1-21-219/5 · 1-21-219/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-21-219

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-219 (20230200449)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi Y.S süüdistatuna KarS § järgi 424 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav

Y.S – isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx, , kehtivad kriminaalkaristused tõkendit ei kohaldatud puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Y.S KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata äitmisele t , kui Y.S ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, -

õppimis või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2

7. ei tarvita alkoholi.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata elukohajärgse Y.S

katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p Y.S-ilt 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg ral 1 876 eurot ning 1 p 3, 4 alusel summas 86,40 eurot ja ekspertiisikulu kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 27 eurot riigituludesse.

Kohustada Y.S-i tasuma sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu väljamõistetud 12

82,45 eurot. kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

Menetluskulud kogusummas 989,40 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700002430. Selgitusena võib märkida: „Y.S , kriminaalasi 1-21- 219, menetluskulud -toimiku .“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõend – plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.

- CD

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Y.S-i 04.07.2020

süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult .a. kella 18.06 paiku Harjumaal, Kehras, Anija mnt 10 juures mopeedi xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 92I kohaselt tuvastati temal alkoholijoove - etanooli sisaldus ühes grammis veres 2,52 milligrammi, laiendmääramatusega ±0,06 mg/g), põhjustas

liiklusõnnetuse, ta ei tulnud toime mopeedi juhtimisega.

Sellise tegevusega rikkus Y.S liiklusseaduse § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. ning trammijuht ja § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

3

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Kuigi Y.S rikkus oma käitumisega ka Liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt KarS § 3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas on 14.07.2020 väärteomenetlus lõpetatud.

Seega Y.S pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud Y.S-i 13.01.2021.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Y.S-i süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 8 kuud. Prokurör taotleb kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt KarS § 74 lõikele 1 ning kohaldada tema suhtes 1 aasta pikkust katseaega vastavalt KarS § 74 lõikele 3. Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 punktides 1 6 nimetatud kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; i - lmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väl KarS § 75 lg 2 p 2 alusel jaspool Eesti territooriumi viibimiseks. kohustada Y.S-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Y.S määrata Tallinna

Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Asitõendid

KrMS § sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud 126 lg 3 p 1 jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi –

-plaat, mis CD asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 876 eurot 3, 4 alusel kaitsjatasu ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p osutatu summas 86,40 eurot ja ekspertiisikulu summas 27 eurot riigituludesse. d õigusabi eest

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

4

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 leppest ka riigi kanda § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokku jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik