1-08-15593/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht 07.juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-15593 Menetlus kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste

Süüdimõistetu A.P (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx

x-xx xxxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxxx ) Kohtulahend Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26.11.2008 otsus A.P

süüdimõistmises KarS § 329, § 424 järgi, liitkaristus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust asendatud üldkasuliku tööga 1076 tundi Istungil viibinud isikud A.P prokurör Maiken Mardim

Ettekande läbivaatamise aeg 07.juuni 2010

Resolutsioon

Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne nr 23274 Tartu Maakohtu 26.11.2008 kohtuotsusega A.P-le mõistetud karistuse ära kandmata osa täitmisele pööramiseks.

A.P tuleb ära kanda 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 6 ( kuus) päeva vangistust.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna kohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

Asjaolud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26.11.2008 otsusega on A.P süüdi mõistetud KarS § 329, § 424 järgi ja mõistetud liitkaristus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust asendatud üldkasuliku tööga 1076 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hiljemalt 04.12.2010.

Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajja erakorralise ettekande nr 23274 A.P kohta. Ettekande järgi 25.09.2009.a. koostas kriminaalhooldusametnik

erakorralise ettekande selles, et Randaril oli nimetatud hetkeks tehtud 1076 üldkasuliku töö

tunnist ära vaid 73 tundi planeeritud 504-st töötunnist. Kuna A.P-le oli selle aja

jooksul vormistatud kohustuste rikkumistest tingituna kolm hoiatust ja oli oht, et normaalse

koormuse korral Randar ülejäänud kohustuslikke töötunde ära ei oleks suutnud teha, oli erakorralise ettekande vormistamine igati põhjendatud. 17.11.2009.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas koostatud kohtumäärusega nr.1-08-15593 märgitud kohtu põhjendustes märgiti ära,

et kohtuistungil on tõendatud A.P poolt talle kohtuotsusega pandud kohustuste

mittetäitmine. Ent kohus leidis, et on põhjendatud prokuröri arvamus, et pool aega on üldkasuliku töö tegemiseks veel ees ja A.P on võimalik üldkasulik töö kohtu poolt

määratud tähtajaks ära teha. A.P kohtuistungi järgselt talle varem koostatud

üldkasuliku töö graafiku järgselt tööd tegema ei asunud ning jättis ka 2009.a. detsembrikuu

registreerimisele tulemata. Jaanuaris 2010.a. registreerima tulles ja eksimuse kohta selgitust

2

andes ta vabandavat põhjust anda ei osanud. Koostatud üldkasuliku tööde teostamise uut

graafikut pidas Randar reaalseks ja täidetavaks ning allkirjastas selle. Kahjuks ei ole A.P

ka käesoleva ajani nimetatud tööde teostamise graafikust kinni pidanud ning seisuga

17.03.2010.a. on ta selleks hetkeks graafikujärgsest 376-st töötunnist töötanud vaid 30 tundi.

Oma seletuses nimetatud rikkumise kohta 17.03.2010.a. Randar tööde mittetegemisele vabandavaid põhjusi öelda ei oska. Rikkumise kohta on kriminaalhooldusametniku poolt A.P-le koostatud järjekordne, antud juhul neljas kirjalik hoiatus. Seega on A.P erakorralise ettekande koostamise hetkeks teostatud kohustuslikust 1076 üldkasuliku töö tunnist

103 tundi. On reaalne oht, et A.P ettenähtud ajaks, 03.12.2010.a., talle

kohtuotsusega määratud üldkasulikku tööd koguhulgas 973 tundi ära ei tee. Oma praeguse

tegevusetusega on Randar seda kriminaalhooldaja kahtlust kinnitanud. Üldkasuliku tööde

teostamise graafikust mittekinnipidamise kohta ei ole A.P oma suulistes kui

kirjalikus selgituses mõjuvat põhjust osanud tuua. Tegelikult teostatud töötundide vähesust

graafikujärgselt ette nähtud töötundide hulgaga võrreldes ei oska A.P millegi vabandavaga seletada. Kriminaalhooldaja peab katseaja läbitud viiteteist kuud ebaõnnestunuks. Katseajaks ettenähtud 1076 üldkasuliku töö tunnist on A.P suutnud ära teha vaid 103 tundi. Ülejäänud 973 töötunni tegemiseks katseaja ülejäänud kaheksa kuu jooksul jääb selleks aega ilmselt väheseks. Seega on A.P jämedalt ja korduvalt eksinud nõude vastu täita

talle kohtu poolt pandud kohustusi. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata karistus

täitmisele, sest katseajal kogetu põhjal on ilmselt ebareaalne taotleda katseaja pikendamist.

Kriminaalhooldusalusele on juba ühel korral antud võimalus näidata üles reaalset tahet

kohtuotsusega talle määratud kohustuse tähtaegseks täitmiseks. Kahjuks ei ole kriminaalhooldusalune A.P oma reaalse tegevusega seda tahet kinnitanud.

Ettekande juurde on lisatud ÜKT ajakava, rikkumise fikseerimise akt, ÜKT tundide arvestus, klienditöö päevik.

Ettekande läbivaatamisel seletas A.P, et ta käib raha teenimas, et laene maksta, ÜKT tunde ta teinud ei ole.

Prokurör toetas kriminaalhooldaja ettepanekut pöörata kandmata karistus täitmisele.

Kohtu põhjendused KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule.

KarS § 69 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Erakorralise ettekande järgi on tehtud üldkasuliku töö tegemise ajaks graafik. Ettenähtud 1076 graafikujärgse ÜKT tunni asemel on kriminaalhooldusalune suutnud ära teha seisuga 26.03.2010 vaid 103 töötundi.

Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud, et A.P ei ole täitnud kohtuotsusega temale kohtuotsusega pandud kohustusi.

Kohus leiab, et on põhjendatud prokuröri arvamus, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Kui A.P ei ole siiani pooleteise aasta jooksul suutnud graafikujärgselt tööd teha ja on ära teinud ainult 103 tundi, siis ei ole reaalne, et ta 03.detsembriks 2010 suudab ära teha 973 tundi.

A.P on ka rikkunud talle kohtuotsusega pandud kriminaalhooldusnõudeid, mille kohta ei ole esitanud kriminaalhooldusametnikule ühtegi tõendit mõjuva põhjuse olemasolu

3

kohta. Samuti märgib kohus, et 17.11.2009 määrusega jäeti kriminaalhooldaja erakorraline

ettekanne A.P-le vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja alates sellest ajast on A.P suutnud teha ainult 30 tundi ÜKT-d.

Kohus leiab, et põhjendatud ja otstarbekas A.P-le mõistetud karistuse ärakandmata

osa täitmisele pöörata. Ära tegemata on üldkasuliku töö 973 tundi, so ümberarvestatult 486 päeva vangistust, s.o. 1 aasta 4 kuud ja 6 päeva vangistust.

Silvi Maiste

Kohtunik