1-21-41/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 21. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-21-41 (19260100093)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi E. K. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 178 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Margit Pärn

Süüdistatav E. K. , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; elukoht: XXX; õpib XXX ja XXX; telefon XXX, e-post: XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Seaduslik esindaja Ave Kinks

Kaitsja

Anne Vissak

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada E. K. KarS § 178 lg 1 järgi.

KarS § 87 lg 1 p 6 ja KarS § 87 lg 4 alusel vabastada E. K. karistusest ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist 1 (üheks) aastaks.

Käitumiskontrolli ajal on E. K. kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2 (4)

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli kohaldada kohtuotsuse jõustumisest ning käitumiskontrolli ajaks määrata E. K.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Selgitada E. K. ile, et kontrollnõuete ja lisakohustuse järgimata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada temale määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta temale määratud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-tes 2 ja 3 sätestatule.

2. Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta E. K. i menetluskulu, s.o kaitsjatasu 271,20 eurot riigi kanda.

3. Kriminaalasjas materjalide juures olev DVD plaat salvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus E. K. ´i süüdistatakse selles, et tema 29.11.2019. a kell 12:45 XXX jagas veebipõhise suhtluskeskkonna Facebook rakenduse Messenger vahendusel kasutajanime “E. K. “ alt grupivestluses videofaili nimega video1575024356_553124741905448.mp4, kus on kujutatud XXX-aastast G. V. it (isikukood: XXX) pornograafilises situatsioonis. Sellega pani E. K. toime KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o lapsporno võimaldamine (nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava teose teisele isikule näitamise ja muul viisil kättesaadavaks tegemise). Kokkuleppe sisu Süüdi tunnistada E. K. KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada E. K. ´ile alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel on E. K. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

3 (4)

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on advokaat Anne Vissak´u poolt osutatud õigusabiteenus summas 206,40 eurot ning millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. KrMS § 179 lg 3 alusel sundraha ei määrata. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 206,40 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda, kuna E. K. oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, ta õpib XXX, töötab XXX, üürib elamispinda, maksab üüri ja kommunaalkulude eest ise. E.K.i ema A. K. kasvatab last üksinda, ta on XXX, töötab XXX, tal on maksta kodulaen ja ta toetab majanduslikult tütart. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav E. K. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahendiga. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E. K. i süüdi tunnistada KarS § 178 lg 1 järgi ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas E. K. i menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 206,40 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 64,80 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. E. K. i puhul on tegemist noore inimesega, kes alles alustab iseseisvat elu. Käesoleval ajal ta nii õpib kui ka töötab, kuid töökohalt saadavad sissetulekud ei ole märkimisväärselt suured. Samas, nagu ta aga ka kohtuistungil avaldas, kannab ta oma elamisega seonduvaid kulusid, s.o

4 (4)

maksab üüri ja tasub kommunaale. Seetõttu nõustub kohus prokuröriga, et arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud jätta kogu menetluskulu, s.o kaitsjatasu kokku 271,20 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik