viru Maakohus keeldus 4. novembri 2020. a määrusega kostja poolt 19. oktoobril 2020 esitatud ja 2. novembril 2020 täiendatud vastuhagi menetlusse võtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, mh kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kostja poolt 19. oktoobril 2020 esitatud vastuhagi on esitatud puudustega ning kostja ei ole 2. novembril 2020 esitatud vastuhagis maakohtu 22. oktoobri 2020. a määruses välja toodud puudusi kõrvaldanud. Kuivõrd kostja nõue ei ole selge, esitamata on tõendid ning nimetamata on korrigeeritud hagi hind, ei saa kohus vastuhagi menetleda. Maakohus keeldus TsMS § 3401 alusel vastuhagi menetlusse võtmisest.

3

TsMS § 373 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt on kostjal õigus vastuhagi esitada juhul, kui vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise või kui vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Käesoleval juhul ei võimalda vastuhagi koos põhihagiga menetlemine poolte vahelist vaidlust (hageja nõuet kostja vastu) kiiremini lahendada. Ühtlasi ei saa vastuhagis esitatud alternatiivse omandiõiguse tunnistamise nõudega välistada hageja korteriomandi vabastamise nõuet, kuna pooled ei ole sõlminud kostjal hagejale kuuluva korteriomandi kaasomandi tekkimiseks asjaõigusseaduse (AÕS) §-is 119 sätestatud notariaalselt tõestatud tehingut. Kostjal on õigus pöörduda kohtusse eraldiseisva õiguslikult põhjendatud nõuetekohase hagiavaldusega, lisades hagiavaldusele kõik vajalikud tõendid, mille kohus lahenda eraldi tsiviilasjana. MÄÄRUSKAEBUS 4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning kohustada maakohut võtma vastuhagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt kõrvaldas kostja 22. oktoobri 2020. a määruses nimetatud puudused. Põhihagi ja vastuhagi on omavahel seotud. Tõendeid saab koguda ka menetluse käigus. 5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõustub maakohtu seisukohaga, et vastuhagi oli esitatud puudustega ning kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et praegusel juhul ei ole täidetud ükski TsMS § 373 lg-s 1 nimetatud eeldustest vastuhagi esitamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. Osas, milles kostja taotleb kohustada maakohut võtma vastuhagi menetlusse, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 7. Maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel põhjusel, et kostja ei ole vastuhagis olevaid puudusi kõrvaldanud. TsMS § 3401 lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks, vastav alus peab olema seaduses välja toodud. Samas on maakohus määruses hinnanud ka TsMS §-s 373 sätestatud eelduste esinemist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et kostja oli vastuhagi hinna märkinud juba 19. oktoobril 2020. Kuigi TsMS § 135 järgi on tsiviilasja hinna määramine eelkõige menetlusosalise kohustus, saab kohus tsiviilasja hinna määrata ka ise juhul, kui kohus ei ole nõus menetlusosalise poolt määratud tsiviilasja hinnaga või menetlusosaline ei ole tsiviilasja hinda määranud. TsMS § 136 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus tsiviilasja hinna, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tema poolt taotletud asja väärtusele. Tsiviilasja hinna määramiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt. Seega ei ole vastuhagis tsiviilasja hinna ebaõige määramise või selle puudumise puhul tegemist sellise menetlusdokumendi puudusega, mis ainuüksi õigustaks menetlusdokumendi menetlusse võtmisest keeldumist.

4

8. Maakohus leidis, et vastuhagi menetlemine koos põhihagiga ei võimalda asja õiget ja kiiret läbivaatamist (TsMS § 373 lg 1 p 3) ning vastuhagis esitatud alternatiivse omandiõiguse tunnistamise nõudega ei saa välistada hageja korteriomandi vabastamise nõuet (TsMS § 373 lg 1 p 2), kuna pooled ei ole sõlminud kostjal hagejale kuuluva korteriomandi kaasomandi tekkimiseks asjaõigusseaduse (AÕS) §-is 119 sätestatud notariaalselt tõestatud tehingut. Maakohtu seisukoht TsMS § 373 lg 1 p-i 3 kohaldamise suhtes on ekslik. Nimetatud sätte kohaselt on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Hageja on esitanud kostja vastu kinnisasja valduse vabastamise ja kahju hüvitamise nõude. Kostja on esitanud vastuhagi samale kinnisasjale tehtud kulutuste hüvitamiseks. Seega on hagi ja vastuhagi puhul vähemalt osliselt tegemist vastastikuste rahaliste nõuetega, mis on seotud ühe ja sama kinnisasja valdamise ja kasutamisega. 9. Maakohus on asunud seisukohale, et pooled ei ole sõlminud korteriomandi tekkimiseks notariaalselt tõestatud kokkulepet, seega on maakohus vastuhagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnanud kohtule esitatud tõendeid. Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut (TsMS § 373 lg 3). Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud üldjuhul hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (Riigikohtu 19. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.1.; 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14; 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18). Praegusel juhul asus maakohus etteruttavalt hindama kostja nõuete õiguslikku põhjendatust ning tõendeid. 10. Maakohtu 22. oktoobri 2020. a määruse kohaselt tuli kostjal vastuhagi õiguslikku alust täiendavalt põhjendada ja tõendada. Maakohtu hinnangul oli ka 2. novembri 2020. a menetlusdokumendis esitatud kostja nõude alus ebaselge. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud menetlusosalise poolt esitatud õigusliku hinnanguga. Seda teeb kohus alles asja sisulisel lahendamisel. Seega ei ole põhjendatud vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjusel, et kostja ei ole nõude õiguslikku alust täpsustanud või täiendavaid tõendeid esitanud. TsMS § 372 lg 1 järgi koosmõjus § 373 lg-ga 3 saab vastuhagi menetlusse võtmise otsustada maakohus, mistõttu jääb määruskaebus rahuldamata osas, milles kostja taotleb, et ringkonnakohus kohustaks maakohut vastuhagi menetlusse võtta. Maakohus saab kostja nõuet menetleda ka iseseisva haginõudena. Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et hagi on esitatud puudustega, on maakohtul õigus nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist (TsMS § 3401). 11. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke