2-19-14266/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-14266

Kohtuasi

Aktsiaseltsi MV Kaubad ja X avaldus Tallinn, Liivalaia

tn 5 korteriühistu vastu juhatuse kohustamiseks teabe

andmiseks

ja

dokumentidega

tutvumist

võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.11.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

I

Aktsiaselts MV Kaubad

(registrikood

10102339)

Avaldaja II X (isikukood XXXXXXXXXXX), avaldajate

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm

Puudutatud isik Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu

(registrikood 80074490), lepinguline esindaja Tuulikki

Laesson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses Tallinn, Liivalaia tn 5

korteriühistu poolt esitatud tõend.

2. Jätta Harju Maakohtu 16.11.2020 määrus muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Tallinn, Liivalaia tn 5

korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-19-14266

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS MV Kaubad (avaldaja I) ja X (avaldaja II) esitasid 17.09.2019 Harju Maakohtule

avalduse, milles paluvad Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu)

juhatust kohustada esitama avaldajatele 7 päeva jooksul:

1) järgmise teabe seisuga 04.09.2019: millistel kuupäevadel, millistes kohtuasjades ja

millistes summades on puudutatud isik tasunud Liivalaia 5, Tallinn elamupindade

korteriomanike eest menetluskulusid (menetlusdokumentide koostamise kulusid,

riigilõive jms) ning millisel õiguslikul alusel on eelnimetatud maksed tehtud.

2) koopiad järgmistest dokumentidest: puudutatud isiku poolt korteriomanikega sõlmitud

toetus- ja/või laenulepingud, mille alusel on puudutatud isik tasunud kohtukulusid

Liivalaia 5 korteriomanike eest või kandnud nendele isikutele raha kohtukulude

kandmiseks.

2. Avaldajad on Liivalaia 5, Tallinn korteriomanikud. 05.09.2019 saatsid avaldajad

korteriühistu juhatusele e-kirja, milles esitasid dokumentidega tutvumise nõude koos

teabenõudega. Korterühistu juhatus keeldus oma 05.09.2019 kirjas avaldajatele palutud teavet

ja dokumente edastamast.

3. Toetus- ja/või laenulepingute olemasolule viitab korteriühistu revisjonikomisjoni 2017. a

aruande projekt. Samuti viitab toetus- ja/või laenulepingute olemasolule 2019. a üldkoosoleku

protokoll, kus vastavaid dokumente paluti revisjonikomisjonilt, kuid kes ei ole neid tänaseni

tutvumiseks esitanud.

4. Avaldajatel on olemas kõnealuste dokumentidega tutvumiseks ja teabe saamiseks õigustatud

huvi. Korteriühistu poolt tehtud väljamaksed, millega rahastati ühtede korteriomanike

kohtuasju teiste sama kortermaja korteriomanike vastu, on tehtud ilma üldkoosoleku otsuseta.

See tähendab, et sellised väljamaksed on tehtud ilma õigusliku aluseta ja juhatuse liikme vastu,

kelle korraldusel on selliseid väljamakseid tehtud, on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue.

Sellise nõude esitamiseks on vaja teada, missuguseid makseid ja millises ulatuses on juhatus

korteriomanikele ilma õigusliku aluseta teinud.

5. Antud juhul ei kehti ka KrtS § 45 lg-s 2 sätestatud välistus teabe saamiseks ja dokumentidega

tutvumiseks. Juhatus põhjendas teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest

keeldumist sellega, et avaldajate poolt nõutavad dokumendid ei ole juhatuse valduses. Teabe

mitteesitamist juhatus ei põhjendanud. Juhatuse väide, et juhatusele ei ole küsitud korteriühistu

dokumente aktiga üle antud, on asjakohatu ja otsitud. Nagu korteriühistu 11.06.2019

üldkoosoleku protokolli p-st 2 tuleneb, vastas korteriühistu juhatuse liige teise korteriomaniku

Y päringule, et küsitud lepingud on C käes, kes pidavat olema korteriühistu haldur. Seega saab

korteriühistu juhatus haldurilt küsitud lepingud välja nõuda. Toetuslepingute väidetav

viibimine C käes ei saa kuidagi mõjutada juhatuselt avaldajate poolt küsitud teabe mitteandmist.

Ei ole mingit alust arvata, et avaldajate nõutud teabe andmine ja dokumentide esitamise

2-19-14266

võimaldamine tekitaks olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud

huvidele.

Puudutatud isiku seisukoht

6. Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

7. Puudutatud isiku ja/või puudutatud isiku eluruumidest korteriomandite omanike ning

avaldajate vahel on olnud või on jätkuvalt käimas mitmeid kohtuvaidlusi. Selliste

õigusvaidluste puhul on olnud alati eluruumidest korteriomandite omanikud need, kes on

vastavaid õigusabikulusid kandnud. Kuna mitmete kohtuvaidluste tõttu – arvestades asjaolu, et

õigusabikulusid saavad Riigikohtu praktika kohaselt kanda mitteeluruumide vastu esitatud

kohtuasjades kanda üksnes eluruumide omanikud – on finantskoormus eluruumide omanikele

äärmiselt suur, siis on osadel eluruumidest korteriomandite omanikel tekkinud ka vajadus

ajatada õigusabikulude makseid ja/või sõlmida korteriühistuga toetus- ja laenulepinguid.

8. Avaldajatele on teada informatsioon, millal, millises summas, mille eest ja millisel õiguslikul

alusel on korteriühistu teinud väljamakseid õigusabikuludeks. Vastav informatsioon on

avaldajatele esitatud tsiviilasja nr 2-18-6438 raames. Antud juhul soovivad avaldajad lisaks

personaliseeritud ja detailiseeritud infot selle kohta, milliste konkreetsete füüsiliste isikute eest

on õigusabikulusid kantud. Sellise informatsiooni näol ei ole KrtS § 45 lg 1 mõttes tegemist

teabega, mida on igal korteriomanikul õigus taotlemisel saada, kuivõrd ei puuduta see ühelgi

viisil korteriomaniku õigusi ega huve. Tegemist on kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega,

mille sisu ja tingimused on konfidentsiaalsed ning lepingu osapooltel ei ole õigust avaldada

selle sisu lepingupooleks mitteolevatele isikutele, sh avaldajatele. Puudutatud isik on

mitteeluruumide omanikele, sh avaldajatele korduvalt selgitanud, et vastava informatsiooni

andmine võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud

huvidele.

9. Esmalt annaks eluruumidest korteriomandite omanikega sõlmitud lepingutega tutvumine

mitteeluruumide omanikele, sh avaldajatele võimaluse mõjutada nii moraalselt kui ka

finantsiliselt eluruumide omanikke loobuma oma õiguste kaitseks kohtus kas ähvardades neid

või n-ö toetades neid eluruumide omanikke, kellega lepingud on sõlmitud finantsiliselt oma

õiguste kaitsest loobuma. Puudutatud isikule teadaolevalt on avaldaja I juhatuse liige

varasemalt eluruumidest korteriomandite omanikke agressiivselt verbaalselt veennud, et

eluruumide omanikud oma kohtuasjadest ja sh oma õiguste kaitsmisest loobuksid. Lepingutega

tutvumine võimaldaks saada avaldajatel informatsiooni, kui suured on eluruumide omanike

rahalised kohustused ning millal on kohustuse täitmise tähtajad, mis aga annaks avaldajatele

täiendava võimaluse mõjutada eluruumide omanikke vaidlustest, sh võlgnevustega

seonduvatest vaidlustest loobuma.

10. Lepingute avalikustamine tekitaks kahtlusteta eluruumidest omanikele, kelle varanduslik

seis ja majanduslik heaolu on keskmisest halvem, täiendavaid moraalseid kannatusi ning

seeläbi olulist kahju. Isiku varandusliku seisu näol ei ole tegemist informatsiooniga, mille

saamiseks esineks üldreeglina kolmandatel isikutel õigustatud huvi. Seetõttu ei ole puudutatud

isiku hinnangul eluruumide omanike varandusliku seisu näol tegemist ka informatsiooniga,

mille kohast teavet oleks õigus korteriomandi omanikul KrtS § 45 lg 1 alusel nõuda.

2-19-14266

Maakohtu määrus

11. Harju Maakohus rahuldas 16.11.2020 määrusega avaldajate avalduse ja jättis

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus kohustas korteriühistu juhatust esitama

avaldajatele 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis järgmise teabe seisuga 04.09.2019: millistel kuupäevadel, millistes kohtuasjades ja

millistes summades on korteriühistu tasunud Liivalaia 5, Tallinn elamupindade korteriomanike

eest menetluskulusid (menetlusdokumentide koostamise kulusid, riigilõive jms); millisel

õiguslikul alusel on eelnimetatud maksed teostatud. Samuti kohustas maakohus korteriühistu

juhatust esitama avaldajatele 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis koopiad korteriühistu poolt korteriomanikega sõlmitud

toetus- ja/või laenulepingutest, mille alusel on korteriühistu tasunud kohtukulusid

korteriomanike eest või kandnud nendele isikutele raha kohtukulude kandmiseks. Juhul, kui

korteriühistu juhatusel ei ole eelnimetatud dokumente kirjalikus vormis, tuleb korteriühistu

juhatusel esitada avaldajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis korteriomanikega

sõlmitud toetus- ja/või laenulepingute põhitingimused – kellega on lepingud sõlmitud, mis

kuupäeval, mis summas, mis tagasimakse tingimustega ja millised on kokkulepitud viivised ja

intressid juhuks, kui lepingut rikutakse.

12. Maakohus leidis, et KrtS § 45 lg 1 alusel on avaldajatel kui Liivalaia 5, Tallinn

korteriomanikel õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega, ja olukorras, kus puudutatud isik

avaldajate nõudele vastu vaidleb, tuleb puudutatud isikul esitada tõendid selle kohta, et

puudutatud isik on 04.09.2019 seisuga võimaldanud avaldajatel tutvuda kõigi avaldajate nõutud

dokumentidega. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud puudutatud isik tõendeid, millest

ilmneks, et puudutatud isik on võimaldanud avaldajatel tutvuda nõudes nimetatud

dokumentidega. Samuti ei toonud puudutatud isik kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mis

võimaldaksid kohtul jõuda veendumusele, et avaldajate nõutav teave võib tekitada olulist kahju

teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45 lg 2).

13. Tõendamata on puudutatud isiku väide, et avaldajatele on tsiviilasjas nr 2-18-6438 tehtud

kättesaadavaks informatsioon, mida avaldajad käesolevas asjas nõuavad. Avaldajad nõuavad

informatsiooni seisuga 04.09.2019, kuid tsiviilasjas nr 2-18-6438 oli esitatud õigusabiarved ja

spetsifikatsioonid kuni kuupäevani 25.04.2018. Seega ajavahemiku 25.04.2018–04.09.2019

osas ei ole avaldajatele õigusabikulude kohta infot esitatud. Esitatud asjaoludest nähtuvalt

puudub avaldajate ja puudutatud isiku vahel vaidlus küsimuses, et avalduse esitamise seisuga

(17.09.2019) oli käimas vähemalt 4 kohtuasja (tsiviilasi nr 2-17-9822, tsiviilasi nr 2-18-15388,

tsiviilasi nr 2-19-8674, tsiviilasi nr 2-19-8857), kus olid menetlusosalisteks Liivalaia 5, Tallinn

elamupindade korteriomanikud. 13.10.2020 toimunud kohtuistungil möönis puudutatud isik, et

04.09.2019 seisuga ei olnud avaldajatele esitatud andmeid tsiviilasjades nr 2-18-15388,

2-17-9822 ja 2-19-8674 menetluskulude kandmise kohta.

14. Avaldajatel kui korteriühistu liikmetel on õigus olla kursis infoga, millistes summades ning

millistel alustel on korteriühistu tasunud erinevates kohtuvaidlustes menetluskulusid. Kohtu

hinnangul ei saa vastav menetluskulusid puudutav teave tekitada olulist kahju teise

korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.

15. Maakohus leidis, et põhjendatud on ka avaldajate teine nõue. Avaldajatel kui korteriühistu

liikmetel on õigus saada teavet, millisel viisil ja millistes summades on korteriühistu rahalisi

vahendeid kasutatud. Puudutatud isik kinnitas 13.10.2020 kohtuistungil, et osa korteriomanike

suhtes on korteriühistu rakendatud toetusmeetmeid, s.o sisuliselt andnud kõnealustele

korteriomanikele laenu.

2-19-14266

16. Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et esineb

kooskõlas KrtS § 45 lg-ga 2 alus jätta vastav info puudutatud isikult välja nõudmata. Avaldajate

kui korteriühistu liikmete õigus olla kursis sellega, millisel viisil korteriühistu rahalisi

vahendeid kasutatakse, prevaleerib laenu saanud korteriomanike huvi ees nende vajadust laenu

saamiseks mitte avalikustada. Korteriühistu ei ole krediidiasutus, kellel on õigus tema käsutuses

olevate rahaliste vahendite arvelt ilma üldkoosoleku heakskiiduta konfidentsiaalsetel

tingimustel laenu anda. Kohtu hinnangul kehtib korteriühistu rahaliste vahendite kasutamisel

vastupidine printsiip – kõik tehingud peavad olema korteriühistu liikmete jaoks avalikud ning

läbipaistvad. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks asjaolule, et

avaldajad võiksid asuda laenu saanud korteriomanikke ebakohaselt survestama või nende

majanduslikku seisu kolmandatele isikutele avalikustama.

17. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna

avaldus kuulus rahuldamisele ja menetluse põhjustas asjaolu, et korteriühistu keeldus

avaldajatele põhjendamatult esitamast andmeid, millega tutvumiseks avaldajatel on seaduslik

õigus.

Määruskaebus

18. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

19. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, tugines ebaõigetele asjaoludele ja jättis

asjas tähtsust omavad asjaolud arvestamata.

20. Maakohus heitis ette, et puudutatud isik ei ole perioodi 25.04.2018–04.09.2019 osas

avaldajatele õigusabikulude kohta infot esitanud. Samas ei ole vaidlust selles, et puudutatud

isik esitas 12.10.2020 menetlusdokumendiga kogu korteriühistu pangakonto väljavõtte

perioodist 25.04.2018–18.09.2020 ehk pikemalt kui avaldajad seda kohtu kaudu nõudsid. Seega

on avaldajatele avaldatud teave seoses õigusabikulude kandmise kohta erinevates kohtuasjades

ja maakohus kohustas puudutatud isikut esitama informatsiooni, mis on avaldajatele

kättesaadavaks tehtud. Konto väljavõttel on kajastatud väljamaksete õiguslik alus ehk makse

selgitus. Reeglina on õiguslikuks aluseks olnud vastava arve esitamine korteriühistule või

kohustus tasuda kohtusse pöördumiseks riigilõiv.

21. Avaldajate teise nõude osas asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et avaldajate õigus olla

kursis sellega, millisel viisil korteriühistu rahalisi vahendeid kasutatakse, prevalveerib laenu

saanud korteriomanike huvi ees nende vajadust laenu saamiseks ja laenu tingimuste osas mitte

avalikustada.

22. Avaldajale I ja temaga seotud isikutele kuulub Liivalaia 5 korterelamus 69 uut

korteriomandit, mis annavad avaldajatele häälteenamuse korteriühistu üldkoosolekul.

Häälteenamusega on avaldajatel võimalik kohustada korteriühistu juhatust esitama

toetuslepingu

osapoolteks

olevate

eluruumide

omanike

vastu

nõuet

võlgnevuste

sissenõudmiseks. Seda kinnitab 05.10.2018 üldkoosoleku protokoll, kus võeti vastu otsus

esitada tagasinõuded isikute vastu, kelle eest korteriühistu on teinud väljamakseid

õigusabikulude katteks. Seega kahjustaks informatsiooni avaldamine avaldajatele selgelt ka

toetuslepingu osapoolteks olevatele eluruumide omanike õigustatud huve, mistõttu on

puudutatud isikul õigus KrtS § 45 lg 2 alusel keelduda toetuslepingute kohta käiva

informatsiooni väljastamisest. Maakohus ei võtnud eeltoodut arvesse.

2-19-14266

Menetluse edasine käik

23. Avaldajad palusid määruskaebuse jätta rahuldamata.

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited

ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1

jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6

koostoimes TsMS §-ga 659).

26. Puudutatud isik tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti

materiaalõigust, tugines ebaõigetele asjaoludele ja jättis asjas tähtsust omavad asjaolud

arvestamata. Määruskaebuses kordab puudutatud isik peamiselt maakohtus esitatud seisukohti,

leides kokkuvõtvalt, et avaldajate esimese nõude osas kohustas maakohus põhjendamatult

puudutatud isikut esitama informatsiooni, mis on avaldajatele juba kättesaadavaks tehtud, ning

teise nõude osas ei võtnud maakohus ebaõigesti arvesse asjaolu, et nõutud informatsiooni

avaldamine avaldajatele kahjustaks selgelt toetuslepingu osapoolteks olevatele eluruumide

omanike õigustatud huve. Vastuseks puudutatud isiku määruskaebuse väidetele selgitab

ringkonnakohus lühidalt järgmist.

27. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu lahendi põhjal kaebuses viidatud materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist ega menetlusnormide rikkumist. Erinevalt puudutatud isikust on

kolleegium seisukohal, et maakohus on andnud poolte esitatud asjaoludele ja tõenditele

seadusekohase hinnangu. Maakohus on teinud tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et

avaldajate soovitud informatsiooni ei ole puudutatud isik avaldajatele seni andnud ning

puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et esineb

kooskõlas KrtS § 45 lg-ga 2 alus jätta toetuslepinguid puudutav info puudutatud isikult välja

nõudmata. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale.

28. Korteriühistul on KrtS § 45 lg-st 1 tulenevalt võimalikult lai teabe andmise kohustus.

Andmete esitamisest ja dokumentidega tutvuda võimaldamisest keeldumise õigus on

korteriühistul üksnes KrtS § 45 lg-s 2 sätestatud erandjuhtudel.

29. Korteriühistu luuakse korteriomanike kaasomandis oleva hoone ja maa ühiseks

majandamiseks, ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ja ühiste kulude kandmiseks.

Teabenõude esitamine võimaldab ühistu liikmel välja selgitada, kas ühistu tegutseb liikme

õigusi ja huve järgides ning teabe saamisel enda õigusi kaitsta. Avaldajad soovivad saada teavet

korteriühistu poolt teiste korteriomanike eest tasutud maksete kohta. Korteriühistu liikmed on

võrdsed ja kõigil korteriühistu liikmetel on muu hulgas õigus saada teavet korteriühistu

valduses oleva raha kasutamise kohta.

30. Puudutatud isik ei eita, et korteriühistu pangakontol olevat raha on kasutatud korteriühistu

liikmete isiklike kulude kandmiseks, s.o korteriühistu liikmete maksetest ühiselt kogutud raha

on antud osade liikmete kasutusse. Sõltumata sellest, millises vormis need korteriühistu ja tema

2-19-14266

liikmete vahelised raha kasutamise kokkulepped on sõlmitud, tegemist on ilmselgelt teabega

korteriühistu tegevuse kohta ja korteriühistu dokumentidega, mille kohta on korteriomanikel

õigus teavet saada.

31. Puudutatud isik heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei arvestanud

asja lahendamisel tema 12.10.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud kogu korteriühistu

pangakonto väljavõttega, millega soovitud teave on avaldajatele juba antud. Ringkonnakohus

märgib, et maakohtu 13.10.2020 toiminud kohtuistungi protokollist nähtuvalt jättis maakohus

puudutatud isiku 12.10.2020 esitatud tõendid ja selgitused TsMS § 238 lg-te 1 ja 5 alusel

arvesse võtmata, kuna need olid esitatud hilinemisega (tl 126 pöördel). Samas tuleb nõustuda

avaldajate seisukohaga, et isegi kui kõrvutada esitatud õigusabiarved ja spetsifikatsioonid

korteriühistu pangakonto väljavõttega, ei saaks avaldajad soovitud teavet ise tuvastada, kuna

teavet soovitakse selle kohta, millises osas on korteriühistu kandnud kulusid korteriomanike

eest. See tähendab, et konto väljavõttest ei ole avaldajatel võimalik selgelt eristada, millistes

summades on tasutud kohtukulusid teiste korteriomanike eest ja millistes summades ühistu eest.

Seega ei saaks ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku esitatud pangakonto väljavõte

sisaldada kogu avaldajate soovitud informatsiooni, mis annaks aluse jätta avaldus selle nõude

osas rahuldamata.

32. Avaldajate teise nõude osas ei nõustu ringkonnakohus puudutatud isikuga, et esinevad

asjaolud, mis põhjendaks KrtS § 45 lg 2 järgi korteriühistu juhatusel keelduda teabe andmisest

ja dokumentide esitamisest. Korteriühistu juhatus on keeldunud toetus- ja/või laenulepingutega

seotud teabe avaldamisest või dokumentide näitamisest, leides, et avaldajate senise käitumise

põhjal on alust arvata, et dokumentides sisalduva info näitamine toob korteriomanikele kahju.

Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus asus õigele seisukohale, et avaldajate kui

korteriühistu liikmete õigus olla kursis sellega, millisel viisil korteriühistu rahalisi vahendeid

kasutatakse, prevaleerib laenu saanud korteriomanike huvi ees nende vajadust laenu saamiseks

mitte avalikustada. Asjaolu, et korteriühistu juhatus keeldub vaidlusaluse info avalikustamisest,

võib anda pigem alust kahtluseks, et korteriühistu raha ei ole kasutatud ühistu liikmete ühiste

huvide esindamiseks ja ühiste kulude kandmiseks ning võimalik, et toetust ja/või laenu on antud

tingimustel, mis seab korteriomanikud ebavõrdsesse olukorda. Eeltoodud seisukohaga ei anna

ringkonnakohus hinnangut, kas korteriühistu tegevus on olnud seaduslik või mitte, vaid see

põhjendab täiendavalt avaldajate õigust saada teavet korteriühistu tegevuse kohta, kuna

korteriühistu tegevus mõjutab otseselt ühistu liikme õigusi ning huve.

33. Seoses väitega, et avaldajad hakkavad info saamisel survestama teisi korteriomanikke

korteriühistule raha tagastama, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd puudutatud isiku väitel on

lepingute alusel väljastatud raha tagastatud, ei peaks olema avaldajatel alust esitada ka toetuse

saanud isikute vastu nõudeid.

34. Puudutatud isiku viited sellele, et vaidlusalused toetuslepingud on sõlmitud seetõttu, et

teised korteriomanikud peavad avaldajate tegevuse tõttu kohtukulusid kandma, ei ole avaldajate

teabenõude lahendamisel asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse

kontekstis määravat tähtsust, millisel põhjusel on korteriomanikud pidanud vajalikuks enda

õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

35. Kõiki asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis hinnates nõustub ringkonnakohus, et asjaolud,

mis puudutatud isik kohtu ette on toonud, ei ole sellised, mis õigustaksid rahaliste küsimustega

seotud info korteriühistu liikmele andmata jätmist olukorras, kus info on olemas. Kui

puudutatud isik väidab, et tegemist on siiski suuliste kokkulepetega, aga sisuline info laenu

2-19-14266

tingimuste kohta on olemas, siis kohtu hinnangul on avaldajatel õigus sellisele infole.

Korteriühistu rahaga tehtud tehingute näol ei saa olla tegemist konfidentsiaalse infoga.

36. Põhjendamatu on ka puudutatud isiku etteheide maakohtu määratud menetluskulude jaotuse

kohta. Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teisele lausele, mille

kohaselt võib kohus, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, otsustada et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

37. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on seejuures kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema

astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt

Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-176-16 p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise

otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohtul oli õigus otsustada

menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest. Maakohus ei ole menetluskulude

jaotamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kohus oma seisukohta põhjendanud ja

määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks.

38. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)