1-10-2448/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1 (6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2010.a, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-2448 (09267001496, 10250100502) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi Lühimenetluse korras V.I süüdistuses KarS § 121 ja § 349 järgi ning K.J-i süüdistuses KarS § 121 järgi. Prokurör ringkonnaprokurör Anne Sillaots Süüdistatavad

Nimi:

V.I

Isikukood või sünniaeg:

xxx

Kodakondsus:

x

Haridus:

xxxx

Emakeel:

xxx

Elu- või asukoht ja aadress: xxxx

Töökoht või õppeasutus:

xxxxxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata Väärteomenetluse korras karistatud 28-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 25.01.2010

Kuriteo kvalifikatsioon:

KarS §121 ja KarS § 349

Nimi:

K.J

Isikukood või sünniaeg: xxx

Kodakondsus:

xxx

Haridus:

xxxxx

Emakeel:

xxxx

Elu- või asukoht ja aadress: xxxx

Töökoht või õppeasutus:

xKutsehariduskeskuse õpilane Karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral:

2 (6)

1. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 09.03.2009.a. KarS

§199 lg2 p 9 alusel – 6k vangistust, KarS § 121 alusel – 1a vangistust, KarS § 263 p1 alusel – 1a vangistust, KarS § 200 lg 1 alusel – 3a vangistust; KarS § 64, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 2a katseaeg: 2a

2. Pärnu Maakohtu poolt 21.01.2010 mõisteti KarS § 263 p 1, 4 alusel 6k vangistust, kuid KrMS § 238 lg 2 alusel 4k vangistust ja

KarS § 65 lg 1 alusel loeti 4k vangistust kaetuks 09.03.2009

Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud 2 a vangistusega, mille täitmine lükati edasi 2a ja 6k katseaja jooksul. Väärteomenetluse korras karistatud 43-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 28.01.2010

Kuriteo kvalifikatsioon:

KarS § 121 Kaitsjad

V.I kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa määratud korras

K.J-i kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik määratud korras Kannatanu alaealine K Pr Tsiviilkostjad K R L V RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada V.I: KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust; KarS § 349 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1, 3 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista V.I-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täimisele, kui V.I ei pane

18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on

katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev 18.05.2010.a.

2. Süüdi tunnistada K.J KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 21.01.2010.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud

3 (6) liitkaristust – s.o. 2 (kaks) aastat vangistust – 4 (nelja) kuu vangistuse võrra, mõistes K.J-ile

lõplikuks karistuseks liitkaristusena 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Mõistetud vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.

3. Menetluskulud

Välja mõista riigituludesse menetluskulud V.I-lt või tema rahaliste vahendite puudumise korral tema seaduslikult esindajalt Lea V.I: 6525 krooni sundraha seoses II astme kurite toimepanemisega; 2040 krooni tasu riigi õigusabi eest; 14 krooni kahe toimiku koopiate kulu katteks.

Välja mõista riigituludesse menetluskulud K.J-ilt või tema rahaliste vahendite puudumise korras tema seaduslikult esindajalt K Rt: 6525 krooni sundraha seoses II astme kurite toimepanemisega; 1620 krooni tasu riigi õigusabi eest; 7 krooni ühe toimiku koopia kulu katteks. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB

Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Märkida

tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja kes või kelle eest tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. 4. Tõkendid

V.I-le K.J-ile kohaldatud elukohast lahkumise keelud tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

K.J ilmuda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamiskohta, mitteilmumisel

rakendadakse kohtulahendi täitmisel kriminaalmenetluse tagamise vahendeid vastavalt KrMS-s sätestatule. 5. Tsiviilhagi ja asitõendeid ei ole.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel

on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kõik kohtumenetluse

pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobimisel jõustub kohtuotsus järmisest päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Motiveeritud kohtuotsus on kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja kantseleis 08. juuni 2010.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

4 (6) Käesolevas kriminaalasjas on kohtu alla antud alaealine süüdistatuna selles, K.J

et 12.12.2009.a. ajavahemikul kell 13.10 kuni 13.20 Pärnu linnas sõites liinibussis nr 19 suunaga Sauga aleviku peatusest Koidula peatusesse, lõi K Pi kahel korral rusikaga paremale

poole lagipea piirkonda, tekitades talle füüsilist valu. Seega tema teise inimese kehalise

väärkohtlemisega, löömisega, mis tekitas füüsilist valu pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on kohtu alla antud alaealine V.I süüdistatuna selles, et - tema 12.12.2009.a ajavahemikul kell 13.10 kuni 13.20 Pärnu linnas sõites liinibussis nr 19

suunaga Sauga aleviku peatusest Koidula peatusesse tõmbas K Pi juustest, tekitades talle füüsilist valu. Seega tema valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- tema 27.03.2010.a. kella 23:55 ajal Pärnus, Rüütli tn 40 asuvas ööklubis Mirage esitas

kontrollimisel turvatöötajale D Kele teda identifitseeriva tähtsa isikliku dokumendina

isikutunnistuse nr A1572134, milline oli välja antud A Na ik. xxxxxnimele 17.03.2009.a., eesmärgiga saada õigus pääsuks ööklubisse ajal, mil see on alaealistele keelatud. Seega tema, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus uuris ja avaldas toimiku materjale I kd: - K Pi 12.12.2009 kannatanuna antud ütlusi tlk 2-4; - C S 21.01.2010 tunnistajana antud ütlusi tlk 5-6, - A Vi 25.01.2010 kahtlustatavana antud ütlusi tlk 10-11; - S R28.01.2010 kahtlustatavana antud ütlusi tlk 29-30.

Kohus uuris ja avaldas toimiku materjale II kd: - Di K 28.03.2010 tunnistajana antud ütlusi tlk 2-3; - Asitõendi vaatlusprotokolli tlk 4-6; - A N 06.04.2010 tunnistajana antud ütlusi tlk 7-8; - A Vi 29.03.2010 kahtlustatavana antud ütlusi tlk 12-13.

Samuti kohus avaldas süüdistatavate karistusregistri väljavõtted ja alaealistest süüdistatavate kohta kriminaalhooldaja ettekanded. Süüdistatavad kohtuistungil tunnistasid end esitatud süüdistustes süüdi ja kahetsesid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I. Süüdistatavatele on esitatud süüdistused KarS § 121 järgi. Süüdistatavad tunnistasid end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi ja nõnda nähtub ka nende kahtlustatavana antud ütlustest. Lisaks on nende süü tõendatud ka kannatanu K. P ütlustega, kelle ütluste kohaselt tekitasid süüdistatavad talle

valu - K.J lõi teda kahel korral pähe ja V.I tiris kannatanut juustest. Samuti nägi tunnistaja C. Sillart, kuidas üks süüdistatavatest tõmbas kannatanut juustest ja kinnitas süüdistatavate üleolevat käitumist kannatanu suhtes.

Arvestades nimetatud tõendeid kogumis leiab kohus, et süüdistatavad täitsid tegevusega KarS § 121 järgi kõik objektiivsed tunnused, sest nad põhjustasid valu teisele inimesele, K.J löömise läbi

ja V.I muu kahalise väärkohtlemise kaudu kannatanut juustest tirides. Valu põhjustasid nad kannatanule otsese tahtlusega, sest juba loogiliselt võttes nende tegevus põhjustab inimesele valu ja

sellest saab aru iga vaimselt terve inimene. Nii õigusvastasust kui süüd välistavad asjaolud

5 (6)

süüdistatavatel puuduvad ja seetõttu, arvestades kõiki tõendeid kogumis, tunnistab kohus nad kuriteos KarS § 121 järgi süüdi.

II. V.I on end nii kohtus kui ka kohtueelsel uurimisel süüdi tunnistanud KarS § 349 järgi.

Samuti on tõendatud teise isiku dokumendi kasutamine tunnistaja S. Ke ütlustega, mille kohaselt ööklubisse sisenemisel esitas süüdistav talle A. Na isikut tõendava dokumendi, tõendamaks, et ta on juba 18 aastat vana, kuid tunnistaja leidis, et dokumendi pildil ei ole süüdistatavat. A. N antud ID

kaardi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli 27.03.2010 saanud 18. aastaseks. Lisaks nähtub A. N ütlustest, et ta andis 26.01.2010 oma ID kaardi süüdistatava kätte, sest viimase taskutel olid lukud, kuid unustas seda tagasi küsida. Seega on tõendatud, et KarS § 349 kohaselt objektiivselt V.I

kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi – pääseda alla 18.a. isikuna ööklubisse. Kuna nimetatud süüdistatava eesmärk on tuvastatud, realiseeris

ta kuriteo koosseisu kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ja eeltoodu alusel kohus, arvestades kõiki uuritud tõendeid enda siseveendumuse kohaselt kogumis, tunnistab V.I süüdi KarS § 349 järgi.

III. Kohus lähtub karituse mõistmisel KarS §-st 56. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdistatavatel esineb kergendava asjaoluna süü tunnistamine ja kahetsus.

3.1. Kriminaalhooldaja ettepaneku II kd tlk 46-48 kohaselt leitakse, et K.J-ile tuleks

kohaldada šokivangistust, see aga ei ole kooskõlas seadusega ja kohus jätab osaliselt ettekande

tähelepanuta, s.o. üksnes karistuse ettepaneku osas. Kohus leiab, et ettekande kohaselt

iseloomustavad K.J

muuhulas alkoholi kuritarvitamine ja negatiivse mõjuga suhtlusringkond. Karistusregistrist nähtuvalt on K.J karistatud kriminaalkorras kahel korral, nii KarS § 199 lg 2 p 9, § 121, § 263 p 1, 4 kui ka § 200 lg 1 järgi. K.J-ile on antud võimalus enda parandamiseks ja seeläbi vabastatud ta mõlemal korral vangistusest tingimisi. Väärteokorras on K.J karistatud aga 46-l korra. Kohus on seisukohal, et eripreventiivses mõttes on antud juba

alaealisele K.J-ile võimalused käitumiskontrollnõuete täitmise abil enda käitumise

normikuulekaks korrigeerimiseks, kuid kummatigi pani ta toime taas vägivalla kuriteo katseajal, isikuna, kes oli juba varasemalt mitmeid kordi toimepannud vägivalla kuritegusid. Kohus leiab eeltoodu alusel, et nii eri - kui üldpreventiivses mõttes on viimase abinõuna rakendatav tema suhtes üksnes reaalse vangistuse kohaldamine.

Kohus arvestades eeltoodut ja eeskätt K.J-i süü suurust, mõistab talle KarS § 121 järgi

karistuseks kuus kuud vangistust, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel nelja kuuliseks

vangistuseks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus 21.01.2010.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristust (s.o. kahte aastat vangistust) nelja kuu vangistuse võrra, mõistes K.J-ile lõplikuks karistuseks liitkaristusena 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust, mis tuleb täitmisele pöörata kohtuotsuse jõustumisel.

3.2. Kriminaalhooldaja ettekande II kd tlk 38-39 kohaselt leiab kriminaalhooldaja, et V.I-le

tuleks kohaldada KarS § 87 lg 1 p 2 järgi mõjutusvahendit. Samuti on leidnud hooldaja, et uute

kuritegude toimepanemise riskile viitab süüdistatava alkoholi kuritarvitamine. V.I on

karistatud 29-l korral väärteo korras, kuid ta on karistamata kriminaalkorras. Kohus arvestades eeltoodut ja V.I süü suurust ning seda, et ta on käesolevaga juba toime pannud kaks kuritegu,

leiab, et tema suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärke vangistuse mõistmisega, mille täitmine lükataks edasi aga üksnes tingimisi.

V.I-le tuleb karistuseks mõista KarS § 121 järgi kuus kuud vangistust ja KarS § 349 järgi neli kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista talle

6 (6)

liitkaristuseks kuus kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel lugeda tema karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täimisele, kui V.I ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht.

IV. Kohus mõistab riigituludesse menetluskulud juhindudes KrMS §-st 180, § 175 lg 1 p-dest 4, 5, 9 ja §-st 188:

- V.I-lt või tema rahaliste vahendite puudumise korral tema seaduslikult esindajalt Lea

V.I-lt 6525 krooni sundraha, 2040 krooni tasu riigi õigusabi eest ja 14 krooni kahe toimiku koopiate kulu katteks. - K.J-ilt või tema rahaliste vahendite puudumise korras tema seaduslikult esindajalt Krista K.J-ilt 6525 krooni sundraha, 1620 krooni tasu riigi õigusabi eest ja 7 krooni ühe toimiku koopia kulu katteks.

V. V.I-le K.J-ile kohaldatud elukohast lahkumise keelud tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Indrek Nummert Kohtunik