2-20-4963/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4963

Kohtuasi

OÜ Purustaja hagi Hansakodu OÜ vastu põhivõla 9800

eurot, viivise 77,33 eurot ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 01.12.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Hansakodu OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

10 661,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) OÜ Purustaja (registrikood 11660828),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja (apellant) Hansakodu OÜ (registrikood 11437823),

seaduslik esindaja juhatuse liige YY

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Hansakodu OÜ apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu

01.12.2020 otsuse peale.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad Hansakodu OÜ kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-19-20497

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Purustaja (hageja) esitas 01.04.2020 Pärnu Maakohtule hagi Hansakodu OÜ (kostja)

vastu põhivõla 9800 eurot, viivise 77,33 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt 12.03.2019 pöördus XX hageja poole sooviga saada hinnapakkumine

Pärnus Pilli 13 asuva eramu lammutustöödele. Hageja tegevjuht CC edastas XX-le 05.04.2019

hinnapakkumise, mille kohaselt oli lammutustööde maksumuseks 8800 eurot, millele lisandus

käibemaks. Tööde tegemine lükkus korduvalt edasi. Tööde tegemine lepiti jooksvalt telefoni

teel kokku jaanuari 2020 teise poolde. 29.01.2020 e-kirjas teavitas hageja juhatuse liige DD

XX, et lammutustööd on plaanis lõpetada hiljemalt 31.01.2020. Vastavalt poolte kokkuleppele

lisandub töövõtutasule (8800 eurot) lisaprahi utiliseerimise maksumus 200 eurot ja tööde

maksumus on 9000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja palus vastuskirjas üle

kinnitada, kas akt/arve tuleb vormistada kostja kui kinnistu omaniku nimele. 30.01.2020 e-

kirjas kinnitas XX hagejale, et arve tuleb väljastada kostjale ning arvele lisatakse ka lisatasu

prahi äraveo eest.

3. 10.02.2020 tööde vastuvõtmise-üleandmise aktiga nr 2001-01, mis oli ka ühtlasi tööde

lõppakt, andis hageja üle ja kostja võttis vastu 23.01–30.01.2020 tehtud lammutustööd

maksumusega 8800 eurot, millele lisandus käibemaks. Tellijat esindas tööde vastuvõtmisel

juhatuse liige YY. Akti kohaselt tehti ka lisatööd (muude jäätmete äravedu ja käitlemine)

maksumusega 200 eurot, millele lisandus käibemaks. Akti kohaselt likvideeriti vaegtööd

10.02.2020. Poolte allkirjastatud akti 2001-01 alusel oli hagejal õigus esitada kostjale arve

kogusummas 9000 eurot, millele lisandus käibemaks, maksetähtajaga 14 kalendripäeva. Hageja

väljastas kostjale 10.02.2020 arve nr 20002 summas 10 800 eurot koos käibemaksuga. Arve

maksetähtaeg oli 24.02.2020. 28.02.2020 tasus kostja hagejale tehtud lammutustööde eest arve

nr 20002 alusel 1000 eurot. Pärast arve osalist tasumist on tasumata 9800 eurot. 11.03.2020

saatis hageja lepingulise esindaja vahendusel kostjale nõudekirja meeldetuletusega tasuda arve

hiljemalt 12.03.2020. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustus, et tellis hagejalt lammutustöid eramu

lammutamiseks ja et tööde maksumuseks lepiti kokku 9000 eurot, millele lisandus käibemaks.

Tööde maksumus sisaldas nii lammutustööd kui ka ehitusprahi utiliseerimist. Esiteks ei

lõpetanud hageja töid planeeritud tähtajal ning teiseks ja olulisemaks rikkumiseks peab kostja

seda, et hageja on matnud lammutustöödel tekkinud ehitusprahti Pilli tn 13 kinnistule. Kuna

ehituspraht kaeti mullaga, siis ei olnud seda võimalik varem avastada. Eeltoodu tähendab, et

hageja ei osutanud kokkulepitud mahus teenuseid. Arendustegevuse jätkamisel peab kostja

esmalt tegema uuesti kulutusi kinnistule maetud ehitusprahi väljakaevamiseks ja

utiliseerimiseks. Ehitusprahi matmist kinnistule on võimalik tõendada kinnistul tehtava

väljakaevamise teel, mida polnud vähese aja tõttu võimalik teha enne kohtule vastuse esitamist.

Kostja esitas 27.11.2020 koos menetluskulude nimekirjaga fotod väljakaevamistest, mis

tõendavad, et hageja on jätnud oma kohustuse ehitusprahi utiliseerimise osas suuremas osas

täitmata.

2-19-20497

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas 01.12.2020 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

töövõtutasu 9800 eurot ja viivise 01.12.2020 seisuga 603,57 eurot ja viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 02.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

6. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1

tähenduses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selles, et poolte vahel

sõlmiti hagis toodud töövõtuleping maksumusega 8800 eurot, millele lisandub käibemaks ja

milline maksumus sisaldas endas nii lammutustöid kui ka kõigi ehitusjäätmete äravedu ja

nõuetekohast utiliseerimist. 29.01.2020 leppisid pooled kokku lisaprahi utiliseerimise

maksumuses 200 eurot, mistõttu pooled leppisid kokku kogu tööde maksumuses 9000 eurot,

millele lisandus käibemaks.

7. Maakohus tuvastas, et hageja tasunõue on VÕS § 637 lg 3 alusel muutunud sissenõutavaks,

kuivõrd tööde vastuvõtmise-üleandmise akt on mõlema poole poolt allkirjastatud ja kostja ei

ole ka vaidlustanud asjaolu, et tööd on hageja poolt üle antud ja need on kostja poolt vastu

võetud.

8. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja tegi töid kokkulepitud mahus või mitte.

9. Maakohus leidis, et kostja väited selle kohta, et hageja on jätnud oma kohustuse ehitusprahi

utiliseerimise osas suuremas osas täitmata, kuna hageja on matnud lammutustöödel tekkinud

ehitusprahti Pärnus Pilli tn 13 asuvale kinnistule, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu

hinnangul ei tõenda kostja esile toodud asjaolusid ka kostja esitatud fotod nn väljakaevamisest.

Fotodelt ei selgu, kus ja millal need tehtud on, samuti ei ole nende põhjal võimalik tuvastada

hageja poolt lammutustöödel tekkinud ehitusprahi matmist. Kohus nõustus hagejaga selles, et

pooltevahelisest e-kirjavahetusest perioodist 29.01.2020–06.03.2020 nähtus, et kostja väidetav

maa alla maetud prügi ei ole mitte hageja töödest tekkinud lammutusjäätmed, vaid sinna

minevikus maetud prügi ning pooltel oli kokkulepe, et prügi, mis on maetud ja tuleb kaevamise

käigus välja, utiliseerimise eest tuleb eraldiseisvalt maksta vastavalt kogusele ning tegemist on

lisatöödega, mille kohta hageja esitab hinnapakkumise eraldiseisvalt. Esitatud tõenditega

kooskõlas on ka hageja väide, et hageja ei ole senini teinud kostjale hinnapakkumist varasemalt

maetud prügi utiliseerimiseks, sest lepingujärgsete tööde eest on tasumata. Eeltoodust

tulenevalt nõustus maakohus hagejaga selles, et pinnasesse varasemalt maetud prügi

utiliseerimise kohustust ei saa pidada hageja tegemata tööks, kuivõrd vastavat kokkulepet

poolte vahel töövõtulepingu sõlmimisel ei olnud. Hageja poolt 03.06.2020 esitatud tõenditest

nähtub, et ehitus ja lammutuspraht on alltöövõtja poolt viidud Paikre prügilasse ning

taaskasutatud OÜ Aspen Grupp poolt tööde teostamise perioodil. Eeltoodust tulenevalt leidis

kohus, et kostja ei ole tõendanud tööde mittevastavust lepingutingimustele ega kasutanud

hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendite rakendamist (Riigikohtu 28.10.2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08).

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja palub teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis tuvastamata asjas olulist tähtsust omavad

asjaolud. Kohus ei veendunud hageja paljasõnaliste väidete õigsuses, mistõttu luges faktilisteks

2-19-20497

asjaoludeks neid asjaolusid, mida ei toeta ükski dokument ega tõend ning mis on vastuolus

hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga.

12. Maakohus

jättis

tähelepanuta,

et

kostja

esitas

menetluse

jooksul

mitu

kompromissettepanekut, kuid hageja tõttu jäi kompromiss sõlmimata. Eeltoodu on oluline, sest

kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja esitas kompromissettepaneku menetlusökonoomikat

silmas pidades, kuivõrd asja spetsiifiline iseloom võis tekitada vääriti mõistmisi ja tõlgendusi.

13. Kostja taotles kinnistul vaatluse läbiviimist, kuna vaidlus käis kinnistule maetud ehitusprahi

üle. Pinnase lahtikaevamine ja oluliste asjaolude tuvastamine eeldas asjaomaste isikute, s.h

kohtuniku kohalolu. Kohus keeldus vaatluse läbiviimisest, seejuures on otsuse selgitused ja

kohtu tegevus omavahel vastuolus. Kostja esitatud fotosid kohus ei arvestanud.

14. Kohus ajas segamini kinnistul varasemalt asunud prahi ja lammutustöödega seotud prahi.

Vastab tõele, et kinnistul asus ka varasemalt prahti, kuid hageja on kohut eksitanud ja kohus on

jätnud hageja väidete õigsuse täielikult kontrollimata. Arvatavalt kinnistul varem asunud prahi

pidi hageja lisatööna (eraldi kokkulepe) utiliseerima ning see ei puutunud käesolevasse

vaidlusesse. Hageja väitis kohtule, justkui oleks see praht olnud lammutatava maja all, kuid

tegelikult oli tegemist nö eraldiseisva prahiga, mis ei puutunud lammutustöödesse. Eeltoodut

tõendab kirjavahetus, millise kohus tähelepanuta jättis. Vaidlus käib lammutustöödest tekkinud

prahi osas ja selle pinnasesse matmist soovis kostja vaatlusega tõendada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMs § 637 lg 1 p 6

alusel keelduda ja kaebus tagastada TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale. Sel juhul loetakse,

et kaebust ei ole esitatud.

16. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses

toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Arvestades tsiviilasja toimikus olevaid tõendeid

ja menetlusdokumente, maakohtu otsuse põhjendusi ning apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole

maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus

hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti.

17. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt heidab kostja maakohtule ette menetlusnormide

rikkumist. Kostja on seisukohal, et maakohus tugines ebaõigesti hageja paljasõnalistele

väidetele neid kontrollimata, jättis tähelepanuta pooltevahelise kirjavahetuse ning jättis

ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse viia kinnistul läbi paikvaatlus. Vaidlus käib kostja

hinnangul üksnes lammutustöödest tekkinud prahi üle. Kohus ajas kostja hinnangul ekslikult

segamini kinnistul varasemalt asunud prahi ja lammutustöödega seotud prahi.

18. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et maakohus tuvastas olulised asjaolud

ebaõigesti. Maakohus tuvastas õigesti ja pooled ei vaielnud töövõtulepingu sõlmimise, selle

maksumuse ega tööde vastuvõtmise üle. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt puudus vaidlus ka

selle üle, et kinnistu pinnases asus ka varem prahti. Pooltel on erinev arusaam üksnes küsimuses,

kas pärast lammutustööde vastuvõtmist leidis kostja kinnistu pinnasest sinna varem maetud

prügi või lammutustööde tegemise käigus tekkinud ehitusprahi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

üldreeglina kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

2-19-20497

vastuväited. Seega kostjal tuli tõendada enda väidet, et hageja on jätnud oma kohustuse

ehitusprahi utiliseerimise osas täitmata.

19. Kostja soovis hageja poolt ehitusprahi matmist tõendada eelkõige paikvaatlusega. Kohus

jättis kostja taotluse 02.07.2020 määrusega rahuldamata, põhjendades, et vaatluse käigus ei saa

kohus tuvastada, kes jäätmed kinnistule mattis ja leidis, et kostjal on võimalik esitada fotod

maetud jäätmetest, mis on oluliselt aega vähemnõudvad kui vaatlus. Kui kostja hinnangul jättis

maakohus ebaõigesti tema taotluse rahuldamata, oleks ta saanud esitada TsMS § 333 lg 1 korras

vastuväite kohtu tegevusele. Käesoleval juhul ei ole see siiski määrava tähtsusega, sest

maakohus jättis kostja taotluse õigesti rahuldamata. Kostja ei ole kaebuses ka põhjendanud,

kuidas saaks vaatluse käigus tuvastada, jäätmete matja, eelkõige, et seda tegi just hageja.

20. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei arvestanud tema esitatud fotodega ega

pooltevahelise kirjavahetusega. Maakohus ei jätnud nimetatud tõendeid tähelepanuta, vaid

leidis, et fotod väljakaevamisest ja kirjavahetus ei tõenda kostja väidet. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et fotodelt ei selgu, kus ja millal need tehtud on. Nendelt fotodelt on näha

telliskivid, kuid ringkonnakohtul on sarnaselt maakohtuga võimatu hinnata, kes ja millal need

mattis sinna. Kirjavahetusest saab teha vaid järelduse, et töövõtulepingu raames oli pooltel

kokkulepe, et hageja utiliseerib lammutustööde käigus tekkinud prahi ning lisatasu eest on

hageja nõus utiliseerima ka pinnasesse varem maetud prügi. Hinnapakkumisest ega ka

kirjavahetusest ei saa järeldada, et hageja oleks pidanud varem pinnasesse maetud prügi

spetsiaalselt otsima, kokkulepe hõlmas lammutustööde tegemise käigus pinnasest väljatulevat

prügi. Kirjavahetuse põhjal ei olnud kohtul võimalik teha kostja soovitud järeldusi hageja poolt

lammutustöödel tekkinud ehitusprahi matmise kohta. Märkimisväärne on asjaolu, et kostja

tugines sellele väitele juba enne väljakaevamisi, kui ei saanud olla teada, mida pinnases leidub.

Seega kolleegiumi hinnangul ei hinnanud maakohus tõendeid vääralt. See, et kostja maakohtu

järeldustega tõendite hindamisel ei nõustu, ei ole iseenesest aluseks otsuse tühistamiseks.

21. Alusetu on kostja märkus maakohtu otsuse kirjeldava osa kohta. Maakohtu menetluse käigu

kirjeldus, sh viide sellele, et kostja on teinud hagejale kompromissettepaneku 27.04.2020 ja

30.04.2020, ei ole olnud asja lahendamisel määrav.

22. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt

rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud

menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega,

jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu

kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.

23. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja

ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus

kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste

põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus käesolevale määrusele.

24. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega küsinud hagejalt

sellele vastust, mistõttu ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

25. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna (tsiviilasja

hind 10 661,33 eurot), oleks ta pidanud tasuma riigilõivu 600 eurot (TsMS § 139 lg 2, § 122 lg

2-19-20497

1, § 133 lg 1, RLS § 59 lg 15). Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 550 eurot.

Kuivõrd kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei nõua ringkonnakohus

menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes kostjalt täiendava riigilõivu tasumist. Kostjal on

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2

ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (s.o 550 eurot).

26. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)