2-20-4091/24 · 2-20-4091/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-20-4091

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 35 korteriühistu (hageja) ja L. P. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja L. P. kohustub võõrandama korteriomandi asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve linn (registriosa nr xxxxx) kolme (3) kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 1.2. Kui kostjal ei õnnestu p-s 1.1. määratud tähtaja jooksul korteriomandit asukohaga xxx xx- xx, Kohtla-Järve linn (registriosa nr xxxxx) võõrandada, on hagejal õigus esitada korteriomandi võõrandamise nõue sundtäitmisele. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4091. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 4. Tagastada hagejale tasutud riigilõivudest (kokku 350 eurot) ½, so 175 eurot hageja arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2021, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-20-4091 Kohtuasi Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 35 korteriühistu hagi L. P. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 35 korteriühistu, registrikood: 80015524, asukoht: Ahtme mnt 35-47, Kohtla- Järve linn, 31023 Ida-Viru maakond Hageja lepinguline esindaja: jurist Sergei Gromtsev, e-posti aadress: xxx Kostja: L. P., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, xxx küla, Mäetaguse vald, xxxxx Ida-Viru maakond, e-posti aadress: xxx Kostja lepinguline esindaja: Artur Pärnoja, e-posti aadress: xxx

2-20-4091

2(3) Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve linn Ahtme mnt 35 korteriühistu (hageja) hagi L. P. (kostja) vastu korteriomandi võõrandamise nõudes.

Tsiviilasjas toimunud kohtuistungil 20.01.2021 sõlmisid pooled kompromissi, mille tingimused palusid kanda kohtuistungi protokolli. Pooled sõlmisid kompromissi selles, et kostja L. P. kohustub võõrandama korteriomandi asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve linn kolme (3) kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kui kostjal ei õnnestu tähtaja jooksul korteriomandit võõrandada, on hagejal õigus esitada nõue sundtäitmisele. Kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb tagasi pool tasutud riigilõivust so 175 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et poolte poolt sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4091 lõpetamisele.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot ja määruskaebuse esitamisel

2-20-4091

3(3) tasunud riigilõivu 50 eurot. Hageja määruskaebus rahuldati Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivude osaliseks tagastamiseks ning palub tagastada riigilõivust 1/2, so 175 hageja arveldusarvele. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale 175 eurot hageja arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits Kohtunik