2-19-16164/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16164

Kohtuasi

OÜ Care Pro hagi EMPIRE CORPORATIONS OÜ

vastu töövõtulepingu alusel tehtud tööde maksumuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.08.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Care Pro apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1185,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) OÜ Care Pro (registrikood 12380166),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa

Kostja (vastustaja) EMPIRE CORPORATIONS OÜ

(registrikood 12809126), lepinguline esindaja Mihhail

Šerle

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.08.2020 otsus muutmata.

2. OÜ Care Pro apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Care Pro kanda.

4. EMPIRE CORPORATIONS OÜ taotlus apellatsiooniastme menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks

rahuldada.

Määrata

EMPIRE

CORPORATIONS OÜ apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 200 eurot.

5. Välja mõista OÜ-lt Care Pro EMPIRE CORPORATIONS OÜ kasuks

apellatsiooniastme menetluskulud 200 eurot.

2-19-16164

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Care Pro (hageja) esitas 17.10.2019 Harju Maakohtule EMPIRE CORPORATIONS OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista töövõtulepingu alusel tasunõude 411,60

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 356,03 eurot ja viivise kokkulepitud määras 0,5%

päevas alates hagi esitamisest kuni tasunõude tasumiseni ning kahju hüvitise 234 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.04.2019 suulise töövõtulepingu, mille

alusel pidi hageja kui töövõtja osutama kostjale teenust. Pooled leppisid töövõtulepingu

tingimused kokku kirjavahetuse ja telefoni teel. Tingimusi kinnitati suuliselt sõiduki

üleandmise hetkel.

3. Kostja soovis, et hageja osutaks sõidukile BMW 318GT registrimärgiga XXXXXX järgmisi

teenuseid: sõiduki pesu, rooli taastamine (nahkkattega rool oli kohati kulunud ja seda oli vaja

värvida), juhi istme naha taastamine (kulunud naha visuaalne eemaldamine juhi istmelt

värvikihi taastamise teel), salongi koristus, naha hooldus ehk puhastamine ja vahatamine,

sõiduki kere värvi segamine (kood A83) ja sõiduki kere värvivigastuste parandus, sõiduki

esiosa komplekteerimistööd ehk esiosa reguleerimine. Tööde maksumuses leppisid pooled

kokku sõiduki üleandmise hetkel. Kostja oli teadlik tellitud tööde maksumusest ning oli sellega

nõus. Kostja soovis sõidukit valmistada ette müümiseks.

4. 18.04.2019 olid kokkulepitud tööd valmis ja hageja esitas kostjale arve nr 13493 411,60 euro

tasumiseks. Kostja lahkus koos sõidukiga ja keeldus arve tasumisest, sest tehtud tööd talle ei

meeldinud. 24.05.2019 saatis hageja kostjale e-kirja meeldetuletusega tasumata arve kohta,

palvega tasuda arve hiljemalt 30.05.2019. 29.05.2019 saatis kostja hagejale vastuse, milles

leidis, et tööd ei olnud nõuetekohaselt tehtud ja hageja oli tekitanud kostjale kahju. Hageja tegi

tööd nõuetekohaselt, mida tõendavad fotod. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Asjaolu, et

kostja peab töid nõuetele mittevastavaks, ei võimalda tal jätta tööde eest tasumata. Vaatamata

kostja vastuväitele on töö tehtud ja selle kvaliteet vastab maksumusele. Kostja võttis töö vastu.

5. Kuna kostja ei tasunud hagejale tehtud tööde eest, oli hageja sunnitud pöörduma õiguste

kaitseks Advokaadibüroo CLARUS poole, millega seoses tekkis hagejale varaline kahju 234

eurot õigusabi kulutuste näol.

6. Hageja nõudis 24.05.2019 e-kirjaga arve tasumist hiljemalt 30.05.2019, hoiatades kostjat, et

kui arve jääb määratud kuupäevaks tasumata, arvestab hageja lepingulist viivist vastavalt arvele

0,5% päevas alates 28.04.2019. Hageja nõudis kostjalt viivise tasumist alates 28.04.2019 kuni

2-19-16164

arve tasumiseni 0,5 % päevas. Seisuga 17.10.2019 on sissenõutavaks muutunud viivis 356,03

eurot.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

8. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu, kuid tegemist ei olnud suulise

lepinguga. Pooled suhtlesid Viberi kaudu ja leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Hageja saatis kostjale pakkumuse lepingu sõlmimiseks ja kostja nõustus sellega.

9. Poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku järgmiste tööde tegemises: rooli tööd

60 eurot, juhiistme remonditööd 70 eurot, salongi puhastus 35 eurot, naha hooldus 60 eurot,

ukselt mõlgi eemaldamine, bituumeni vastane pesu, kere pahteldamine ja värvimine 50 eurot

ning sõiduki esiosa parandamine 40 eurot. Kostja arusaama kohaselt oli töö sisuks väikeste

värvidefektide eemaldamine ja sõiduki kere esiosa parandamine, mille eesmärgiks oli vahe

eemaldamine esitule ja kaitseraua vahel. Pakkumise kohaselt pidi kostja maksma hagejale

tehtud tööde eest 330 eurot, sest hageja tegi kostjale soodustust. Muude tööde tegemises või

tasu muutmises ei ole pooled kokku leppinud. Pooled ei ole kokku leppinud viivises.

10. Hageja teatas kostjale, et soovib tööd üle anda 18.04.2019. Kostja tuli kohale ja võttis vastu

need tööd, mis olid nõuetekohased. Kostja võttis vastu rooli tööd, kere pahteldamise ning

värvimise. Pahteldamise ja värvimise tööd oli tehtud puudustega, sest suurem osa defekte jäid

eemaldamata. Ülejäänud töid hageja ei teinud ja kostja ei võtnud neid vastu. Kostja esitas

hagejale pretensiooni, mis oli märgitud hageja esitatud arvele. Pärast sõiduki vastuvõtmist

tuvastas kostja, et hageja on tekitanud tema sõidukile kahju. Kahju oli põhjustatud sellega, et

hageja tegi tööd mittenõuetekohaselt. Defekte on võimalik näha hageja edastatud fotodel ja

videotes. Defektide parandamiseks küsis kostja hinnapakkumisi teistelt ettevõtetelt ning

kostjale pakuti selleks 1165,68 eurot. Kostjal on tekkinud hageja vastu kahju hüvitamise nõue.

11. Kahju tuvastamise ajal oli hageja nõue kostja vastu 110 eurot, mis oli tasu roolitööde ja kere

pahteldamise eest. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse avalduse, mille tõttu hageja nõue

lõppes. Eeltoodu tõttu ei nõustu kostja tema vastu esitatud nõuetega ega tunnista hagi.

12. Hageja nõue ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud. Hageja ei esitanud tõendeid töö

valmimise kohta. Tööde valmimist ei tõenda üksnes sõiduki üleandmine kostjale.

Sissenõutavaks on muutunud vaid see osa tasunõudest, mille osas on kostja tööd vastu võtnud.

13. Hagejal tekkis kostja vastu tasunõue rooliga seotud tööde ja salongi koristamise eest kokku

76 eurot (60 + 35 – 20% soodustust).

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohus rahuldas 21.08.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja töövõtu tasu 76 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitise nõude

234 eurot ja viivise nõude. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt välja

kostja kasuks menetlusekuludena kostja õigusabikulud 700 eurot.

15. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu

Viberi vahendusel esitatud pakkumuse alusel. Hageja saatis kostjale Viberi vahendusel teate, et

viimane võib järgmisel päeval sõidukile järgi tulla. Teate kohaselt oli tehtud rooli töö hinnaga

60 eurot, juhiistme remont hinnaga 70 eurot, salongi koristus hinnaga 35 eurot, naha hooldus

2-19-16164

hinnaga 60 eurot, kere pahteldamine ja värvimine kokku hinnaga 50 eurot eest ning esiosa

parandus hinnaga 40 eurot. Lisaks oli teate kohaselt eemaldatud ukselt mõlk ja tehtud bituumeni

vastane pesu, kuid nende tööde hinda eraldi teates märgitud ei olnud. Samas avaldas hageja, et

ta on kokku teinud töid 410 euro eest ning kostja saab soodustust, misjärel tuleb kostjal tasuda

330 eurot. Kostja teatas, et ta on pakutud hinnaga nõus. 18.04.2019 küsis kostja, kas sõiduk on

valmis. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et hageja tegi kostjale pakkumuse töödeks

hinnaga 330 eurot, millega viimane nõustus. Pakkumuses ei olnud märgitud, et tööde tasu on

tegelikult suurem ning makstav tasu suureneb veel täiendavalt käibemaksu võrra. Hageja

väiteid, milliste kohaselt soovis kostja tasumist arve alusel ja oli seetõttu nõus suurema

summaga, jäid paljasõnalisteks. 18.04.2019 esitatud arve 411,60 eurot koos käibemaksuga on

ka ilma käibemaksuta suurem Viber vestluse teel esitatud pakkumisest. Hageja ei põhistanud

ega tõendanud, miks ta esitas kostjale arve pakkumuses märgitust oluliselt suuremas summas.

16. Erinevalt Viber vestluses esitatud pakkumisest soovis hageja arve kohaselt saada rohkem

tasu juhiistme remondi eest (arvel 84 eurot, pakkumises 70), salongi puhastuse eest (arvel 42

eurot, pakkumises 35), naha hoolduse eest (arvel 72 eurot, pakkumises 60 eurot), kere

pahteldamise ja värvimise eest (arvel kokku 60 eurot, pakkumises 50) ja sõiduki esiosa remondi

eest (arvel 57,60 eurot, pakkumises 40). Ukselt mõlgi eemaldamist ei ole arvel märgitud, kuigi

teate kohaselt tegi hageja selle töö ära. Samuti ei ole arvel tööna märgitud sõiduki bituumeni

pesu, vaid on lihtsalt pesu, mille maksumuseks on 36 eurot. Seega ei vastanud hageja esitatud

arve kostjale varem saadetud pakkumisele. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel

õiguslikul või faktilisel alusel on tal õigus nõuda kostjalt töövõtutasuna 411,60 eurot.

17. Hageja ei tõendanud, et pooled leppisid kokku viivise määras 0,5% päevas. Ainuüksi

viivisemäära kandmine arvele ei tähenda poolte kokkulepet määra osas. Hageja kohtuväliselt

esitatud pretensioonis viidatud viivise määr 0,05% päevas ei ole kooskõlas arvele märgitud

määraga ega hagiavalduses viivisenõude aluseks oleva määraga. Hageja on oma pöördumistes

kostja poole ekslikult eeldanud, et kuna viivise määr oli märgitud arvele, pidi kostja sellega

nõustuma. Tegemist oli hageja ühepoolselt määratletud tingimusega, milles pooled kokku ei

leppinud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt vastava määra alusel viivise tasumist.

18. Tasunõude rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud tõendada, et ta tegi tööd

nõuetekohaselt ning kostja on tööd vastu võtnud või tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Alusetu

on hageja arvamus, et tellijal tuleb tööde eest tasuda vaatamata sellele, et ta viitas töödes

esinevatele puudustele. Kui töid ei ole vastu võetud ega saa lugeda vastuvõetuteks, ei ole

töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks.

19. Paljasõnaline on hageja väide, et ta ei pidanudki kõrvaldama kõiki sõiduki värvidefekte ja

pidi töid tegema vastavalt sellele, mis oli võimalik, sest sõiduki kõigi puuduste kõrvaldamine

oleks olnud märksa kulukam töö. Hageja ei ole tõendanud mistahes kokkuleppeid kostjaga

tööde kvaliteedi osas. Kohus leidis, et sõiduki värvidefektide ja istmete defektide kõrvaldamise

töid kasutataksegi tavapäraselt defektide kõrvaldamiseks. Kui mõnda defekti ei ole tehtavate

töödega võimalik kõrvaldada, oleks hageja pidanud sellest kostjat eelnevalt teavitama. Hageja

väited eelneva teavitamise kohta on tõendamata. Samuti on hageja jätnud kõrvaldamata mõlgi

sõiduki ukselt, kuid ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, miks ei ole töö tegemata jätmine

oluliseks puuduseks, millele tellija võib viidata.

20. Kostja teavitas hagejat töödes esinevatest puudustest arve saamisel ning märkis oma

pretensioonid esmalt käsikirjaliselt arvele. Kostja leidis, et töö ei vasta kokkulepetele ja

kvaliteedile. Kostja ei nõustunud tööde kvaliteedi ja hinnaga. Kostja oli nõus tasuma vaid rooli

eest. Täpselt selgitas kostja töödes esinevaid puudusi kuu aega hiljem ehk 29.05.2019 saadetud

2-19-16164

kirjalikus pretensioonis. Seega kostja keeldus tööde vastuvõtmisest ning viitas õigeaegselt

töödes esinevatele puudustele.

21. Tööde nõuetekohast tegemist ei saa lugeda tõendatuks ka hageja esitatud fotode ega

videotega. Hageja esitatud kolmest fotost nähtuvad sõiduki kere värvivigastused. Hageja ei ole

selgitanud, kas fotod on tehtud enne või pärast tööde teostamist. Värvikahjustuste eemaldamist

nendest järeldada ei saa. Hageja esitatud videotest järeldub samuti, et sõiduki kerel on mitmeid

värvikahjustusi. Videole lisatud helisalvestises on hageja möönnud, et kõiki puudusi

kõrvaldada ei õnnestunud, vaid neid kõrvaldati niivõrd, kui see õnnestus. Hageja ei ole väitnud,

et videotelt kajastuksid kokkulepped tööde kvaliteedi osas enne lepingu sõlmimist. Tegemist

on pärast tööde tegemist tehtud videotega, millest võib järeldada, et tööde tulemusena

kahjustusi ei kõrvaldatud. Kostja esitas täiendavalt kohtule fotod, kust nähtub nahkistmel

tumedam triip, mõlk sõiduki uksel ning sõiduki kere värvidefektid. Seega võib kokkuvõttes

esitatud tõenditest järeldada, et hageja töödes esinesid kostja viidatud puudused, milliste tõttu

keeldus kostja põhjendatult tööde vastuvõtmisest. Kostja võttis vastu vaid autosalongi

puhastuse ja rooli restaureerimise tööd kokku 76 euro ulatuses. Ülejäänud osas ei ole hageja

tasunõue muutunud sissenõutavaks.

22. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et kuigi kostja viitas töödes esinevatele puudustele

ja keeldus neile tuginedes tööde tervikuna vastuvõtmisest, ei esitanud ta hagejale puuduste

kõrvaldamise nõuet. 29.05.2019 pretensioonis esitas kostja hageja tasunõudele tasaarvestuse

avalduse summas 800 eurot. Kohus leidis, et kostja tasaarvestuse avaldus ei lõpetanud hageja

tasunõuet 76 eurot, millises ulatuses võttis kostja tööd vastu ja tunnistas tasu maksmise

kohustust. Kostjal ei olnud õigust nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude

hüvitamist ega esitada tasaarvestuse avaldust seoses nende kuludega enne, kui kostja oli

nõudnud hagejalt endalt puuduste kõrvaldamist. Kohtumenetluse ajaks oli kostja juba

minetanud õiguse puuduste kõrvaldamist nõuda. Seega olid alusetud nii kostja kohtumenetluse

eelsel ajal esitatud kui ka kohtumenetluse käigus esitatud tasaarvestuse avaldused.

23. Hageja kahju hüvitamise nõude 234 eurot jättis maakohus rahuldamata, kuna hageja ei

tõendanud nõude rahuldamise eeldusi. Hageja esitas hageja kahju nõude tõendamiseks OÜ

Advokaadibüroo Clarus 01.08.2019 arve hagejale summas 234 eurot 1,5 tunni kliendi

nõustamise eest. Milles nõustamine seisnes, hageja esitatud arvest ega muudest tõenditest ei

nähtu. Hageja ei ole väitnud ega ühelgi viisil tõendanud, et kohtuväliselt oleks advokaadibüroo

teinud õigusabi toiminguid kostja nõude kindlakstegemiseks või kostjale kohtuvälise nõude

esitamiseks. Hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud peavad olema tingitud kostja kohustuse

rikkumisest ja rikutud kohustus pidi ära hoidma vajaduse õigusabikulusid kanda. Eeltoodust

tuleneb omakorda, et õigusabikulud oleksid pidanud olema vajalikud kostja vastu kohtuvälise

nõude esitamiseks või muul moel vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kohtule esitatud

arvest ei ole isegi üldjoontes võimalik tuvastada, millises küsimuses ja millisel eesmärgil

advokaat klienti nõustas. Arvel puuduvad viited kostja rikutud kohustusele.

Apellatsioonkaebus

24. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti

hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning palub teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

25. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta hageja seisukohad ning vastuväited. Sellega rikkus

maakohus oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8).

2-19-16164

26. Kohtule esitatud fotod ja videod tõendavad asjaolu, et pooled kohtusid, arutasid ja leppisid

omavahel kokku tööde teostamises ning sellest tuleb järeldada, et poolte vahel sõlmiti suuline

töövõtuleping enne tööde tegemist.

27. Järeldus, et tööde maksumuses lepiti kokku tööde üleandmisel, on ekslik ega rajane asjas

olevatel tõenditel. Maakohus jättis tähelepanuta hageja selgituse ja tõendid selle kohta, et

pooled leppisid tööde maksumuse osas kokku sõiduki üleandmisel enne tööde alustamist, mitte

hetkel, kui hageja andis üle sõiduki kostjale.

28. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et

hageja ei tõendanud nõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks, kuna tööd on valmis tehtud, kostja on aga alusetult keeldunud tööde

vastuvõtmisest. Võlaõigusseaduse üldregulatsiooni kohaselt muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtule on esitatud veenvad tõendid, et kokkulepitud tööd olid

tehtud.

29. Seda, et tööd olid tehtud, tõendavad järgmised asjaolud ja tõendid: 1) hageja ja kostja vahel

sõlmiti 16.04.2019 kohtumisel suuline töövõtuleping, toimunud kohtumisel arutasid pooled

töömahtu ja kuidas töö peab olema tehtud; 2) kokkulepitud ja tehtud tööd on loetletud kostjale

esitatud arves nr 13493. Samuti viitab hageja tehtud tööde loetelule kostjale saadetud e-kirjas

ning tehtud tööde loetelu on toodud ka kostja esitatud vastuses; 3) fotol on näha, kuidas auto

nägi välja enne seda, kui tööd olid tehtud. Videol, mille tegi kostja, on näha kuidas nägi auto

välja enne, samuti kostja selgitas, mida on vaja teha; 4) hageja tegi kokkulepitud tööd ja

17.04.2019 teatas kostjale Viberi teel, et 18.04.2019 kostja võib auto ära võtta; 5) 18.04.2019

kostja tuli kohale ja võttis auto ära tehtud tööga.

30. Asjaolu, et kostja keeldus maksmast, ei ole aluseks, et lugeda tööd mittetehtuks. Kostja

võttis auto ning ei nõudnud hagejalt töö ümbertegemist või tegemata töö tegemist. Kostja esitas

oma pretensioonid hagejale alles pärast seda, kui hageja saatis nõude tasuda arve. Töö

põhjendamatu vastuvõtmata jätmine ei vabasta tellijat töövõtulepingust tulenevate kohustuste

täitmisest. Kui juriidilisest isikust tellija keeldub põhjendamatult töö vastuvõtmisest, tuleks

pigem lugeda töö vastuvõetuks.

31. Arvel märgitud tasu ei ole pakutud summaga vastavuses põhjusel, et kostja soovis tasuda

arve alusel. Kuna tegemist on kahe juriidilise isikuga, siis on ilmselge, et summale lisandub

käibemaks, sest käibemaks ei ole hageja tulu. Teenuste summa korrigeeriti kohapeal ning arves

toodud summa ilma käibemaksuta tuli 13 euro võrra suurem. See tähendab seda, et summa

pakkumuses ei ole oluliselt suurem, summale lisandus käibemaks.

32. Kohus ei võtnud arvesse hageja väiteid viivise osas. Vastavalt poolte vahel kokkulepitule

esitati kostjale arve ja kostjale oli selgitatud nii suuliselt kui ka hiljem saadetud nõudekirjas, et

kui ta ei tasu arvet, siis arvestatakse viivist iga viivitatud päeva eest. Kostja ei esitanud

vastuväiteid viivise osas. Seega kostja aktsepteeris tingimusi.

33. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja nõue kahju hüvitamise osas ei ole

tõendatud ega põhjendatud. Kostja on rikkunud oma kohustust, jättes esitatud arve täies ulatuses

tasumata, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks advokaadibüroo

CLARUS poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju 234 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja pöördus advokaadi poole nõu saamiseks ja eesmärgiga esitada kostja vastu hagi.

Asjaolu, et arves ei ole lahti kirjutatud õigusteenuse sisu, ei anna kohtule alust järeldada, et

osutatud õigusteenus ei olnud seotud antud vaidlusega.

2-19-16164

34. Kohus jättis ebaõigesti menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Asjaolu, et hageja ei

nõustunud kostja tehtud kompromissi ettepanekuga, ei anna alust menetluskulude jätmiseks

täies ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline ei ole kohustatud nõustuma kompromissiga, kui

leiab, et temal on põhjendatud ootus nõude rahuldamiseks rohkemas ulatuses, kui on pakutud

kompromissiga. Hageja nõuded rahuldati osaliselt, mistõttu oleks pidanud kohaldama TsMS

§ 163 lg 1 ning jätma menetluskulud poolte endi kanda või jaotama menetluskulud võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega.

Vastustaja seisukoht

35. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta hageja kanda.

37. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata ja jaotas menetluskulud.

38. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse

norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu

neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses

korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava

põhjalikkusega käsitlenud.

39. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga, siis

menetlemisel võib kohus mh TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, mh ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

TsMS § 444 lg 2 järgi võib kohus hagi lihtmenetluses menetledes piirduda kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

40. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti.

Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 230 lg-st 1 juhindudes igakülgselt,

objektiivselt ja täielikult ning kujundanud esitatud tõenditest oma järeldused. Maakohus

selgitas 06.03.2020 kirjas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid. Hagejale selgitas kohus, et

tõendada tuleb, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, hageja poolt lepingule

vastavate tööde valmis tegemist, kostja poolt vastuvõtmist või sellest keeldumist, viivise

kokkuleppe sõlmimist ja kahjuna käsitletud õigusabikulude seost kostja kohustuse rikkumisega

(tl 67–68). Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt on ta kõiki eeltoodud asjaolusid tõendanud,

kuid kohus on teinud tõenditest ebaõiged järeldused.

2-19-16164

41. Pooled leppisid 16.04.2016 kokku tehtavates töödes, mis on tõendatud hagiavaldusele

lisatud videosalvestusega, kuid videost ei tulene, milline oli tööde maksumus ja millise

kvaliteediga töid pidi hageja tegema. Muid tõendeid 16.04.2019 avaldatud tahteavalduste kohta

hageja kohtule esitanud ei ole. Pooled tehtavate tööde koosseisu üle ei vaielnud, kuid vaidlus

oli selles, millises hinnas ja kvaliteedis kokku lepiti. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta

muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö

teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

42. Töö kvaliteedi kohta saab hagile lisatud videost järeldada, et värvikriimud auto kerel tuli

poleerida ja kõrvaldada, esitule ja kere ülemäärane vahe kõrvaldada ning salongis puhastada ja

värskendada istmete nahk ja kulunud rool värvida. Kuna poolte vahel ei olnud vaidlust, et

remonditöid oli vaja teha seoses auto müümisega, siis tavapäraselt tehakse sellisel juhul tööd

kvaliteediga, mis tagavad autole korrektse ja vigastusteta välimuse. Seega oli töö eesmärgiks

kõrvaldada nähtavad pisivigastused ja anda autole värske väljanägemine.

43. Tööde hinna kokkuleppe kohta on kostja esitanud pooltevahelise Viberi suhtluse salvestuse,

millest nähtub, et hageja teatas kostjale, et töö on tehtud ja auto võib kätte saada. Tööde

maksumuseks oli hageja märkinud: rool 60 eurot, juhiistme remont 70 eurot, salongi koristus

35 eurot, naha hooldus 60 eurot, uksemõlgi väljatagumine 65 eurot, bituumenivastane pesu 30

eurot, kere pahteldamine ja värvimine 50 eurot ning esiosa parandus 40 eurot. Hageja avaldas,

et tööde maksumus oli 410 eurot ning kostja saab soodustust, misjärel tuleb kostjal tasuda 330

eurot. Eeltoodule on kostja 18.04.2019 vastanud OK (tl 53, tõlge pöördel). Ringkonnakohus

märgib, et maakohus on otsuses ebatäpselt märkinud, et hageja teates ei olnud toodud ukse

mõlgi kõrvaldamise ja bituumenivastase pesu maksumust. Venekeelses tekstis olid eelviidatud

tööde maksumused olemas, kuid dokumendi tõlkes ei olnud neid märgitud. Eeltoodu ei muuda

aga otsust ebaõigeks. Kuna Viberi vestluses oli kostja nõustunud hageja hinnapakkumisega, siis

on maakohus õigesti sellest lähtunud. Õige on maakohtu otsuses tuvastatu, et hageja poolt

kostjale esitatud arvel (tl 4) märgitud üksikute tööde maksumus erineb Viberis loetletud tööde

maksumusest.

44. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Maakohus on hagejale

selgitanud, et hageja pidi tõendama, et tööd vastavad kokkuleppele. Hageja esitas hagiavalduse

lisana 4-4 video, milles hageja kirjeldab tehtud töid. Videost on näha, et värvikahjustused on

lihtsalt üle värvitud, kuid parandused on tehtud viisil, kus eelnev kahjustus (kriimustus või

mõlk) on näha. Valmis töö ülevaatuse kohta tehtud videotest, mille kostja esitas 31.01.2020

menetlusdokumendi lisana, nähtub samuti, et kere värviparandused olid tehtud viisil, kus

värvikahjustused olid lihtsalt üle värvitud ja kahjustused kumasid pealekantud värvikihist läbi.

Samuti on näha, et nahast istmekatted olid määrdunud. Hageja apellatsioonkaebuse väide, et

kostja esitatud videod on tehtud enne tööde tegemist, ei ole vastavuses lindistuse tekstiga, kus

kirjeldatakse tehtud töö puudusi. 25.05.2019 kostja poolt hagejale saadetud pretensioonis on

kostja kirjeldanud, et esitule ja kere vahel oli endiselt ava (tl 7-8, tõlge tl 9-10). Seega ei ole

tõendatud, et hageja teostas töid kvaliteediga, mida müügieelsete remonditööde puhul

eeldatakse ja milles pooled kokku leppisid.

45. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled ei vaidle, et kostja sai auto

kätte 18.04.2019. Sellest, et kostja lahkus autoga hageja juurest, ei saa järeldada, et kostja oleks

puudustega töö vastu võtnud. Kostja selgitas, et ta võttis vastu ainult salongi puhastuse ja rooli

restaureerimise, mis olid tehtud nõutava kvaliteediga. Apellatsioonkaebuses viitab apellant mh,

2-19-16164

et kostja ei teavitanud puudustest töös enne arve saamist. Hageja arve on väljastatud 18.04.2019

ja kostja väitis, et ta fikseeris arve saamisel puudused arvele (tl 54). Hageja ei ole sellele

maakohtu menetluses konkreetseid vastuväiteid esitanud.

46. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Töö peab

olema tehtud selleks, et tasunõue muutuks sissenõutavaks, kohase kvaliteediga. Kuna muude

tööde kohase kvaliteediga tegemist peale rooli restaureerimise ja salongi puhastuse hageja

tõendanud ei ole, siis on maakohus õigesti järeldanud, et kostja oli kohustatud tasuma ainult

nende tööde eest. Maakohus on õigesti lähtunud hagi rahuldamisel Viberi vestluses toodud

hinnapakkumisest ja apellandi väited ei anna alust teha teistsugust järeldust. Hageja väidet, et

allahindluse rakendamine kehtis ainult siis, kui tasutakse kõigi tööde eest, ei kinnita tõendid.

Lisaks on hageja ise väljastanud arve, millel oli tasu kõigi tööde eest, kuid sellel allahindlust ei

rakendatud. Hageja väide, et summa suurenes käibemaksu võrra seetõttu, et kostja soovis arvet,

on samuti jäänud paljasõnaliseks väiteks. VÕS §-s 648 sätestatud tasu vähendamise piirangute

esinemist ei ole hageja esile toonud. Hageja ei ole esile toonud, millal ta on teinud kostjale

ettepaneku tööde lepingutingimustega vastavusse viimiseks ja kostja oleks sellest keeldunud.

47. Samuti on õige maakohtu poolt viivise nõude rahuldamata jätmine. Hageja ei ole

tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas.

48. Kahju hüvitamise nõude tõendamiseks on hageja esitanud OÜ Advokaadibüroo Clarus

01.08.2019 arve õigusteenuse osutamise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

hageja ei ole tõendanud, et ta tasus õigusabiteenuse eest seetõttu, et kostja ei täitnud oma

kohustust tasuda tehtud töö eest. Seega polnud kahju hüvitamise eeldus täidetud (VÕS § 127 lg

4). Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja on ise esile toonud, et hageja pöördus õigusabi

saamiseks advokaadibüroo Clarus poole eesmärgiga esitada hagi (tl 74), millest saab järeldada,

et tegemist või olla menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 järgi.

49. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi hageja kanda, kuna hageja ei

nõustunud kostja pakutud kompromissiga. 03.05.2020 menetlusdokumendis pakkus kostja

kompromissina 76 euro hüvitamist, millega hageja ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 järgi

menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja esile

toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus on ebaõigesti menetluskulud jätnud

hageja kanda.

50. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta

apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

51. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

52. Kostja esitas 14.10.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid 200 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust

2 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Õigusabi seisnes apellatsioonkaebusega

tutvumises ja seisukoha koostamises. Hageja sai kostja menetluskulude nimekirja kätte

20.10.2020, kostja kuludele vastuväidet esitanud ei ole.

53. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et

2-19-16164

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning kostja

lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahuga

kooskõlas. Kolleegium peab kostja juristist esindaja tunnitasu 100 eurot mõistlikuks ja TsMS

§ 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele

menetluskulu 200 eurot (2x100).

54. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)