1-10-7545/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-10-7545

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2010. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-7545 (09250100123) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses N.K süüdistus KarS § 169 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav N.K

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , isikukood (üürikorter) xxx, Eesti Vabariigi kodanik, -eesti põhiharidus, emakeel

keel, ei tööta, töövõimetuspensionär, sissetulek 3800 krooni, kriminaalkorras karistatud: K 04.12.1996 Järva Maakohtu poolt Kr

§ 139 lg 2 p 1 alusel 10 kuud vangistust tingimisi 1 aastase

katseajaga, elukohast lahkumise väärteokorras karistatud, tõkend: keeld 22.03.2010 (tl 38)

Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.K KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui N.K 18 (kaheksateist)

kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) kriminaalhooldusosakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

2(3)

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata N.K katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldus

osakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 6525 ( krooni;

kuus tuhat viissada kakskümmend viis)

2) kaitsetasu ) krooni 60 senti

1689 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend üheksa advokaat Heiki Kuninga

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskuludena kaitsjale 1 lg 1

RÕS § 2 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas jätta 729 krooni 60 senti, tuleb riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda N.K-lt ülejäänud menetluskuludest sisse 40 % ja

kohustada teda tasuma Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874 kohtukulude katteks 2994 ( ) krooni. kaks tuhat üheksasada üheksakümmend neli

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata N.K-lt sissenõutavad menetluskulud tasumisele

osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades N.K tasuma igakuiselt 06-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2010.a juulist 249 krooni 50 senti kuus kuni kogu summa tasumiseni. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

N.K suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.K süüdistatakse selles, et tema alates 17.03.2007 hoidub kuritahtlikult kõrvale oma

noorematele kui 18-aastasele lastele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mis oli temalt välja mõistetud Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas 22.10.2007 kohtuotsusega

igakuuliselt alates 17.03.2007 xxxxxxxxxxxxxkasuks 1200 krooni kuus poja

xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx (sündinud ) täisealiseks saamiseni 02.03.2016, sealt edasi tütre xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx seni 06.07.2017 900 krooni kuus, sealt e (sündinud ) täisealiseks saami

edasi poja xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx (sündinud ) täisealiseks saamiseni 09.03.2020 600 krooni

kuus ja edasi tütre (sündinud ) täisealiseks saamiseni 14.03.2023 xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx

300 krooni kuus, olles 26.05.2009 s 000 krooni, kusjuures igakuine eisuga elatusraha võlgu 30

elatusraha on kuritahtlikult maksmata alates kohtuotsuse jõustumisest 04.12.2007 elatise

väljamõistmisega hagi esitamise päevast 17.03.2007. N.K KarS § 169 Seega pani toime

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks

3 kuud vabadusekaotust.

KarS § 74 lg1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele,

3(3) kui süüdimõistetu 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle -

KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

elama kohtu

määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja

esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi

osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest kohaselt

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusa „Riigi õigusabi bi eeldatavat mahtu. osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“

15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses

osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest alusel riigi õigusabi osutamisega ning Korra punkt 57

seoses atud 1689,60 krooni. Kohus kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määr

leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras

kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud

juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 729,60 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need

süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid, milleks on vaid igakuine pension ja asjaolu, et tal on kohustatud igakuiselt tasuma elatist alaealistele lastele, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS §

180 lg 3 sätteid ja vähendada menetluskulusid ning a 424 sätteid ning kohaldada ka KrMS 423 j rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks.

Kohtunik