2-18-14762/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-14762

Kohtuasi

XX avaldus Keila linn, Jaama tn 1b korteriühistu

22.08.2018

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus menetluskulude kindlaksmääramisele

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja

Kerstin Rjabov

Puudutatud isik Keila linn, Jaama tn 1b korteriühistu

(registrikood 80211751), esindaja vandeadvokaat Tavo

Tiits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.11.2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus jättis hageja taotluse määruse

täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

2. Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Määrata kindlaks, et Keila linn, Jaama tn 1b korteriühistule hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus on 5 108,40 eurot.

2.2. Mõista XX-lt Keila linn, Jaama tn 1b korteriühistu kasuks välja menetluskulud

summas 5 108,40 eurot.

2.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

2.4. Jätta XX taotlus määruse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks

rahuldamata.

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebekord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. Harju Maakohtu menetluses oli XX (avaldaja) 02.10.2018 avaldus Keila linn, Jaama tn 1b

korteriühistu (korteriühistu/puudutatud isik) 22.08.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Avaldus jäi rahuldamata.

Kohtumenetlustes kantud menetluskulud jäid avaldaja kanda. Lõpplahend jõustus 12.10.2020.

2. Maakohus määras puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 24.11.2020

määrusega. Kohus mõistis avaldajalt korteriühistu kasuks 5 108,40 eurot koos kohustusega

tasuda menetluskuludelt viivist.

Avaldaja taotles mh määrata kindlaks menetluskulude täitmise kord ja viis selliselt, et ta tasub

iga kuu 15. kuupäevaks puudutatud isikule 50 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus menetluskulude tasumist ei ajatanud, kuivõrd

puudutatud isik taotlusega ei nõustunud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, millega maakohus jättis

rahuldamata tema taotluse kohtulahendi täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Taotleja

kordas maakohtus esitatud taotlust menetluskulude tasumise ajatamiseks. Kohus jättis kaebaja

põhjendused ja tõendid arvesse võtmata. Avaldajal puudusid piisavad rahalised vahendid

menetluskulude hüvitamiseks, ta lähenes pensionieale ja tema tervislik seisund piiras oluliselt

võimet sissetulekut teenida. Tervisliku seisundi tõttu lõpetati taotlejaga tööleping. Ajatamiseks

polnud korteriühistu nõusolekut vaja.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele

vastamiseks.

5. Korteriühistu palus jätta kaebus rahuldamata. Kohus ei lahendanud taotlust sisuliselt, vaid

keeldus selle lahendamisest. Isegi kui taotlus lahendati sisuliselt, puudus alus selle

rahuldamiseks. Avaldaja polnud oma väiteid tõendanud sh, et tema tervislik seisund piiras

oluliselt tema võimekust sissetulekut teenida. Lisaks oli kaebajal vara (kaks korteriomandit) ja

tal oli võimalik tasuda kohtumenetluses esindajale. Taotluse rahuldamise korral saaks

korteriühistu raha kätte alles 8,5 aasta jooksul, mis polnud mõistlik lahendus.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi osas, milles jäeti

hageja taotluse määruse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks rahuldamata TsMS § 657

lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659. Vaidlustatud määruse lõppjäreldus on õige ja

kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kuivõrd maakohus jättis resolutsioonis avaldaja

taotluse osas seisukoha märkimata, siis täiendab ringkonnakohus seda § 654 lg 22 alusel ja

(tervikresolutsioon). Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu lahendit TsMS § 651 lg 1

järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas

vaid tema taotluse rahuldamata jätmist. Ülejäänud osas on maakohtu lahend jõustunud.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrust tõlgendada selliselt, et kohus lahendas

avaldaja taotluse sisuliselt ja jättis selle rahuldamata. Maakohus asus siiski ebaõigesti

seisukohale, et sellise taotluse sai rahuldada vaid vastaspoolega kokkuleppel.

Kohtulahendi täitmise korra ja tähtaja saab määrata TsMS § 445 alusel. TsMS § 445 lg 1

kohaldamiseks ei ole vaja vastaspoole nõusolekut (Riigikohtu 07.03.18 otsus tsiviilasjas nr 2-

15-4677, p 9). Vaatamata maakohtu seisukohale puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.

Menetluskulude hüvitise väljamõistmise puhul saab TsMS § 445 lg 1 alusel kohustatud isikule

määrata täitmise tähtaja, sh ajatada kohustuse täitmist nagu iga muu rahalise kohustuse puhul.

Kohustuse täitmist saab ajatada üksnes erandlikel asjaoludel ning nende erandlike asjaolude

tõendamiskoormis lasub taotluse esitanud menetlusosalisel. Kaebaja tugines asjaolule, et

tööleping temaga lõppes ta tervisliku seisundi tõttu. Hinnates Eesti Töötukassa otsust (II kd lk

36) ja töölepingu ülesütlemise avaldust (I kd lk 186), on avaldaja väide usutav ja põhjendatud.

Siiski pole seda asjaolu arvestades alust asuda seisukohale, et oluliselt oleks piiratud kavaldaja

võimekus sissetulekut teenida ja tööle asuda praegu ning ka edaspidi. Ka pensionile siirdumine

ei ole selline asjaolu. Samuti pole tõendatud, et avaldaja ei saa asuda tööle. Kaebaja tõendid ei

kinnita tema väiteid sissetuleku teenimise piiratuse kohta. Puudutatud isik tõi esile, et avaldajale

kuulub kaks korteriomandit ja esitas selle kohta kinnistusraamatu väljavõtte (I kd lk 191). Seega

taotleja väide, et tal puudub vara kulude tasumiseks, ei ole usutav. Ringkonnakohus ei nõustu

puudutatud isikuga, et kohtumenetluses lepingulise esindaja osalemine näitab kaebajal

piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et täita kohtulahendiga talle pandud rahalist kohustust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud kaebaja välja ega tõendanud selliseid erandlikke

asjaolusid, mis annaksid aluse kindlaksmääratud menetluskulude tasumise korda muuta,

tasudes igakuiselt 50 eurot. Lisaks tuleb rahalise nõude täitmise korral arvestada sissenõudja

õigustatud huve. Puudutatud isiku arvutustel sooviks avaldaja täita raha maksmise kohustust

8,5 aastat. Kaebuse esitaja on ise korteriühistu liige ja selline pikaajaline võlgnevuse tasumine

oleks korteriühistu suhtes ebamõistlik. Kaebaja ei teinud kohtu jaoks usutavaks, et tema

majandusliku seisundi tõttu on ta huvid korteriühistu huvidest eelistatumad. Seega puudub

praeguse kohtuasja asjaolusid arvestades alus menetluskulude tasumise korra muutmiseks.

8. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178

lg 4).

9. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 696 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)