4-20-4740/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-20-4740

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-4740 (2302,20,013853) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 223 lg 1, § 237 lg 1, § 226 lg 1 od ettenähtud väärte Menetlusalune isik

Menetlusalune isik: P.R ; ik: XXX; elukoht: xxxx xxxx ; töökoht: Kaitsja Toomas Alp Kohtuvälise menetleja esindaja

Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. P.R

süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ja § 223 lg ettenähtud väärtegude 1 toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 LS § temale ja 223 lg 1 alusel karistuseks arest 15 (viisteist)

päeva.

2. P.R süüdi tunnistada LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda arestiga 10 (

kümme) päeva.

3. P.R

süüdi tunnistada LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda arestiga 5 (viis

) päeva. 4. VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel arvestada väärteomenetluses kinnipidamine, s.o 15.08.2020 kella 20.50st kuni 17.08.2020 kella 16.04ni, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks aresti 2 (kakskümmend üheksa) päeva 9 . 5. ja 29 ( Väärtegude kogumi eest mõistetud ära kandmata arest kakskümmend üheksa) päeva tuleb

ära kanda Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla,

Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.04.2021. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt ära kandmisele kuulunud aresti

ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti

ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. 6. P.R-ilt

3

VTMS § 2; § 38 lg 1; § 111 p 8; KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p ; § 180 lg 1, joobe tuvastamise kulu 44 ( ) eurot, mis tuleb 3 alusel välja mõista nelikümmend neli kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos

märgitud Maksu ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja -

selgituse „ , menetluskulud“. P.R 4-20-4740 , Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel P.R-ile

2

tema elukoha aadressile tavapostiga

. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral

loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. s asuv kilekaantes CD plaat

Väärteotoimiku liiklusõnnetuse videosalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt alates 21.01.2021. kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

14.10.2020 2302,20,013853 koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et P.R mootorsõidukit 15.08.2020 kell 20:22 juhtis xxxx reg.märgiga , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust olles eelnevalt xxxx juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks

ohustada või kahjustada teist vara ja inimesi. Ei kohaldanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoole nähtavusulatuse piires ja teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis otsa teel olevale inimesele. Oma tegevusega

põhjustas varalise kahju ritud sõiduki vaatlusprotokollis ja fototabelis) S Hile (mis on fiksee ning tervisekahjustused E K (K) (mis on fikseeritud Regionaalhaigla teatises). Juht põgenes sündmuskohalt ega teavitanud liiklusõnnetusest häirekeskust, ei andnud kokkupõrke tagajärjel

kannatada saanud isikule esmaabi ega kirjutanud üles õnnetuse võimalike pealtnägijate

andmeid, kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada inimene. Tarvitas alkoholi vahetult

pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 3, § 50 lg 3 p 1, § 169 lg 2 p 2, 3, 4, § 169 lg 7 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 201 lg 2, § 223 lg 1, § 237 lg 1, § 226 lg 1 ettenähtud väärte

od.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on

arusaadav, tunnistab süüdi osaliselt, s.o lubadeta sõidus, ülejäänud süüdistuse punkte ei tunnista, alkoholi tarvitas küll. xxxx oli tema juures remondis ja kui see sai valmis, tahtis xxxx S H xxxx R M ile ära viia. Läks , käis garaaži juurest läbi ja seal olid see sama E, R ja paar inimest. E jõi seal ja kui hakkas autoga ära sõitma, siis tuli ja peksis vastu autoklaasi, ütles, et sa ei sõida kuskile, tahab kaasa tulla. Ütles vastu, et ei tule kaasa, oled purjus ja siis istus tagasi autosse ja hakkas sõitma ning siis lõi autot. Läks autost välja ja küsis, et mis sa teed, siis tuli E E talle kallale ja peale seda sõitis autoga ära, keeras auto ümber ja parkis samasse hoovi tagasi. Läks minema, hiljem tuli sinna auto juurde tagasi ja sõit äis is selle autoga xxxx poe juurde. K

poes ja hakkas S autot ära viima, kui asutus tee peale ette isik, kellega oligi tookord see probleem, viimane hetk silmanurgast nägi. Ta jäi auto nurga ette, oli seal aga ei julgenudki rohkem seisma jääda, kart õit s sõbra maja is seda inimest, oli temaga juba situatsioon olnud. S i ette, parkis auto ära ja läksin rongijaama, kus olid teised inimesed, seal jõ xxxx in viina, sest närvid läbi sellest asjast. Koju kõndides tuli selja tagant politsei olid ja pidas kinni. Kahetseb, et autoga sõitis, ei oleks tohtinud sõita, ei oleks tohtinud sinna rooli ikka vist istuda, tahtis head, aga kukkus halb välja. See isik tuli auto ette paremast nurgast, siis kui juba vaxxxxle, jäi seisma, vaatas ristmikule, kogu aeg, isegi seistes vaatad paremale, vaxxxxle, üks hetk järsku astus nurka ette ja siis juba sõitis, ei saanud mitte midagi teha. Isik tuli teele ette, ei karjunud ega viibanud käega, lihtsalt tuli. Kiirus oli 0, võib olla natukene veeres, ei mäleta täpselt seda hetke, mäletab,

et jäi seisma ristmikul, vaatasin ühele poole, teisele poole, hakkas sõitma siis järsku , silmanurgast nägi, et astus ette. Ei saanud mitte midagi teha enam. Juhtimisõigust ei ole, varem on ka karistatud väärteokorras. Viimane karistus oli ilma lubadeta sõitmise eest ja karistus oli

3

üldkasulik töö. T järelduse, et ei tohi sõita, see ongi teinekord mõtled valesti, tahad head egi , aga kukub halvasti välja, enda peas on muudatuse teinud, enam ei soovi sellisel teemal mitte kunagi kohtus olla, tahab korda saada selle lubade asja üks kord elus. See inimene astus kapoti juurde, hakkasin vaxxxxle keerama ja astus kapoti peale, nurka. Midagi ta karjus, seda mäletab. Astus ette, oli autos, kuulis kui ta natukene karjus midagi. Ei sõitnud talle otsa, ta astus see hetk ette, autoroolis see tundub kõik teistmoodi, see ei ole nii nagu vaatate kaamerapildist, see ei ole üldse nii, autoroolis seistes ka sõidad tegelikult, jälgid kõiki asju, oled aktsioonis kogu aeg

, ta hüppas ette, astus ette lihtsalt, ei sõitnud talle otsa õit s sõbra maja ette, parkis auto ära . Siis s i . Kui oli ees, siis keeras vaxxxx is, tema tuli paremasse nurka, astus paremasse nurka le ja sõit samal ajal kui sõitma hakkas ägi, et see inimene tõusis püsti, . N vist kukkus maha, komistas. Ei julgenud minna sinna vaatama, sest eelmise kord ta tuli kallale, selle isiku juurde ei julgenud minna, häirekeskusesse ei helistanud. Ei osanud mõelda selle peale, oli närvis. Alkoholi hakkas

tarvitama seetõttu, et närvid olid väga läbi selle sama situatsiooni pärast. Alguses oli xxxx probleem ja siis tuli jälle terroriseerima. Eelmise üldkasuliku töö tegi ära, käis puuetega laste

hooldekodus

. Kõnealuse rikkumise puhul on nõus üldkasulikku tööd tegema, aga hetkel ei suuda. Kindlasti saa

ks tööga hakkama, aga natukese ajal pärast.

Tunnistaja selgitas, et n

xxxx olnud temaga koos E K ägi Keni sõitmas, eelnevalt oli ja näinud,

et tarvitas alkoholi. H 15 august elistas politseisse, üritasin teda takistada sõitma minemast. kohtus temaga esimest korda xxxx angaari juures, aadressi ei tea. Seal oli inimesi rohkem. Läks sinna oma auto rataste järgi koos elukaaslasega, ise oli alkoholi tarvitanud ja seal tarvitati ka alkoholi, mingi aja istus seal ja jõi õlut ja mingi hetk tahtis Ken minna sõitma Üritas xxxx . temaga rääkida, et ta ei läheks sõitma, et ta on joonud, kuid ikkagi läks sõitma. Ken istus autosse koos kellegagi se . Kui ta liikuma al ja juhi akna juures rääkis temaga, siis ta hakkas ära sõitma

hakkas, siis lõi vastu pagasnikut, mille peale läks kähmluseks tema ja Keni vahel. Sõitma

minemise kohta helistas politseisse . Hiljem kohtas P.R xxxx , öeldi, et oodake ekipaaži Coop kaupluse juures lukaaslasega, kes . d , kuhu läks koos e sõitis Nägi Keni sõitmas jälle, siis

helistas uuesti häirekeskusesse ja püüdis teda takistada, seisis autole ette. Oma teada Keni

millegagi ei ohustanud. Ken s talle ots a koha pealt, ei abistanud teda ega õitis a ja sõitis är küsinud. jalaga oli midagi ja ei mäleta Kiirabi tuli kohale ja viidi EMOsse, tuvastati midagi, , tänaseks on paranenud. Ajalist vahet kahe intsidendi vahel ei oska öelda, pärast xxxx intsidenti

käis EMOs ja peale äis ka. Peale xxxx k xxxx intsidenti tuvastati peas muhk. Xxxxl tahtis takistada auto liikumist, ega ilmselt oma kehaga ei olekski saanud. Auto oli mingi must xxxx,

marki ei tea, kaalu ei tea. Autole läks ette kaupluse eest parklast väljasõidu juures. Politseiekipaaž sõitis mööda sealt hetk enne seda kui auto ette läks. Ei oska öelda, miks oli P.R-i õiguserikkumise vastu, oli ise ka purjus, alkohol võis mingil määral käitumist mõjutada.

Kuhu P.R Xxxx tea, poisid istusid autosse ja hakkasid sõitma minna tahtis, seda ei liikuma juba. Endal soovi autosse kaasa minna ei olnud, pakkus, et elukaaslane on kaine, et kui vaja kuskil käia, siis või temaga sõita b . Lahkus angaari juurest koos elukaaslasega, s oma ai asjad sealt kätte s garaaži . EMOsse läks , pani auto peale ja siis istu s, elukaaslane ootas autos angaarist . K peale seda kui politsei oli kohal ära käinud ui politseiekipaaž kohale jõudis, oli xxxx seal angaari ukse ees ja mitte kedagi kuskil ei olnud, auto toodi tagasi, kuid kes tõi, seda ei tea. xxxx kaupluse juures auto ette seistes ei karjunud midagi, rääkis telefonis politseiga, ei

mäleta, kas kätega vehkis. Seisis autole ette vist keskel. Pärast autolt löögi saamist kukkus

sõiduteele. Auto sõitis parklast välja, keeras vaxxxx . Kui palju xxxx angaaris alkoholi le tarvitajaid oli, ei oska öelda, rääkis ga. Ise tarvitas õlut, mida tarvitas, ei tea. Õlu oli R M R M endal kaasas. Otseselt ei näinud kas P.R midagi tarvitas, kuid käis ise talle poest rummi koolaga toomas

. Käidi toomas siis kui oli seal angaaris juba mingi aja olnud.

Tunnistaja selgitas, et 15 august 2020 Xxxx. L d R juurde M R sündmused algasid kõik äksi mingisse angaari, kus R parandas autosid. Jäi autosse istuma, siis Ken oli seal, O, siis vahepeal käis Keni isa seal, mingi hetk läks ka välja ja siis nad seal napsutasid kõik ja mingi hetk tuli veel 2 inimest. S L iis tuli neil jutuks seal, et on vaja mingi mootor ära tuua. äks juba autosse, siis E hakkas seal rääkima, et ei ole vaja minna sõitma, et kõik on alkoholi tarvitanud aga keegi ei kuulanud teda. E tuli ka autosse, sõit s eest ära, i E oli ka autos. Siis E läks uuesti autost välja,

4

läks Kenile ütlema, et ärge ikkagi minge lähme toome selle , et naine on kaine ja on suur auto, mootori ära, aga teda ikkagi ei kuulatud. Hakati ära sõitma, E lõi vastu pagassi käega. Siis Ken hüppas autost välja ja läks Eele kallale. R tuli ka autost välja, oli lihtsalt teisel pool autot, vaatas, mitte midagi ei teinud. E tuli d T esti E helistas autosse ja sõitsi hoovist välja. äi ära ei läinud, politseisse. , kus , seal ta keeras otsa Ken oli roolis, sõitis sinna ümber nurga on üks bensukas ringi, läks garaaži juurde tagasi. Siis E helistas vist Rle, siis ta sai sealt sõimata, et see on mingi väärtegu ja kellegi võõra vara lõhkumine läheb 300 eurot maksma, et „ “ E on kits . Mingi hetk tuldi Kenile järgi, viidi ta ära, jäi sinna garaaži juurde Xxxx . Mingi hetk tuli politsei, kiirabi, siis öeldi, et minge käige EMOs ära äisi EMOs ära, i mäleta . K d Eel oli kuklas suur muhk. E kaua EMOs istusid, hakkasid koju tagasi tulema d tsid ja enne kodu läksi poest läbi käia. Sõi vist xxxx tee Xxxx

l . Siis ei st mööda ja Ken tuli selle sama ga kõrvalt tänavast ja äks poodi tahtnud ta sinna poodi minna d parklast eemale. Samal ajal E helistas politseisse, et see ja läksi sama isik on jälle autoroolis. to sõitis kahjuks poest mööda Ootasid seal, politseiau siis Ken ja istus autosse, sõitis poe kõrval oleva rahvamaja ette. E ütles, et ta selle tee tal ära blokeeriks. Ei julgenud seda teha ja i xxxx tee peale, ninaga xxxx poole, et vaadata, millal politsei tagasi sõit s tuleb. E läks autost välja ja niipalju kui auto peeglitest nägi, E seisis auto ette, et teda takistada, siis Ken nagu puksis autoga teda eest ära, auto liikus natuke edasi, E astus tagasi, siis vahepeal vaatas, kas politsei jälle tuleb ja järgmine sõitis minema. hetk oli E asfaldi peal pikali ja Xxxx Siis tuli juba politsei, siis politsei läks talle järgi ja ta jättis auto seisma, jooksis Ee juurde ja siis oli kiirabi, politsei, kiirregeerijad tulid kuskilt. Kui see Xxxx E ära sõitis, siis nagu tahtis püsti tõusta aga ei suutnud, kukkus sinna tagasi, siis ta neljakäpukil läks tee pealt ära. Kas arst midagi tuvastas, ei tea, ise kohapeal ei olnud, aga sai mingi paberi. Xxxx lihtalt sõitis minema. Garaaži juures P.R tarvitas alkoholi d , ise tõi talle poest 2 tükki sellepärast, et see üks, kes tal ka seal autos istus, oli Keni joogi ära joonud. andis peatumiseks märku või karjus, seda Kas E ei tea, ei kuulnud, nägi sündmust autost, auto peeglist, paremast peeglist. Auto liikumise kiirus ei saanud kiire olla, seal on pööramise koht.

Tunnistaja R M selgitas, et 15 august 2020 sündmusest teab Xxxx osa, olid Xxxx garaažis, kui E sinna tuli. Ken tuli enne, E seal jõi korralikult õlut, viina ja mingi hetk siis oligi, et lähme käime juures ära. Siis P.R-iga xxxx J hakkasid minema, aga mis E tahtis, mis tal oli, tuli sinna akna juurde. Ken teda peale ei tahtnud võtta või midagi sellist ja hakkas ära sõitma, id siis E Xxxxt tagaluugi peale. lõi seda Ken läks välja, siis seal toimus mingisugune rabelemine. K is, siis mingisugust jama enam ei olnud Xxxx , siis ui välja jõud . Sõitsid ga sealt aiast välja keerasid ringi seal samas ja panid i. E oli pärast tagas korralikult juua täis, ega ta ise ka väga hästi ei adunud, mida ta teeb ja siis läksi jätsi . Siis tuli K d Kga teise auto peale, Xxxx d sinna

Xxxx d d garaaži. Käisi ära, tuli tagasi, siis käis politsei garaaži juures. Seal rää Xxxx kis politseinikuga, nad ütlesid ka, et nad teavad ka, et on Eega neid probleeme olnud alkoholi ja

asjadega ja oligi kõik. Siis edasi oli juba, mis seal xxxx poe juures toimus, aga teda seal ei olnud. Xxxx osas ongi see, et E ise provotseeris, teab Et pikka aega ja tal on väga tihti kombeks juuatäis peaga hakata provotseerima, see kaklus on täitsa tavaline. käis joogi järel Xxxx M R, Ee naine, M ja E koos tulid Xxxx, M käis tõi poest alkoholi juurde, kui ei eksi, siis oli Jim Beam need väikesed purgid. Garaažis oli õlut, jõi õlut ja viina, ei mäleta nüüd täpselt, E O ei puutu asjasse, ta magas seal tooli peal, vahepeal ärkas ja jõi õlut. Tarvitati korralikult, kui E külili oli, ajas lolli juttu, ilmselgelt

- see väike kogus ei ole. Kellaajaliselt võis olla äkki 3 4 paiku, päike oli üleval ja väljas oli valge, ei oska absoluutselt öelda, mis kellaaeg see oli sündmustest . xxxx kuulis õhtul kui rongijaamas oli, just kui see sama jama oli toimunud, väljas oli hämar juba, pood oli lahti Xxxx . sündmuse ajal kutsus politsei välja E, helistas talle, ütles, et kutsus politsei sinna. Politseinikuga suhtles siis kui tulid tagasi xxxx . L , siis käis politsei äksin just väravat kinni panema, et E ei tuleks uuesti tagasi. Ei teagi mida politsei seal tegi, lihtsalt tuli, kontrollis

selle asja üle seal, mingeid ütlusi ei võetud, kutsus ta välja, ta käis seal ära E . Nad tulid väljakutse peale kohale ja kontrollisid, ei olnud seda, et nad otsiks kedagi. Tahtis koos P.R-iga ära sõita, Ken oli roolis. Temal juhiluba ei ole, Kenil ka ei ole. P käima idid xxxx lihtsalt

. Ei öelnud, et ära mine rooli, Ken on täiskasvanud inimene, ta teab ise, mis ta teeb, ei ole tal isa ega keegi, et saaks tal keelata, inimese enda vaba valik.

5

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et P.R on toime pannud talle etteheidetavad rikkumised, isik juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, ta on põhjustanud liiklusõnnetuse,

ta on tarvitanud alkoholi pärast liiklusõnnetust ja ta on ka sündmuskohalt põgenenud. P.R

on varasemalt korduvalt nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras karistatud, kõik rahatrahvid, sh ka rahaline karistus on siiamaani tasumata ja sellest hoolimata isik jätkab uute

rikkumiste toime panemist. Kohtuväline menetleja proovis isikut karistada siis kergema

karistusega , ei ole see üldkasuliku tööga, kuid nagu näha suutnud teda mõjutada edaspidi liikluses paremini käituma. Vastupidi, isik jätkab hoopis hullemate rikkumiste toimepanemist.

Kaitsja väited selle kohta, kuidas kannatanu ise jooksis autole ette, on pehmelt öeldes naeruväärsed, isik nägi pealt õiguserikkumist, teadis, et P.R ei tohiks roolis olla, ta läks sinna auto ette ja videost on selgelt näha, et P.R ei tee mitte midagi selleks, et seda otsasõitu vältida. Süüdistatud on selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks, et suudaks seisma jääda sõiduki eespool nähtavuse piires, seda ta kõike rikkunud on. P.R ei hoidnud kõigest sellest, et ohutada või kahjustada teist inimest. Kuivõrd rahatrahvid isikut ei

mõjuta, üldkasulik töö samuti, siis kohtuvälisel menetlejal ei ole rohkem variante ja palub P.R

süüdi tunnistada kõigis talle etteheidetavates rikkumistes ja karistada teda arestiga. Juhtimisõiguse rikkumise eest § 201 lg 2 alusel arestiga 5 ööpäeva, § 223 lg 1 alusel 15 ööpäeva, § 226 lg 1 alusel arestiga 5 ööpäeva, § 237 lg 1 alusel arestiga 6 ööpäeva välja

. Samuti palub mõista ekspertiisikulud summas 45 eurot.

Menetlusaluse isiku asus seisukohale, et nendest kaitsja väärtegudest on tõendatud § 201 lg 2, et ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, siin, kas tegemist on õnnetusega või mitte, sellest sõltub nüüd see, kas inimene pärast seda õnnetust tarvitas alkoholi, see on ka lubamatu

või mitte. Antud juhul inimene eelnevalt oli kogenud samal päeval selle isiku poolt väga negatiivset käitumist, nüüd nähes seda isikut uuesti seal samas, hulk aega käis vaidlus selle üle kas P.R jäi parklast väljudes seisma ja vaatamata sellele, et isik ilmus ette, siis hakkas uuesti liikuma ja piltlikult öeldes lükkas selle isiku pikali. Me veendusime videosalvestusest, et

niimoodi ei olnud, eelnevalt huligaanselt käitunud isik, kes veel 2 või 3 tundi pealtnägijate tunnistuste järgi oli alkoholijoobes nähes P.R-i juhitavat sõiduautot parklast väljumas, tormas sinna juurde ilmselge kavatsusega P.R-ile eelneva eest kätte maksta. Mis nüüd edasi toimus, edasi toimus see, et inimene oli nõus praktiliselt peatama P.R kasvõi oma elu hinnaga. Leiab, et see käitumine küll kuskilt poolt ei olnud adekvaatne ja vastuseks

väga asjakohasele ja täpsele küsimusele ütles tunnistaja ise, tunnistaja nimi on E K, et tema selline mitteadekvaatne käitumine oli tingitud alkoholi tarvitamisest. Poleks tema sel päeval alkoholi tarvitanud, siis oleks tema teadvusesse jõudnud ka see, et isik on politseile teada kuna tema tegevusest eelmine kord, hommiku poole ja ka pärast on politseid juba informeeritud ja väga õieti ütles kohtuvälise menetleja esindaja, et isik on varem väärtegusid toime pannud aga

sellepärast oli see isik ka politseile teada. Mispärast peab sellise olukorra juures selliseid radikaalseid meetmeid tarvitusele võtma, et hüppama sõitva auto ette. Sellel ei ole vahet, kas hüppame käed ees või käed külje peal, auto otsa sõitmise oht on meil ikkagi. Arvab, et üldsuse,

korrakaitse, edaspidist i e õigusrikkumiste ärahoidmise huvides sell st käitumist küll kuidagi

aktsepteerida ei saa. Siin on kannatanu pannud toime vähemalt mitteadekvaatse teo. Ei reageerinud toimunule õigesti ja siin selles liiklusõnnetuse põhjustamises sellises situatsioonis, kus kõik videost nägi , kuidas see tegelikult oli, et ta ei jäänud seisma. Milleks ei jäänud seisma, d et peksa saada või, kahtlemata inimene püüdis lahkuda. eed ülejäänud §§ peale selle 201 on N ainetud, selle 201 toime panemise eest tuleb P.R süüdi tunnistada ja karistada teda kas

siis rahatrahviga või üldkasuliku tööga elle tõendi . S kohaselt, mis on bronhiaalastma,

riskigrupp, st nüüd seda, et iseenesest on astmaatikule pikaajaliselt sellisesse suletud ruumi

paigutamine vastunäidustatud, veel enam, kus valitseb epideemia oht. i taha väga paksult E

kirjeldada seda, mida see õiguslikult tähendab, on teada, et seal on koroona oht, et isik on riskigrupis, isik põeb pikaajalist hingamisteede haigust ja jälgime seda üldist epidemioloogilist olukorda ka. Ega see haigus võtab ikkagi inimese, kes tegelikkuses põeb mingisugust haigust, mida siis see omakorda epideemia süvendab, mis tähendab, et praegusel juhul seda kohtuvälise menetleja poolt taotletud karistust kohaldades seatakse P.R-i mitte ainult tervis vaid ka

6

elu väga suurde ohtu. Siis kõrvuta seda, kas nüüd see sündmus, kus keegi raskelt viga ei des saanud, tekib üks huvit asi veel, et jah, rooli astuda tõepoolest ei tohi ei juhiloata ega ka av alkoholijoobes, see on kõik väga õige. Kuid kas see on õiguspärane käitumine, et ostetakse autoga kohale tulnud isikule, kes teada olevalt kavatseb sealt ka autoga lahkuda, alkoholi. Ühelt poolt ollakse õiguse kaitsja, teiselt poolt õiguse rikkuja. Siin on väga raske võtta seisukohta

selle isiku suhtes, selle kannatanu suhtes, nii või teisiti sellises olukorras ja arvestades ka kannatanu eelnevat ebaõiguspärast käitumist P.R-i suhtes, palub karistuse kohaldamisel mitte juhinduda sellest taotletud karistusest, mida taotles kohtuvälise menetleja esindaja.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise

menetleja esindaja seisukohad de , kontrollinud väärteoasja s kogutud kirjalikke tõendeid, asub

seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

LS

§ 201 lg 2 LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategoori . a mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt P.R juhtimisõigus 15.08.2020 puudus. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust vastava kategooria omamata. puudub. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda on

mootorsõiduki juhtimiselt korduvalt kõrvaldatud. Nimelt nähtub väärteotoimikus olevatest karistusregistri andmetest, et menetlusalune isik on LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegusid toime pannud ka 25.11.2014, 14.11.2017 ja 03.11.2019. Kuivõrd kõigil juhtudel juhtis ta sõidukit, isikuna, kellel puudub juhtimisõigus ja see õigus puudub tal senini, kõrvaldati menetlusalune isik

mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Eelmärgitud kuupäevadel toime pandud

väärtegude eest on menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja 18.12.2014 ja 04.12.2017 otsustega ja Harju Maakohtu 22.01.2019 otsusega. Kuivõrd menetlusalust isikut on

eelnevalt korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud just vastava kategooria juhtimisõiguse

puudumise tõttu ja ka 15.08.2020 juhtis menetlusalune isik sõidukit isikuna, kellel puudub

vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, on menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 3 märgitud

isikuks. Vaatamata korduvatele sõiduki juhtimiselt kõrvaldamistele ja teadmisele juhtimisõiguse puudumise asus menetlusalune isik, keda on samalaadse süüteo eest st korduvalt karistatud ja kes on üheselt teadlik teo keelatusest, taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 3 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg

2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. isikuna,

LS § 223 lg 1 Peale selle heidetakse menetlusalusele isikule ette LS § 16 lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt

liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Peale

selle

süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust

liiklusolukorrale vastavaks ning ei suutnud seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis otsa teel olevale

inimesele. Sellise tegevusega põhjustas menetlusalune isik varalise kahju S Hile ning tervisekahjustused E K (K ).

Tunnistaja E K 08.2020 oli ta koos elukaaslase M Rga kohtuistungil antud ütluste kohaselt 15. eelnevalt olnud R M angaaris, kus viibis ka P.R, kes oli alkoholi travitanud, ning kui P.R tahtis autoga sõitma minna, püüdis ta P.R-i ümber veenda ja kui P.R sellele vaatamata autoga sõitma läks, lõi ta käega vastu sõitma hakanud sõiduki pagasiluuki,

7

mille peale P.R talle kallale tungis. E K teavitas joobes juhist politseid ning pärast EMOst tagasitulekut nägi ta xxxx kaupluse parklas taas P.R-i sama autoga liikumas, millest taas teavitas Xxxx juurde. telefoni teel häirekeskust. Ta rääkis häirekeskusega ja läks

Samal hetkel hakkas Xxxx Xxxx edasi poe parklast lahkuma. Ta läks auto ette ja takistas liikumist, kuid sellele vaatama Xxxx a ja keeras vaxxxx sõitis talle ots le ning lahkus. Pärast autolt löögi saamist kukkus sõiduteele. Väärteomaterjalide juures olevalt videosalvestuselt ja

asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 15.08.2020 kella 20:25 paiku meesterahva

s valge särgiga ja tumedates pükstes istub tumedasse sõidukisse Xxxx ja alustab liikumist. Kell 20:25 sõidab Xxxx kõrvalparklasse. Kell 20:27 alustab Xxxx uuesti parklast sõitmist xxxx tee suunas ja samal ajal kell 20:27 sõidab sama sõiduk tumedat värvi Xxxx inimesele otsa, kes hakkab teed ületama. Videosalvestuselt on näha, kuidas tumeroheline mahtuniversaal sõidab mööda keskuse

ja kaupluse vahelist teed parklast mööda ja keerab paremale ning peatub ülekäiguraja taga. Sõidukist väljub eest kõrvalistuja uksest E K ja hakkab helistama, hoides telefoni vaxxxx käes,

liikudes diagonaalis läbi parkla. Samal ajal kõrvalparklas tagurdab ja keerab ümber, Xxxx tagurdades sõiduteele. Kui hakkab liikuma ristmikule, et välja sõita peateele, läheb Xxxx E K peateele suunduvale sõidukile kõndides ette, rääkides samal ajal telefoniga, olles sõiduki Xxxx

kapoti ees , näoga juhi poole toetudes parema käega kapotile, kuid sellele vaatama sõidukit juhtinud juht ei peata sõidukit, vaid jätkab liikumist. käega kõrva ääres E K, hoides vaxxxx telefoni ning parema toetudes kapoti peale, liigub käega tulenevalt sõiduki liikumisest selg ees

sõidukiga samas suunas, vältides nii auto alla jäämist. Kell 20:27:54 maha kukkumist ning

sõidukijuht lisab kiirust ning keerab samal ajal va lle tagajärjel xxxxle, mi E K vaxxxxle pööranud sõidukist paremale poole sõiduteele maha ning sinna hetkeks lebama jääb. paiskub Sellele järgnevalt tõuseb korraks püsti, püüab peatada sama teed pidi liikuvat ja teisest E K

parklast välja sõitnud sõidukit, kuid kukub maha ja nihutab ennast mööda teed istuli uuesti asendis kõnniteele.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et iagnoositi sõiduautoga kokkupõrke tagajärjel rindkerekontusioon, E K d sõrmede kontusioon ilma küünevigastuseta ning jala muude ja täpsustamata osade kontusioon.

Samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest

nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil reg.märgiga , s.o kapotil nühkejäljed Xxxx xxxx ning parempoolse udutule juures puudub iluliist. Xxxx xxxx kseeritud reg.märgiga fi nühkejälg eeldaks vaid sõiduki poleerimist ja kaotsiläinud iluliist uuega asendamist, s.t sõiduki endisesse

olukorda viimine ei tohiks olla kuigi kulukas. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h

liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit reg.märgiga Xxxx xxxx. Menetlusaluse isiku P.R-i kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistas ta sõiduki Xxxx A8 reg.märgiga , kuid liiklusõnnetuse põhjustamist ei tunnistanud. Seejuures on xxxx juhtimist nii tunnistajate E K, kui ka M R ütluste ning menetlusaluse isiku enese ütlustega tõendamist leidnud, et vaidlusalusel hetkel ja kohas juhtis P.R Xxxx xxxx. sõidukit reg.märgiga

Eeltoodut arvesse võttes on tuvastamist leidnud, et P.R Xxxx juhtis sõidukit reg.märgiga sõitis otsa jalakäijale Teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud xxxx ning E K.

isiku saabumisest nähtuvalt sai tervisekahjustusi, s.o rindkerekontusioon, sõrmede E K

kontusioon ilma küünevigastuseta ning jala muude ja täpsustamata osade kontusioon.

Väärteotoimikus leiduvast sõiduki reg.märgiga Xxxx xxxx vaatlusprotokollist ja fotodest sellest juurde (tl 2- , mis viitab kokkupuutele 5) on tuvastatav, et sõiduki kapotil on nühkejäljed

E Kga ning see asjaolu on üheselt tuvastatav ka videosalvestiselt nähtuva sündmustikuga.

Sõiduk reg.märgiga Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid Xxxx xxxx kuulus S Hile.

vigastus vajab korrektuure, et taastada selle endine seisukord. i, saab järeldada, et sõiduk

Eelnevat arvesse võttes saab järeldada, et tervisekahjustusi sai E K ning varalist kahju on tekitatud sõiduki omanikule Seega tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes. S Hile.

Menetlusalune isik ja tema kaitsja esitasid versiooni, et kuna juba Xxxx angaaris oli menetlusalusel isikul olnud konflikt ja kaklus, siis kartis menetlusalune isik, et agressiivne E K

võib talle taas kallale tungida, mistõttu ei julgenud ta seisma jääda. Sellist asjaolu püüdis

8

kinnitada ka kaitsja tunnistaja R M, kelle angaaris oli konflikt aset leidnud. Samas on menetlusalune isik ja tunnistaja R M jätnud tähelepanuta asjaolu, et konflikti põhjuseks oli see, et E K püüdis takistada alkoholi tarvitanud P.R sõidukiga sõitma minekut ja seetõttu lõi ta käega vastu pagasiluuki, mille peale P.R autost oli välja tulnud ja hoopis E K kallale läinud. Seda asjaolu kinnitas ka M R ning kaudselt ka R M ise. Seejuures teadsid nii R M kui ka menetlusalune isik, et E K oli selliselt sõitma minemise pärast välja kutsunud ka politsei ning politsei käis ka kohal. Kuivõrd P.R tekitas E K ka tervisekahjustuse ja E K viibis seetõttu ka EMOs, siis oleks hoopis E K olnud põhjust P.R-i uue vägivalla tõttu karta, mitte vastupidi. Sellele lisaks püüti tunnistaja ütlustega viia kohut veendumusele R M selles, et E K oli angaaris olles niivõrd purjus, et ei olnud võimeline asjadest aru saama ega teadnud isegi mida ta teeb. Samas nähtub videosalvestiselt, et liigub mõned tunnid hiljem E K parklas täiesti sirgelt, suutes ka ühe käega vastu autot toetudes tasakaalu säilitada. Sellistest

asjaoludest saab järeldada, et tunnistaja ülekuulamist taotleti selleks, et kõigutada R M E K ütluste usaldusväärsust, väites, et oli liialt purjus et asju õigesti hinnata. Samas kuulati E K kohtuistu M R E Kga ngil üle ka , kes kõigile teadaolevalt oli kaine ning kelle ütlused riimuvad

täies ulatuses, nagu ka videosalvestisega. Seega puudub kohtul igasugune alus ütlustes E K

kahelda. Küll tunnistas tarvitamist ning väärteotoimikus leiduvatest E K alkoholi

meditsiinidokumentidest nähtuvalt on tervishoiuteenuse osutaja tuvastanud E K joobe tunnused. Arvestades seda, et E K mõned tunnid varem püüdis takistada P.R sõidukit juhtima minemast ning Xxxx -olla joobest tingitud kaupluse juures taas püüdis seda teha, viitab võib

kõrgenenud õigustundele, mille eesmärgiks on õiguserikkumise toimepanemise takistamine, kuid seda ei saa hinnata menetlusaluse isiku poolt nimetatud terroriseerimiseks. Menetlusalune isik oli teadlik temal juhtimisõiguse puudumisest nagu ta oli teadlik ka sellest, et E K oli mõned tunnid varem politsei välja kutsunud. Arvestades videosalvestiselt nähtuvat situatsiooni, nägi menetlusalune isik selgelt ka seda, et E K taas helistab kuhugi ajal, kui püüab tema liikumist takistada. Telefoni käes hoidvast isikust ei saa tunnetada mingit ohtu, küll aga seda ohtu, et ta lõpuks ikkagi võidakse süüteo toimepanemiselt kinni pidada kui E K taas politseisse helistab. Oleks ebaloogiline eeldada, et E K helistab selleks politseisse, et teatada, et ta soovib P.R-ile peksa anda. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et oli tige sellepärast, et teda E K

Xxxx auto peale , E K ja M R ei võetud on kohtu arvates ümber lükatud ütlustega, millede kohaselt selgitas E K M R , et kuna P.R on joonud, siis on võimalik sõidud ära teha autoga, sest M R on kaine, s.t liikumiseks oli E K sõiduk ja juht olemas ja igasugune vajadus P.R-i juhitud Xxxxga sõitma minemiseks puudus. Seda asjaolu kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud . Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süüd eitavad ütlused on ümber M R

lükat ütlustega kui ka videosalvestisega ning kohus ei loe ud nii tunnistajate E K ja M R menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseks.

Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda

ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad

sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul

samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel

eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. LS § 223 lg 1 ettenähtud Seega tuleb väärteokoosseisu tuvastamiseks tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju ning tervisekahjustuse tekitamisega.

Seega kõigepealt analüüsib kohus, kas sõiduauto juht rikkus mõnda hoolsuskohustust, täpsemalt LS § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud nõudeid, millede kohaselt juht peab olema

viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning samuti kohaldama

9

oma sõidukiiruse vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt sõitis P.R oma juhitud sõidukiga otsa jalakäijale Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei olnud E K. piisavalt tähelepanelik ja hoolas. Ometi on videosalvestuselt näha, et E K lähenes sõidukile nii,

et ta pidi olema E sõidukijuhile nähtav vähemalt kõrvalistuja küljeaknast. Kirsmägi liikus sõiduki ette ja jäi näoga juhipoole seisma. Seistes sõiduki ees pidi juht teda esiklaasist nägema. Sellele vaatamata jätkas P.R sõidukiga sõitmist, hoolimata sellest, et i

nimene tema auto

ees oli. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud LS § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud nõudeid, s.t

liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki

eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette

aimama. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud LS § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, siis on süütegu toime pandud

vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ega hoolas, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik, võib ta sõidukit kui tema jaoks võõrast vara kahjustada. Mis puutub teise inimese tervisekahjustamisse, siis sõiduki juhina pidi

ta aru saama, et kui tema juhitud sõiduki ees on inimene ning sellest hoolimata jätkab ta sõidukiga , siis rikub ta sellise käitumise liikumist ga liiklusseadust ning ohustab teist inimest.

Sellest hoolimata ei suhtunud ta liiklusnõuete täitmisse piisavalt kohusetundlikult ning

põhjustas oma tegevusega ettevaatamatusest Seejuures nägi E K tervisekahjustuse. menetlusalune isik üheselt, et E K kukkus tema käitumise tõttu pikali keset sõiduteed ning juhul, kui paremalt oleks lähenenud veel mõni sõiduk, võinuks ka see otsa sõita. E K

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus LS § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1

nõudeid ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning ettevaatamatusest tervisekahjustus.

LS § 237 lg 1

Samuti heidetakse P.R-ile ette, et ta põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes

abivajajale esmaabi andmata, ei teavitanud häirekeskust ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada, kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud inimene.

LS § 169 reguleerib juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral. Kui liiklusõnnetuses on viga või surma saanud inimene, peab juht lisaks teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti peab ta andma abivajajale oma oskuste piires esmaabi ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid (LS § 169 lg 2 p 2, 3, 4). Juhul kui liiklusõnnetuses inimesed vigastada ei saanud või selles osalenud

inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses

ühel meelel, kui kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest

vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on

liiklusõnnetuse ja kahju tekitamise asjaolud (sh kahju eest vastutava isiku), samuti

liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, politseile teatama ei pea (LS § 169 lg 4). Kui aga on tegu lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis

10

loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile

ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (LS § 169 lg 5).

LS § 169 põhjal saab teha järelduse, et selles sätestatud nõuete täitmine eeldab liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki(te) peatamist ning sündmuskohale jäämist asjaolude selgitamiseks ning

vajadusel ka iseseivalt meetmete tarvitusele võtmiseks. P.R-i ütlustest ja väärteoasja

materjalidest nähtuvalt aga menetlusalune isik nii ei toiminud, käitudes vastupidiselt. P.R-i sõnul ei tahtnud ta lahkuda või põgeneda, aga kuna poolset vägivalda, ta kartis E K lahkus ta sündmuskohalt. Samuti ei saanud ta aru, et E K viga oleks saanud ning samuti ta nägi, kuidas E K

püsti tõusis.

KarS § 169 sätestatud tingimuste täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui ta oli teadlik, et on osaleja liiklusõnnetuses. Menetlusaluse isiku P.R-i ütlustest tulenevalt sai ta aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse. Arvestades ka P.R-i ütlusi, et ta sai aru, et E K ei saanud viga, vaid tõusis koheselt püsti, siis sai ta aru, et on sõitnud inimesele otsa ja ta oleks pidanud jääma sündmuskohale ning selgitama välja esmaabivajaduse. Kuna P.R

oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhiks, siis kohalduvad tema suhtes LS § 169 lg

-s 2

sätestatud kohustused, mille kohaselt oleks pidanud helistama Häirekeskusesse P.R

ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti andma abivajajale esmaabi oma

oskuste piires ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid. Antud juhul, aga P.R selliseid nõudeid ei täitnud ning lahkus sündmuskohalt, jättes täitmata LS § 169 lg 2 p 2, 3, 4 kohustused.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma Häirekeskust teavitamata,

abivajajale esmaabi andmata kui ka liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid üleskirjutamata.

Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. P.R sai liiklussituatsiooni arvestades aru, et ta tal oli igasugune oli põhjustanud liiklusõnnetuse ning

alus eeldada, et liiklusõnnetuse tagajärjel võis inimene viga saada. Õigupoolest, arvestades

süüteo tehiolusid puudus menetlusalusel isikul igasugun võis jääda e alus arvata, et E K vigastamata. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 2 p 2, 3, 4 nõudeid ja pani toime LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo.

LS § 226 lg 1 Lisaks eeltoodule heidetakse menetlusalusele isikule ette t ja LS LS § 169 lg 7 nõude rikkumis

§ 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist. Menetlusalune isik on tunnistanud, et kui ta kasutuses olnud auto oli ära parkinud, läks ta raudteejaama, kus tarvitas koos teistega alkoholi, põhjendades seda sellega, et tal olid sellest asjast närvid läbi. Siis hakkas ta koju kõndima, kui selja tagant tuli politsei ja pidas kinni. LS § 169 sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral

ning lõike 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal

välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat

ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel

vältimatu abi korras. Ülalpool on kohus asunud seisukohale, et väärteoasjas on üheselt

tõendamist leidnu oli LS § 169 lg 7 märgitud isikuks, s.o liiklusõnnetuses d, et P.R osalenud juhiks. Väärteoasja materjalide kohaselt toimus liiklusõnnetus 15.08.2020 kell 20:27

ning pärast liiklusõnnetusest teate saamist asus politsei otsima liiklusõnnetuse põhjustanud isikut. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt keeldus

P.R alkomeetrisse puhumast ja ta toimetati Wismari haiglasse seisundi kindlakstegemiseks ning alkoholjoobe tuvastamiseks. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 21) kohaselt tuvastati isiku organismist etanoolisisaldus 1,63 mg/g +/- 0,06 mg/g. Taoline näit viitab üheselt alkoholi tarvitamisele. Arvestades seda, et P.R-i ütluste kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamist pärast õnnetust ning seda, et tund pärast liiklusõnnetust tuvastati tal

11

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,57 mg/g, siis leiab kohus, et vereproovi võtmisega on tuvastatud joove pärast liiklusõnnetuse toimumist ja P.R-i saab süüdistada selles, et ta liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust ja enne kui politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et P.R-i käitumises on tuvastatud LS § 169 lg 7 keelu rikkumine ja LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et LS § 226 lg 1 sätestatud väärtegu on toime pandud kavatsetult. Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt ja hakkab alkoholi tarvitama, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Sellegipoolest lahkus

ta sündmuskohalt ja hakkas alkoholi tarvitama jättes juhil las , uvad kohustused teadlikult täitmata.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb LS §

169 lg 7 nõude rikkumine ja menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteona.

Puutuvalt menetlusaluse isiku kaitsja esitatud Mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse koopiasse, millega sooviti näidata seda, et kuna menetlusalune isik on koolituse läbinud, siis ei kujutanud ta endast liikluses ohtu, sest valdas juhtimisvõtteid, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on menetlusalune isik mais 2017 läbinud algastme

libedasõidu riskivältimise koolituse, samuti läbis veebruarist maini 2017 „B“ kategooria mootorsõidukijuhi riikliku õppekava järgse kursuse. Selliste kursuste läbimine peaks tagama selle, et isikul on korralikud teadmised liiklusseadusest ja omandatud sõiduki juhtimisvõtted.

Kuivõrd kursuse läbimise järgselt pidid alates mai lõpust 2017 menetlusalusel isikul olema

teadmisest liiklusseadusest, siis olid tal olemas teadmised ka sõiduki juhile kehtestatud keeldudest ja kohustustest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut alates

mootorsõidukijuhi koolituskursuse läbimisest kahel korral karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest (teod on toime pandud 14.11.2017 – LS § 201 lg 2, § 227 lg 1, ja 03.11.2019 – LS § 201 lg 2). Käesolevas väärteoasjas süüks arvatud teo

d on toime pandud 15.08.2020.

Seega on menetlusalune isik nii varasemad liiklusalased väärteod kui ka käesolevas väärteoasjas süüks arvatud teod toime pannud koolituse läbinud juhina, s.o täies teadmises oma

tegude keelatusest, võimalikest tagajärgedest ja karistustest, mis näitab menetlusaluse isiku

ilmselgelt üleolevat suhtumist liikluskorda ja liiklusohutusse ning väärtegude toimepanemisel

tunnistajate ülekuulamisest ja videosalvestisest ilmsiks tulnud asjaolud ning varasemad karistused viitavad sellele, et menetlusalune isik peab taolist käitumist, s.o sõiduki juhina, kellel puudub juhtimisõigus, liikluses osalemist tavapäraseks ja iseenesestmõistetavaks

.

Karistuse mõistmine

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi

juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

12

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse ootorsõiduki m -, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 237 lg 1 l ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatakse iiklusõnnetuse

sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lkoholi, narkootilise või karistatakse a

psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast

liiklusõnnetust rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni teistkümne kuuni kaheksa .

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod, s.o LS § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud

sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 223 lg 1 ettenähtud väärtegu, kuna LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb ette kolm erinevat karistuse liiki, milledest ühega piiratakse ka juhtimisõigust, tuleb karistust kohaldada LS § 223 lg 1 sätestatud

sanktsiooni alusel. LS § ja § 237 ettenähtud väärtegude eest tuleb mõista eraldi 226 lg 1

karistus . ed

Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 223 lg 1 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 223 lg 1

näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes

on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest

karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt neljal korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Eelnimetatud liiklusalaste väärtegude eest on P.R-i

karistatud rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Samuti on isikut karistatud arestiga, mis on asendatud üldkasuliku tööga ning mis on isikul täidetu See on ilmekas näide d.

sellest, et eelmisest karistusest liiklusalas toimepanemise eest kaebuse esitaja te väärtegude

oodatud järeldusi teha suutnud ole ja ta on jätkanud süütegude toimepanemist ja liiklus ei e

ohustamist. Kaebuse esitajale määratud rahatrahvid on tasumata. Taolised karistusandmed viitavad sellele, et eelnenud karistust . Puutuvalt e rangus ega liik oma eesmärki täitnud ei ole rahatrahvi kui tulemuseta jäänud karistusliiki, näitab ka uue väärteo teadlik ja eesmärgipärane

toimepanemine – isik on taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel puudub juhtimisõigus, põhjustades ka liiklusõnnetuse. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab

järjekindlalt liikluses juhina osalemist ning liikluse ohustamist ning võrreldes eelmise

väärteoga on tema käitumine liikluses muutunud ohtlikumaks. Seega on rahatrahv kui

karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada

teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude

toimepanemisest. Puutuvalt karistuse kohaldamisse LS § ja § 237 lg 1 ettenähtud 226 lg 1

väärtegude e eest peab kohus võimalikuks mõista alla ettenähtud toimepanemist karistused sanktsiooni keskmist määra.

LS § 226 lg 1 ja § 237 lg 1 mõttes on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Puutuvalt LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimene sai liiklusõnnetuses kannatada ja jäeti abita, mistõttu leiab kohus, et selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. LS § 226 lg 1 puhul on tegemist konkreetse keelu rikkumisega, millise puhul süü suurus ei sõltu numbrilisest näidust, s.t sellest, kui suur joove isikul on tuvastatud. Seega on tegemist keskmise süüga.

13

Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus antud süütegude puhul ei tuvastanud.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid

kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate

turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik

tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka

eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et

menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra

ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Seejuures on menetlusalusele isikule süüks arvatavate süütegude hulk niivõrd suur, et kõigi karistuste keskmises määras mõistmine

tingiks olukorra, et süütegude kogumis mõistetav karistus ületaks sanktsiooni ülemmäära. Seetõttu peab kohus LS § 226 lg 1 ja § 237 lg 1 ettenähtud väärtegude eest mõista karistuse oluliselt alla ett

enähtud sanktsiooni keskmise määra.

Kohtulikul arutamisel avaldas menetlusalune isik, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd, kuid seda mitte kohe, kuivõrd tal on reieluu vigastus, millest paranemine võtab aega ja ta liigub vaid

toe najal. Sellise asjaolu tõendamiseks esitas menetlusaluse isiku kaitsja ka vastavad

meditsiinidokumendid (perearsti väljastatud töövõimetuslehed 06.11.2020 kuni 04.01.2021,

SA PERH koostatud statsionaarse epikriis). Kohus leiab, et arvestades vigastuse tõsisust ja

eeldatava ravi pikaajalisust, ei ole võimalik menetlusalusele isikule määratavat aresti

üldkasuliku tööga asendada, kuivõrd sellise asenduskaristuse kandmine võib lükkuda

teadmatusse kaugusesse, s.t karistus ei oleks täidetav. Kohus peab vajalikuks osundada ka sellele, et menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 22.01.2020 otsusega nr 4-19-5916 mõistetud

arest 25 päeva asendati KarS § 69 lg 1 korras üldkasuliku tööga 25 tundi, millise karistuse menetlusalune isik täitis 03.03.2020 ning uue samalaadse väärteo, millele lisandusid ka teised

liiklusalased väärteod, pani menetlusalune isik toime 5 kuu ja 12 päeva möödudes. Seega varasem suhteliselt pikaajaline ja peaaegu maksimaalmääras kantud karistus oodatud mõju ei avaldanud, s.t sellise liigiga karistus jäi tagajärjetuks, mis viitab sellele, et kõik menetlusalust isikut seni säästvad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal juba ära proovitud, kui sellised mõjutusviisid menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sunni. Menetlusaluse isik kaitsja esitas kohtule ka menetlusaluse isiku perearsti tõendi, mille kohaselt põeb menetlusalune isik bronhiaalastmat ja arvestades praegust epidemioloogilist olukorda on ta riskigrupis. Sellise tõendi esitamise eesmärgiks oli teavitada kohut, et kuna Tallinna vanglas ja kinnipidamiskeskuses on olnud Covid-19 viirusega nakatumisi, seataks menetlusalune isik

kinnipidamiskeskuses ohtu. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku põetav bronhiaalastma ei

takista aresti kandmist, kuivõrd karistuse kandmisele asuvad isikud läbivad kontrolli ning karistuse kandmise asutustes on arstiabi saadaval ja vajadusel osutatakse karistuse kandmisel

olevatele isikutele tervishoiuteenust. Seejuures on väljaspool kinnipidamisasutust tavapärast elu elades eelviidatud viirusega nakatumise oht kordades suurem kui kinnipidamisasutuses. Seega ei saa menetlusaluse isiku põetav bronhiaalastma olla karistuse mõistmist või kandmist välistavaks asjaoluks.

14

Kuivõrd menetlusalusele isikule mõistetav arest on suhteliselt pikaajaline, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb anda võimalus arest ära kanda pikema aja jooksul.

Väärteoasja materjalidest tulenevalt on P.R väärteomenetluses VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud 15.08.2020 kell 20.50 ja vabastatud 17.08.2020 kell 16.04. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka ning kahekümnele neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt on P.R kinni peetud 43 tundi ja 14 minutit. Seega saab KarS § 68

lg 2 teise lause kohaselt arvestada karistusaja hulka vaid ühe ööpäeva, s.o 24 tundi ning

ülejäänud 19 tundi ja 14 minutit karistusaja hulka arvestada ei saa, kuivõrd see ei ulatu 24 tunnini -1-1-22-13). (3

Menetluskulud

Menetlusaluselt isikult tuleb VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on isikul joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemisel tekkinud kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise

iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik

teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest

tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/