4-20-5136/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-20-5136

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2021. a Tallinn Väärteoasja number 4-20-5136 (2302,20,018254) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

U.K

(U.K) kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 25.11.2020 otsusele nr 2302,20,018254

U.K karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega

2 kuuks, LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja LS § 236 lg

1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja se menetleja esindaja Jaak Paju, :

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: U.K , ik: XXX, elukoht: xxxx RESOLUTSIOON

1. U.K kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 25.11.2020 otsusele nr

2302,20,018254 U.K karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 25.11.2020 otsus nr 2302,20,018254 U.K karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. LS § 223 lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2- kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2 kuulise tähtaja möödumisel. -

2

4. LS § 226 lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6- kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel. -

5. karistuse, LS § 236 lg 1 alusel määratud põhi s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5- 5-

kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel.

6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

7. , mis asub hoidlas Tallinn, Asitõend: sündmuskohalt kaasa võetud plastdetail asitõendite

Rahumäe tee 6/1 ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt (akt 20ATH04521) tõenduslik väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi

.

8. - Asitõend: CD plaat fotodega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise

on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o alates 22.01.2021. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 22.02.2021. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.02.2021.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 25.11.2020 otsusega nr 2302,20,018254 karistati

U.K selles, et tema 27.10.2020 kell 18:25 xxxx juhtis mootorsõidukit, enne liikumise alustamise ei veendunud selle ohutuses ning hoidmata külgvahet keeras otsa paremalt

lähenenud ja vasakpööret sooritanud sõiduautole registreerimismärgiga xxxx xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju sõiduki vaatlusprotokolli ja

A. P.ile (mis on fikseeritud

liiklusõnnetuse aktiga). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ning kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest

vastutav isik. Tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 46 lg 3, § 33 lg 2, § 169 7, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid lg

ja kohustusi ning pani toime LS § , LS § 226 lg 1 § 2 ettenähtud väärteod 223 lg 1 ja

36 lg 1 .

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

28.08.2019.a. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. poolt oli koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,20,018254, millega määrati mulle lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3 karistuseks Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks; Liiklusseaduse § 226 lg 1 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine 6 kuuks ning Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks.

Antud otsust väärteoasjas mina ei vaidlusta väärteo toimepanemise asjaolude osas, kuna tunnistan oma süüd ja siiralt kahetsen toimepandut. Oma selgitused juhtunud kohta olen andnud politsei

s ning need on väärteoasjas olemas.

Vaidlustan antud otsust üksnes määratud karistuse osas ja nimelt.

3

Antud juhul ma ei ole nõus, mulle määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Liiklusseaduse § 223 lg 1, § 226 lg 1 ning § 236 lg 1 näevad karistusena ette rahatrahvi, aresti või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Mina oman juhtimisõigust alates 1974 aastast. Minu juhistaaži jooksul ma ei ole kunagi toime pannud mitte mingisuguseid õigusrikkumisi, seal hulgas liiklusalaseid. Samuti ei ole kunagi sattunud liiklusõnnetustesse.

Mina ja minu abikaasa oleme pensionärid. Arvestades meie vanust on meil kaupluste ja arstide

külastamine jalgsi või ühistranspordiga küllaltki raskendatud. Kui minult võetakse ära

juhtimisõigus 6 kuuks, siis see eeldab seda, et ma pean uuesti sooritama eksamid, et juhtimisõigust taastada.

Kuigi ma olen pensionär ning arvestades, et ma ei ole varem kunagi karistatud, siis palun

austatud kohut kaaluda võimalust määrata mulle toimepandu eest karistuseks rahatrahvi miinimummäras ning ajatada selle tasumine maksimaalselt võimalikuks tähtajaks. Juhul kui kohus ei nõustu määrama mulle rahatrahvi, siis väga palun vähendada mulle määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.

Palun kohut:

Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. poolt 25.11.2020.a tehtud otsus väärteoasjas nr. 2302,20,018254 mulle määratud karistuse osas ja teha asjas uus otsus, millega määrata mulle

karistuseks rahatrahv, mille tasumine ajatada maksimaalselt võimalikuks tähtajaks või, kui

kohus ei nõustu määrama mulle rahatrahvi, siis vähendada mulle määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et ainuke, mida tahab rõhutada, et abikaasa xxxx aastane kuuldes sellest, on tal sõbranna murdis reieluu. Abikaasa on ja nüüd tekkinud hirm liikuda, ta kaal on xxxx , kardab väljas kg. Seetõttu on tal tekkinud foobia, ta ei julge ilma temata vad väljas käia. Praegu kui on vaja arstide juurde näiteks minna, siis kasuta taksot. Kogu oma elamise ajal Eestis alates 1959. aastast vastu juhtus selline õnnetus. Võttis ebamõistliku otsuse, sellepärast, et oli taoline juhtum 4 aastat tagasi, xxxx reguleeritud ristmikul sõideti sisse. Tütarlaps rääkis eesti keelt, mida ta ei valda, said teineteisest aru inglise keeles, sai aru, et see sõiduk kuulus tema va ütarlaps nõustus, et ta on süüdi, vabandas ja nematele. T

vanemad ütlesid sellele tütarlapsele, et kui sa oled süüdi, siis ütle sellele kodanikule telefoni number ja kindlustusselts. Helistas politseisse kust vastati, et kui olete kokkuleppele jõudnud süü osas, siis helistage kindlustusse, kes lahendab ja kõik. See vahejuhtum lõppes sellega, et läksi lahku, pöördus kindlustusseltsi poole. Nüüd, alateadvuses, kui juhtus see liiklusõnnetus, d tegemist oli kriimustusega, mõtles, et tekib ummik sest paremat kätt , on bensiinijaam, edasi elamukvartal ja siis vasakul kauplus. M b b õtles, et nüüd sulge tee kinni, mõtles, et kuna ela

läheduses, sõida oli vaja sõita. b oma elukohta ja sealt juba helistab politseisse, 100 meetrit

Tegemist oli ebamõistliku otsusega, oli vaja kohale jääda.

On ise joonistatud skeem, kust nähtub, et sulges tee. Tegemist oli xxxx tänavaga, kui paremale sõita, siis on bensiinijaam, kui edasi liikuda, siis elamukvartal ja siis vasakul on Maxima kauplus, sõidukid liiguvad mõlemas suunas. T tuli autost see agasipöörde sooritamiseks mootor suri välja, välja, helistas sõbrale, et

pukseeriks, kuid Istus sõber oli suvilas, ütles, et ta ei saa tulla. autosse ja mootor käivitus, tasakesi sõit s, teine mõte, mis peast läbi käis, oli, et äkki jälle mootor sureb välja, siis on vaja i

juba teisaldusauto tellida. Sellepärast võt . Jõudmata veel helistada, tis riski, siis vabandab loomulikult oli veel väike stress, võt ühe pitsi alkoholi. Kui otsis numbrit, kuhu helistada, tis kellega ühendust võtta, siis helistati uksekella, saabus politsei. Edasi, mis aset leidis on juba kirjas. M , aga viidi hoopis kontrollile palju on õtles, et viiakse sündmuskohale väljahingatavas õhus. Politseiametnik , kui korterisse sisenesid, ütles, et võite isegi kontrollida, et on äsja ele

võtnud köögis alkoholi aga viidi ära, kontrolliti ja lasti minema. Jõi umbes pool klaasi, kas 100-

4 150g viina, mitte rohkem, et maha rahuneda. Seal on Xxxx restoran ja staadion, sillast üle sõites 50m ja paremat kätt on kohe parklas või tanklas ööpäevaringselt tema maja. Maxima ei luba ta seal seista, see on keelatud. Peatuda kartis, et mootor sureb välja, siis tuleb teisaldusauto kohale tellida, auto on vana asakpoolse esirattaga ja siis pisut on muljutud vasakpoolne . Sõitis vastu v esitiib, te autoregistrikeskuse telefon ist autot vaatama ei läinud. Alkoholi tarvitas stressi tõttu,

oli suletud, mõtles, et on vaja jõuda selgusele, kas politseisse helistada või veel kuhugi. Liiklusseadus ütle , et kui auto on tehniliselt rikkis, siis üldse ei tohi b sõita, liiklusõnnetuse puhul s . Tahtiski politseid teavitada. Tegi eaduse järgi peab jääma sündmuskohale kuhugi liikumata

seda koduselt telefonilt, kindlusselts kutsus välja, esitasid samasuguseid küsimusi, olid vastaspoolega erinevad kindlustusseltsid ja nad tegid selgeks, et tegemist oli P.iga, tema sõiduk xxxx vad , kõik läheb hästi, maksa niipalju, kui ta kahju sai. Üritas Rahumäe teel oleva uurija käest uurida P.i telefoni numbrit aga uurija ütles, et andmete edastamine ei ole lubatud. Alkoholi tarvitamine pärast liiklusõnnetust ei ole lubatud. Et kindlaks teha kas õnnetuse ajal on kaine või purjus, siis praegu on teadus nii arenenud, võib näiteks kindlaks teha, et eile jõi, et tegemist on jääknähtudega. Lisaks abikaasale olid tunnistajad, kes nägid, et sõit s autoga kaine peaga, käis i kassi liiva ostmas t. Oli autos le , mis on raske, siis juhtus see liiklusõnnetus, kriimustas sõiduki

üksinda, teises autos oli Enda sõiduki vigastusi roolis noormees ja autos veel naisterahvas. vaatas siis kui dis koju jõu , teise sõiduki vigastusi näidati Rahumäel inspektori poolt fotodelt. S ainuke, et tundus, et tegemist oli kerge puutega. Oli ai aru küll, et teisele autole otsa sõitis, selline juhtum, et bensiinijaamas kriimustati peeglit, aga seekord see puude oli intensiivsem, vasaku rattaga kergelt puudutas. Otsustas enda sõiduki maha müüa, tegemist oli vana sõidukiga, müüs kas 200-300 euro eest, kindlustus sest lõppesid ja tehnoülevaatus. Hetkel veel uut ostnud

ei ole, hakkab

raha koguma, kui on vaja, sõbrad aitavad, kui vaja abikaasat sõidutada. Kui jumala abiga load jäävad alles, saa sõidukit rentida, kui on vaja abikaasat sõidutada kuhugi. b

Sissetulekuks on pension 515 eurot, elab koos pensionärist abikaasaga. Elavad koos abikaasaga tagasihoidlikult, saavad kahte pensioni, abikaasal on väiksem pension, abikaasa joonistab hästi,

vahel on näitused, müüb pilte. Igakuiselt on väljaminekuks toidukulud põhiliselt, riideid on

palju, kommunaalkulud on talvel suuremad

, küte, toidukulu 300, 400 maksimum. Eneseõigustust pole. On süüdi, et lahkus. Paar asja sooviks lisada. Pöördus kohtusse, et karistust kergendatakse. On 50 aastat tõestanud oma sõidukogemust, esimest korda elus juhtus, kogu juhtimise aja jooksul ei olnud ühtegi kokkupõrget ja arvesse võttes pöördumist, et tunnistab süüd, siis kasvõi mingil määral võiks

kergendada. Pool aastat on pikk aeg. Riigi jaoks oleks parem, isegi kui tegemist ei ole suure summaga, et tasuks rahatrahvi. Elus esimest korda selline asi juhtus.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kaebaja ei ole mitte ainult süüdi lahkumises, vaid ta on rikkunud kolme liiklusseaduse punkti. Ta põhjustas liiklusõnnetuse, ta

lahkus sündmuskohalt politseid õnnetusest teavitamata ja ta tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist. Need on tegelikult 3 äärmiselt ohtlikku rikkumist. Arvestades seda, et isik on oma süüd tunnistanud, on oma tegu kahetsenud, siis tuleb asuda arusaamisele, et isik on aru saanud oma tegude väärusest. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka seda, et milline on rikkumiste raskus, milline on isiku enda sissetulek. Pensionäril, kelle sissetulek on 500 eurot kuus, ei ole mitte mingisugust mõtet määrata rahatrahvi, mis iga nende toimepandud teo eest võiks maksimaalselt olla kuni 1200 eurot. Arvestades seda, et isik on olnud ohuks teistele liiklejatele, siis on seisukohal, et kõige mõistlikum ongi tema ajutine liiklusest kõrvaldamine. Seda enam, et tegelikult puudub isikul ka hetkel sõiduk, mida üldse juhtida ja kuna ta elab xxxx sellises kohas, kus on nii ühistransport kui ka taksod ja igasugused sõidujagamise platvormid väga hästi kättesaadavad, siis ei kahjusta juhtimisõiguse äravõtmine mitte mingil moel ka tema liikumisvõimet. õige mõistlikum karistus ongi sellises van K uses isiku karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega ja, et ta peaks maanteeametis uuesti ka eksamid tegema, et näidata, et ta on ikkagi liiklusseaduse punktidega kursis. Kui enam ei ole, siis saab need selgeks teha. See on kasuks nii talle endale kui ka tagab teiste liiklejate turvalisuse.

5 Maakohtu seisukoh t

Kohus,

kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 223 lg s 1, § 226 lg § 236 lg ettenähtud süütegude toimepanemist. - -s 1 ja LS -s 1 Puutuvalt menetlusalusele isikule

tud LS § 223 lg 1 järgi inkrimineeri väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt

on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse

liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 236 lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega

esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.

LS § 223 lg 1

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud sätestatud LS § 46 lg 3 kohustust, mille kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet ja LS § 33 lg 2 sätestatud

kohustust enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist

veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Eelnimetatud kohustuste

täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõiduki

omanikule A. P.ile.

Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi xxxx juurde suunduvat teed xxxx

suunas. Sõidutee on kaetud asfaltkattega, mis on kuiv ja ilma kõrgemate

lohkude ja aukudeta. Sõidutee on vaatlussuunas tasane. Ilm pilvine, sajab vihma. Suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Liiklus on kahesuunaline. Sõidutee laius 6,8 m. Pikendusmärgist,

milline on tõmmatud külje pool oleva sõidut xxxx ee seisvast ja milline risti vaadeldava teelõiguga, vaatlussuunas 2,7 m ja xxxx ette suunduva tee servast 2,3 m kaugusel asub

liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto reg.märgiga xxxx xxxx tagumise parempoolse rattaga.

Sama sõiduauto esimese parempoolse ratta kaugus eelnimetatud teeservast on 1,0 m. Eelnimetatud sõiduauto vasakpoole külje juures on teekattel plastdetail, mis võeti kaasa ning pakendati kileja paberkotti.

6 Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu

arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel

saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on

karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil reg.märgiga xxxx

xxxx

taastamisremonti. . Fikseeritud vigastused eeldaks ilmselgelt sõiduki mõningast Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit reg. märgiga Menetlusaluse isiku U.K ütluste kohaselt xxxx xxx. toimus sõidukite vahel kerge puude. Liiklusõnnetuse toimumise üle vaidlust ei ole

ning kaebuse esitaja

on liiklusõnnetuse põhjustamist tunnistanud. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk toimetati

hiljem politsei poolt Rahumäe tee 6/1 Tallinn asuvasse politseiparklasse. Sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx vaatlusega xxxx hoone juures tuvastati, et nimetatud sõidukil on kahjustatud

esimene vasakpoolne nurk, esimene vasakpoolne poritiib, rattakoopa serv, küljepeegel, tühjenenud esimene vasakpoolne rehv, kahjustatud vasakpoolse esiratta velg. Kere igal küljel ja nurgal väiksemad kriimustused.

Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja U.K xxxx reg. juhtis sõidukit märgiga , millega sõitis otsa sõidukile reg.märgiga Liiklusõnnetuse aktist (tl xxxx xxxx xxxx. 1-3) nähtuvalt kuulus xxxx reg. ga xxxx A. P. märgi ile. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse

akti (tl xxxx 1) ja fotode järgi on tuvastatav sõiduki kahjustada saanud vasakpoolne külg. Arvestades taolisi vigastusi saab asuda järeldusele, et vaidlusalune sõiduk sai kahjustusi. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki xxx omanikule A. P.ile. Seega tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt U.K ei veendunud enne liikumise alustamist, et see on ohutu ega hoidnud ohutut külgvahet ning keeras

otsa paremalt lähenenud ja vasakpööret sooritanud sõiduautole xxxx . Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud LS § ja § 33 lg 2 sätestatud kohustus õitmisel peab juht hoidma ohutut

46 lg 2 i, s.t s külgvahet enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist ja veenduma, et see on ohutu ega taki

sta või ohusta teisi liiklejaid.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud LS § 46 lg 2 ja § 33 lg 2 kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h enne paigalt liikuma hakkamist ei veendu selle ohutuses ega selle järgselt hoia ohutut külgvahet, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Arvestades xxxx asuva kaupluse parkla suurust ja teeolusid ning piisavat valgustust leiab kohus, et kaebuse esitajal oli küllaldaselt ruumi parklas liikumiseks ja manöövri ohutuks sooritamiseks, mistõttu saab tulla järeldusele, et just kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki asukohta liiklusõnnetuse toimumise järgselt saab asuda

seisukohale, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht ei eiranud liiklusnõudeid ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

LS § 46 lg 2 ja § 33 lg 2 kohustusi ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 236 lg 1

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut nõuete LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 rikkumises ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ei teadnud menetlusalune isik, kes oli teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht ega ka seda, kellele ta kahju tekitas, kuigi sai aru, et ta

liiklusõnnetuse põhjustas. Selle asemel, et sündmuskohale jääda, või parkida samasse

parklasse, kus oli piisavalt ruumi, sõitis kaebuse esitaja sündmuskohalt minema, et kodust

helistada autoregistrikeskusesse, kuigi liiklusseaduse nõuete kohaselt pidanuks jääma sündmuskohale ja teavitama politseid.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline

kahju

A. P. . L liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule ile S § 169 lõigetes 1 kuni 2 on

sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on

sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust

pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Vastupidi, patrullpolitseinikud

kontrollisid andmebaasi kaudu sõiduki omaniku võimalikku elukohta ning selgus, et auto omanik elab xxxx, kuhu politseinikud t leiti ka sõiduki omanikku otsima läksid. Maja juures pargitud xxxx, mille vasakpoolsel esitii kriimustused. val olid värsked

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike

teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted,

milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad

juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS §

169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja

teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkumine, et teda kui liiklusõnnetuse põhjustajat ei tuvastataks. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt.

8

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole

liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele

jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku

kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses

osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peal menetlusalune isik ja lahkus e liiklusõnnetuse põhjustamist sõitis sõidukiga edasi

sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. ks sinna Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et kui ta ole seisma jäänud, siis oleks ta põhjustanud liiklustakistuse. Samas on sündmuskoha fotodelt näha, et vaidlusaluses kohas on suur kaupluse esine parkla, kust kaebuse esitaja just välja sõitis ja kus on piisavalt kohti, kuhu auto parkida oli parkinud. Seega ei ole kaebuse esitaja ja kus ta äsja

põhjendus eluliselt usutav. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama

sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna

teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt.

Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis kõrvaline isik. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

LS § 226 lg 1 Lisaks eeltoodule on menetlusalust isikut süüdistatud ka LS § 169 lg 7 nõude rikkumises ja LS

§ 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. Menetlusalune isik on tunnistanud, et pärast

õnnetust jõi ta kodus 100 kuni 150 ml viina närvide rahustamiseks ja asus siis helistama autoregistrikeskusesse. LS § 169 sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 7

kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega

psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi

korras. Ülalpool on kohus asunud seisukohale, et väärteoasjas toimunud kohtuvälise ja

kohtuliku menetlusega on üheselt tõendamist leidnud, et oli LS § 169 lg 7 U.K märgitud isikuks, s.o liiklusõnnetuses osalenud juhiks. Väärteoasja materjalide kohaselt toimus liiklusõnnetus ning pärast liiklusõnnetusest teate saamist asus politsei 27.10.2020 kell 18:25

otsima liiklusõnnetuse põhjustanud isik Väärteotoimikus leiduva indikaatorvahendi ut.

kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati U.K võimaliku alkoholitarvitamise tunnuste tuvastamiseks indikaatorvahendit xxxx korteris kell 18.46, s.o 20 minuti möödumisel liiklusõnnetuse toimumisest. Indikaatorvahendi näit oli 1,01 mg/ alkoholi väljahingatavas õhus. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati U.K

9510 nr seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest EE

ARMD-0144 (taatlustunnistuse nr TTRC-20/00094), 27.10.2020 ajavahemikul 19:05 kuni

19:11, s.o ca poole tunni möödudes liiklusõnnetuse toimumisest. Tõendusliku alkomeetri

lugemi kohaselt tuvastati U.K alkoholijoove 1,00 mg/l ja 0,99 mg/l ning laiendmääramatust arvestades loeti lõplikuks näiduks 0,90 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava

õhu kohta. Taoline näit viitab üheselt mitte ainult alkoholi tarvitamisele, vaid ka joobele.

Arvestades seda, et U.K ütluste kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamist pärast

õnnetust ning seda, et pärast liiklusõnnetust tuvastati tal alkoholisisaldus pool tundi

väljahingatavas õhus mitte vähem kui mg/l, siis leiab kohus, et tõendusliku alkomeetri 0,90

näiduga on tuvastatud joove pärast liiklusõnnetuse toimumist ja U.K saab

9 süüdistada selles, et ta liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust ja enne kui politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et U.K käitumises on tuvastatud LS § 169 lg 7 keelu rikkumine ja LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et LS § 226 lg 1 sätestatud väärtegu on toime pandud kavatsetult. Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt ja hakkab alkoholi tarvitama, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Sellegipoolest lahkus

ta sündmuskohalt ja hakka liiklusõnnetuse s alkoholi tarvitama. Seega ei takistanud

põhjustamine men , jättes juhil lasuvad etlusalust isikut tegelemast muude toimingutega kohustused teadlikult täitmata.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb LS §

169 lg 7 nõude rikkumine ja menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteona.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et U.K

käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1, LS § 226 lg 1 ja LS § 236 lg 1 ettenähtud

väärtegudena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad

asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod need on toime on aset leidnud (§ 133 p 2) ning pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime

LS § 46 lg 3, § 33 lg 2, § 169 lg 7, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 te rikkumised, siis on tegemist

sätestatud kohustus väärtegudega LS § 223 lg 1, LS § 226 lg 1 ja LS § 236 lg 1 mõttes ning need

süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist M. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev

otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja

oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo - toimepanemise eest -s juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, LS § 226 lg

1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja LS § 236 lg s 1 ettenähtud väärteo

-

toimepanemise eest . Seega menetlusalusele isikule juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks

karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd

karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

10

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast

liiklusõnnetust rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli

kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo - toimepanemise eest - juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, LS § 226 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 ja LS § 236 lg s 1 ettenähtud väärteo kuuks - toimepanemise eest

juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arve ja üldpreventiivseid eesmärke. statakse eri-

Hinnates U.K süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav

keskmisena, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o

varalise kahju tekitamisega. Seejuures ei olnud A. P.

tekitatud ile kuulunud sõidukile kahjustused eriti suured.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava

asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist. Kohus leiab, et KarS § 57 lg 1 sellist kergendavat asjaolu ette ei näe. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 sätetele ei ole süü tunnistamine kergendavaks asjaoluks, kuivõrd kergendava asjaoluna saab arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist. See aga tähendaks, et menetlusalune isik oleks ise tulnud kohtuvälise menetleja juurde tunnistama süüd teo kohta, millest kohtuväline menetleja

veel midagi ei teadnud või millise teo toimepanijat kohtuväline menetleja ei olnud veel

tuvastanud. Käesoleval juhul peeti menetlusalune isik aga kinni politsei poolt pärast liiklusõnnetuse põhjustamist kui politsei teda kodusele aadressile otsima läks. Seega kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud.

LS § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 mõttes on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Puutuvalt LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga nii nagu on

leidnud ka kohtuväline menetle Mis puudutab kaebuse esitaja süüd LS § 226 lg 1 järgi ja.

kvalifitseeritava väärteo puhul, siis ei sõltu sellise teo puhul ei süü suurus ega ka süüteo kvalifikatsioon numbrilisest näidust, s.t sellest, kui suur oli alkoholisisaldus isiku organismis pärast liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist, mistõttu võib asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga.

11

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud

põhikaristused on proportsionaalsed menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muuta.

Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ülalpool märgitud kehtivale

kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr hul on kohtuväline , siis antud ju menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo eest määranud karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. LS § 236 lg 1 ja § 226 lg 1 ettenähtud väärtegude eest on kohtuväline menetleja määranud karistused samuti alla keskmist määra, seejuures on LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo

eest määratud karistus vaid 1/3 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. Kohtu hinnangul tuleb

kohtuvälise menetleja määratud karistus

ed lugeda proportsionaalseks toimepandud

süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd -

kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat

karistused muutmata. karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud

Kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et ka kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrad mõjutavad menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb

hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgnev vastutus.

Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust kaupluses ja arsti juures käimiseks see põhjendus ei ole . Kohus leiab, et inimlikust aspektist on see arusaadav, kuid juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui

kaebuse esitajale on seoses enda igapäeva tegevuste ja toimetuste jaoks juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka liikluses käituma viisil, mis tagab talle juhtimisõiguse ning ka selle säilimise.

Lisaks sellele kaotaks põhikaristus oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldata kõigi nende

isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust seoses poes ja arsti juures või muude tegevuste täitmisega. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud

sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Menetlusalune isik väitis vaid seda, et tema abikaasal on tekkinud väljas käimise hirm, kuivõrd

tema sõbranna oli kukkudes murdnud reieluu. Kohus leiab, et taoline põhjendus ei saa olla karistuse liigi või määra muutmiseks. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt on ta oma avariilise auto

võõrandanud ning tal puudub üldse sõiduk, mida juhtida. Menetlusalune isik oli enne

liiklusõnnetuse põhjustamist teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus poodide külastamiseks ning arsti juures vajalik. Menetlusaluse isiku jaoks ei saanud see käimiseks tulla üllatusena ja

ootamatult. Need asjaolud olid menetlusalusel isikul teada ka siis kui ta liiklusõnnetuse

põhjustas, liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile teatamata jättis kui ka siis kui ta

sündmuskohalt lahkudes alkoholi tarvitama asus. Eelkirjeldatud käitumisaktide jada viitab

sellele, et alkoholi tarvitamine oli menetlusalusele isikule olulisem kui liiklusõnnetusest ja kõrvalisele isikule tekitatud liikluskahjust Juhtimisõiguse saanud isikuna politseile teatamine.

oli ta teadlik sellest vad , et sellistele süütegudele järgne nii rahatrahv või juhtimisõiguse

äravõtmine kas põhi või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu - korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast

12 sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine

mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele

eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude

toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja

tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et

väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri ja üldpreventiivsed eesmärgid on -

küllaldased juhtimisõiguse äravõtmise kui põhikaristuse kohaldamiseks iga menetlusalusele inkrimineeritud süüteo eest. Kaebuse esitaja on kaebuses ja ka kohtuistungil taotlenud tema karistamist rahatrahviga ja seda minimaalmääras. Kuulates aga kaebuse esitaja selgitusi tema

sissetulekute suuruse ning väljaminekute suuruse kohta saab tulla järeldusele, et kogu menetlusaluse isiku saadav pension kulub tal äraelamiseks. Kuigi väidetavalt saab pensioni ka menetlusaluse isiku abikaasa, mis olevat menetlusaluse isiku pensionist väiksem, leiab kohus,

et abikaasa pensioni ei saa kasutada menetlusaluse isiku rahatrahvide tasumiseks, kuivõrd

karistust saaks kohaldada süüdioleva isiku sissetulekutele. Isegi juhul, kui kohaldataks menetlusalusele isikule rahatrahvi, siis ei oleks seda rahatrahvi võimalik erinevate väärtegude süü suurust arvestades kohaldada miinimummääras ning menetlusalust isikut tuleb karistada kolme erineva tahtlusega toime pandud väärteo eest. Määratav rahatrahv oleks kogumis niivõrd suur, et see ületaks nii menetlusaluse isiku kui ka tema abikaasa mitme kuu sissetuleku, mis välistaks menetlusaluse isiku ja tema abikaasa igapäevase toimetuleku. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahvi kohaldamine menetlusalusele isikule süüks arvatud süütegude toimepanemise eest on välistatud, kuivõrd see karistus ei oleks täidetav. Kohtu arvates ei kannaks selline karistusliik

ka eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegude iseloom, rohkus ja asjaolud viitavad üheselt sellele, et menetlusaluse isiku teadmistes on tõsised vajakajäämised liiklusseaduses sätestatud juhi kohustuste osas ning need teadmised vajavad

värskendamist liiklusteooria eksami vormis, et tagada menetlusaluses isikus soov käituda liikluses juhina teiste liiklejate ohustamist vältival viisil.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/