2-16-10061/126 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2021.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-10061

Tsiviilasi

Transpoint International (EST) AS hagi T. B.i, M. K.

ja A. N. vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1 198,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Transpoint International (EST) AS (registrikood

10101759, Liivalao 18, 11216 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: M. J. (e-post: xxx)

Kostja II: T. B. (isikukood xxx)

Kostja III: M. K. (isikukood xxx)

Kostjate II ja III lepinguline esindaja: I. R. (xxx)

Kostja IV: A. N. (isikukood xxx)

Kostja IV lepinguline esindaja: K. K. (e-post: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

17. detsember 2020

Transpoint International (EST) AS hagi T. B.i, M. K. ja A. N. vastu kahju hüvitamise

nõudes jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta Transpoint International (EST) AS kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2

Menetluse käik

1. Transpoint International (EST) AS esitas Harju Maakohtule hagi OÜ K, T. B., M. K. ja

A. N. vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohtu 10.05.2017 tagaseljaotsusega rahuldas kohus

hagi ja mõistis OÜ-lt K, T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt välja Transpoint International

(EST) AS-i kasuks põhivõla summas 960 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise (seisuga

30.06.2016) summas 17,99 eurot, põhivõlalt (960 eurot) viivise alates 01.07.2016 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui 960

eurot). Lisaks mõistis kohus T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt välja Transpoint

International (EST) AS-i kasuks sissenõudmiskulud summas 25,30 eurot ning OÜ-lt K välja

Transpoint International (EST) AS-i kasuks sissenõudmiskulud summas 40 eurot (millest 25,30

euro ulatuses vastutavad kõik kostjad solidaarselt). Samuti mõistis kohus välja Transpoint

International (EST) AS-i kasuks T. B.`ilt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot, M. K.`lt

kahjuhüvitise summas 34,50 eurot ja A. N.`lt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot.

2. T. B., M. K. ja A. N. esitasid kaja ja kohus taastas kostjate T. B., M. K. ja A. N. suhtes

menetluse 02.02.2018 määrusega ja 11.07.2018 määrusega. Harju Maakohtu 10.05.2017

tagaseljaotsus OÜ K suhtes on jõustunud.

Hageja nõue ja põhjendused

3. Transpoint International (EST) AS-i ja OÜ K vahel sõlmiti 31.03.2016.a veoleping,

mille kohaselt hageja kohustus vastavalt OÜ K tellimusele vedama veost Tallinnast (Eesti

Vabariigist) Tamperesse (Soome Vabariiki). Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja

korraldas eeltoodud kaubaveo. Hageja esitas rahvusvahelise transporditeenuse osutamise eest

OÜ-le K arve nr 1613029 summas 960 eurot. Seega kohustus OÜ K ülalnimetatud veoteenuse

eest tasuma hagejale 960 eurot, millise kohustuse on OÜ K aga täitmata jätnud. Hageja on OÜ-

le K veoteenust osutanud, kuid OÜ K on jätnud oma lepingulised kohustused hageja ees

täitamata ning võlgneb hagejale veotasu summas 960 eurot. Lisaks on hageja esitanud

viivisenõude seoses nimetatud kohustuse täitmisega viivitusse sattumisega.

4. T. B.i, M. K. ja A. N. näol on tegemist OÜ K juhatuse liikmetega, kes ka ülaltoodud

tehingu sõlmimise ajal (veoleping sõlmiti 31.03.2016.a) ja veotasude sissenõutavaks

muutumise ajal olid ettevõtte juhatuse liikmed. Seega lasus kostjatel II, III ja IV kohustus OÜ

K seaduslike esindajatena korraldada OÜ K kohustuste täitmist hagejale vastavalt esitatud

arvele, millise kohustuse on kostjad II, III ja IV täitmata jätnud ning on sellega hagejale kahju

tekkimise põhjustanud.

5. TsÜS § 138 lg-st 1 tuleneb juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja

tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed

peavad oma seadusest tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava

hoolega. TsÜS §-i 36 mõtte ning ÄS § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult,

kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu

pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

6. Äriühing on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, seega peamiseks

näitajaks on püsiv suutmatus maksta oma võlgu. Kuna OÜ K ei suutnud pikemat aega tasuda

võlgnevust, siis vastavalt ülaltoodud sätetele lasus kostjatel II, III ja IV kohustus esitada

viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavaldus, millise kohustuse on kostjad II, III ja IV aga

täitmata jätnud.

7. Sisuliselt on kostjate II, III ja IV juhtimisel 31.03.2016.a tellitud OÜ K poolt hagejalt

teenust rahvusvaheliseks kaubaveoks olukorras, kus OÜ K oli sisuliselt pankrotis ning

nimetatud äriühingu omakapital oli negatiivne. Seega oleks pidanud kostjad II, III ja IV

esitama pankrotiavalduse, millise kohustuse on nad aga jätnud täitmata. Seega tehti osaühingu

3

poolt tehinguid olukorras, kus objektiivselt oli selge, et osaühingu pankrotimenetlus on

vältimatu.

8. ÄS § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise

kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud

kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku §-s

136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.

Vastavalt ÄS §-le 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. OÜ K osakapital on 42 000

krooni s.o 2 684 eurot. Seega pidi nimetatud äriühingul olema netovara vähemalt summas

2 500 eurot. Kuivõrd seaduses sätestatud netovara suuruse nõue ei olnud OÜ K puhul täidetud

ning ei suudetud täita oma lepingulisi kohustusi, oleks kostjad II, III ja IV pidanud esitama

TsÜS §-i 36 mõtte ning ÄS § 180 lg 51 kohaselt pankrotiavalduse.

9. Kostjad II, III ja IV, kes on OÜ K osanikud, ei järginud ka ÄS §-s 176 sätestatud

nõudeid, mille kohaselt peab osaühingul olema netovara mitte vähem kui äriseadustiku §-s 136

nimetatud osakapitali suurus või 50 % osakapitalist st antud juhul mitte vähem kui mitte vähem

2 500 eurot. Seega tulenes kostjatele II, III ja IV pankrotiavalduse esitamise otsustamise

kohustus ka ÄS § 176 p-ist 3.

10. Krediidiinfo ettevõtte maksehäirete raporti väljavõtte kohaselt oli OÜ K juba enne

hagejaga veolepingu sõlmimist (veoleping sõlmiti 31.03.2016.a) mitmeid võlgnevusi.

Kinnistusregistri andmetel OÜ K kinnistuid ei kuulu. Seega OÜ-le K võivad kuuluda

bilansiliselt väheväärtuslikud esemed, mille reaalne väärtus on olematu.

11. Tulenevalt eeltoodust oli osakapital hagejaga lepingu sõlmimisel mittevastav ÄS §-le

136 ning juhatus pidi kokku kutsuma osanike koosoleku. Mingisuguseid meetmeid olukorra

lahendamiseks tarvitusele ei võetud. Vastavalt ÄS §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine

õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli mitte vähem kui 2 500 eurot.

Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla 2 500 euro, oli OÜ K juhatuse

liikmetel vastavalt ÄS §-le 171 lg 2 p-le 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek.

Nimetatud sätte üheks eesmärgiks on osaühingu võlausaldajate kaitse. Reaalselt OÜ K jätkas

tegevust kahjumiga võõrkapitali arvel ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel.

12. Juhatuse liikme teadlik ja tahtlik kohustuste täitmata jätmine, millega teadlikult

tekitatakse kahju võlausaldajale, ongi juhatuse liikme õigusvastane tegevus või tegevusetus,

mille eest seadus näeb ette juhatuse liikme vastutuse võlausaldaja ees solidaarselt võlgnikuga.

13. VÕS §-i 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati seadusest tulenevalt kohustuse rikkuva käitumisega ning heade kommete vastase

tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8). Tulenevalt VÕS § 1050 eeldatakse kahju

tekitaja süüd.

14. Tuginedes eeltoodule leiab hageja, et kostjad II, III ja IV on rikkunud oma seadusest

tulenevaid kohustusi, eelkõige ÄS § 180 lg 5¹, jättes esitamata pankrotiavalduse olukorras, kus

äriühing on püsivalt maksejõuetu ning TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust

sõlmides äriühingu nimel hagejaga lepinguid maksejõuetus olukorras, millede tagajärjel on

hagejale põhjustatud kahju tekkimine. Lisaks on kostjad II, III ja IV rikkunud ÄS §-s 176

sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab osaühingul olema netovara mitte vähem kui

äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või 50 % osakapitalist.

15. Hageja leiab, et kostjad II, III ja IV ei oleks tohtinud OÜ K nimel lepinguid sõlmida

teades, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu. Liiatigi, kui kostjad II, III ja IV oleks õigeaegselt

esitanud pankrotiavalduse, ei oleks hageja OÜ K lepinguid sõlminud ning hagejale ei oleks ka

kahju tekkinud. Eeltooduga on tõendatud põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.

4

16. Kostjad II, III ja IV vastutavad solidaarselt hageja ees 960 eurot kahjuhüvitisena ja

17,99 eurot viivisena, seega kokku summas 977,99 eurot.

17. Hageja lepingulise esindaja Bene Est Law Office OÜ poolt 16.05.2016.a esitatud

nõuetega on tõendatud, et hagejale on osutatud kohtueelset õigusabi. Bene Est Law Office OÜ

arvega nr 2069 ja vastava spetsifikatsiooniga on tõendatud, et hagejal tuleb tasuda nõuete

koostamise eest. Hageja on seisukohal, et kohtumenetluse eelse õigusteenuse kasutamine on

asjaolusid arvestades mõistlik ning sellest tulenevad mõistlikud kulud on käsitatavad hageja

kahjuna. Hagejale on tekkinud kohtueelsed kulud põhjustatud asjaolust, et OÜ K oli jätnud

tasumata hagejalt tellitud veoteenuse eest ning kostjad ei hüvitanud juhatuse liikmena tekitatud

kahju vabatahtlikult. Hageja asub seisukohale, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised

eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju

vahel. Seega kuulub kostjate II, III ja IV igaühe poolt kahju hüvitamisele summas 59,80 eurot

hageja kasuks.

18. Hageja palub välja mõista T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt hageja kasuks kahju

hüvitis summas 960 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 17,99 eurot, so kokku

977,99 eurot ja alates 01.07.2016. mõista T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt välja hageja

kasuks kahjult summas 960 eurot kuni kohustuse täieliku täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Hageja palub mõista T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt välja hageja

kasuks sissenõudmiskulud summas 25,30 eurot. Hageja palub mõista T. B.`ilt välja hageja

kasuks kahjuhüvitis (kohtumenetluse eelsed kulud) summas 34,50. eurot, M. K.`lt kahjuhüvitis

(kohtumenetluse eelsed kulud) summas 34,50 eurot ja A. N.`lt kahjuhüvitis (kohtumenetluse

eelsed kulud) summas 34,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt T. B.`i, M. K.

ja A. N. kanda.

Kostja II a III vastuväited

19. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata.

20. Kostjad leiavad, et nad on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. K OÜ

makseraskused ei ole tekkinud tulenevalt juhatuse liikmete tegevusest, vaid õnnetusjuhtumist,

mille käigus hävines palju K OÜ valmistoodangut ja toormaterjali. Samuti on raskendatud

tegevuse jätkamine, kuna rendileandja ei tagasta K OÜ seadmeid.

21. Kostjad II ja III leiavad, et õiguslikult ei ole põhjendatud hageja nõue kostja K OÜ

juhatuse liikmete vastu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et K OÜ juhatuse liikmed on rikkunud

oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Kui on

aset leidnud väidetav juhatuse liikmete kohustuste rikkumine, saab esitada hagi, milles nõuda

juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist OÜ-le K, mitte hageja kasuks. TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1

kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Seega ei saa hageja

TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 alusel nõuda enda kasuks kahju hüvitamist. Hageja ja kostjate

vahel õigussuhte puudumise ja kostjatelt hageja kasuks äriühingul hageja ees tekkinud

võlgnevuse tasumiseks seadusliku aluse puudumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kostja IV vastuväited

22. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagi jätta rahuldamata.

23. Hageja nõue, mille ta käesolevas menetluses kostjalt IV nõuab, on tekkinud hageja ja

OÜ K vahel sõlmitud veolepingust. Kuna hageja veolepingu alusel OÜ-le K esitatud arve nr

1613029 summas 960 eurot, tulenev nõue on OÜ K poolt täielikult täitmata, siis käesolevas

menetluses nõuab hageja ka OÜ K juhatuse liikmetelt äriühingul hageja ees tekkinud kohustuse

täitmist.

24. Nõustuda ei saa hagejaga, et kostjad kui juhatuse liikmed peavad vastutama OÜ K

kohustuste eest, sest kuna ÄS § 135 lg 2 järgi osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste

5

eest, siis ei saa eeldada ka seda, et osaühingu juhatuse liige peab isiklikult vastutama

võlausaldajate ees äriühingu kohustuste eest.

25. Käesolevas vaidluses ei ole hagejaks äriühing (OÜ K). Kohustus hageja ees on tekkinud

OÜ-l K hageja ja OÜ K vahel sõlmitud veolepingust. Asjas ei ole väidetud, et kostja IV kui

juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse nõutaval viisil täitmise korral ei oleks OÜ-l K

lepingulist kohustust hageja ees üldse tekkinud. Seega kohustus, mis tekkis OÜ-l K hageja ees,

ei tekkinud juhatuse liikmete poolt hoolsuskohustuse rikkumise või juhatuse liikmete

kohustuste täitmata jätmise tõttu.

26. ÄS § 187 lg 4 alusel kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu

võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti

väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Käesolevas

asjas ei ole hageja nõudeks OÜ K kasuks kahju hüvitamine.

27. Hageja ja kostja IV vahel õigussuhte puudumise ja kostjalt IV hageja kasuks OÜ-l K

hageja ees tekkinud võlgnevuse tasumiseks seadusliku aluse puudumise tõttu tuleb hagi jäta

rahuldamata. OÜ K juhatuse liikmeid ei ole võimalik ÄS § 187 lg 4 ja lg 5 analoogiat

kasutades kohustada vastutama hageja ees, sest äriseadustikuga, juhatuse liikmega sõlmitud

käsundus- või muu lepinguga põhjalikult ja täpsemalt reguleeritud juhatuse liikme vastutust

osaühingu ees ei saa kuidagi laiendada kolmandatele isikutele.

Kohtuotsuse põhjendused

28. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg

1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus alljärgmistes asjaoludes:

•

Hageja ja OÜ K vahel sõlmiti 31.03.2016 veoleping, mille kohaselt hageja kohustus

vastavalt OÜ K tellimusele vedama veost Tallinnast (Eesti Vabariigist) Tamperesse (Soome

Vabariiki). Hageja täitis oma kohustused ning esitas OÜ-le K arve selle eest summas 960 eurot,

mille tasumise tähtaeg oli 01.04.2016. OÜ K arvet summas 960 eurot ei tasunud;

•

Hageja esitas hagi OÜ K vastu ja Harju Maakohtu 10.05.2017 tagaseljaotsusega

mõisteti OÜ-lt K hageja kasuks välja põhivõlg summas 960 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis (seisuga 30.06.2019) summas 17,99 eurot ja alates 01.07.2016 viivised põhivõlalt 960

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte

rohkem kui 960 eurot);

•

12.05.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 10.05.2017 tehtud tagaseljaotsuse OÜ K osas

sundtäitmisele tagaseljaotsusega väljamõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks (III kd tl 203-

205), kuid täiemenetluse käigus hagejale ühegi laekumist ei toimunud;

•

OÜ K on 07.01.2020 äriregistrist kustutatud seoses majandusaasta aruande esitamata

jätmisega ja kohtutäitur lõpeta täitemenetlused sellega seoses 29.01.2020 (III kd tl 205-206);

•

Kostja II, III ja IV oli OÜ K juhatuse liikmeks ajavahemikus 04.11.2009 kuni

07.01.2020.

29. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus

nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud

dokumentaalsete tõenditega.

6

30. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt II, III ja IV kui OÜ K endistelt juhatuse

liikmelt kahju hüvitis summas 960 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lisaks

palub hageja välja mõista kostjatelt I, II ja III solidaarselt hageja kasuks sissenõudmiskulud

summas 25,30 eurot. Samuti palub hageja välja mõista igalt kostjalt eraldi kahjuhüvitis

(kohtumenetluse eelsed kulud) summas 34,50 eurot. Hageja nõude kohaselt jättis OÜ K poolte

vahel sõlmitud veolepingu alusel tasu maksmata. Hageja loeb oma kahjuks veolepingust

tuleneva tasu mittesaamise summas 960 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Samuti loeb hageja oma kahjuks kohtueelsed võla sissenõudmiskulud.

31. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus esitada deliktiline nõue kostjate

kui endiste OÜ K juhatuse liikmete vastu, nõudes viimastelt selle kahju hüvitamist, mida

hageja sai väidetavalt OÜ-lt K veolepingust tuleneva tasu mitte saamise tõttu.

32. Hageja väitel kostjate II, III ja IV juhtimisel on 31.03.2016 tellitud OÜ K poolt hagejalt

teenust rahvusvaheliseks kaubaveoks olukorras, kus OÜ K oli sisuliselt pankrotis ning

äriühingu omakapital oli negatiivne. Hageja heidab kostjatele ette, et kostjad II, III ja IV oleks

pidanud esitama pankrotiavalduse, mille kohustuse on kostjad jätnud täitmata. Hageja väitel

tehti OÜ K poolt tehing olukorras, kus objektiivselt oli selge, et OÜ K pankrotimenetlus on

vältimatu. Hageja leiab, et kostjad on põhjustanud hagejale kahju, kuna ei ole OÜ K

maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel esitanud

kohtule OÜ K pankrotiavaldust. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja 8 ja

ÄS § 180 lg 51.

33. Kostjad väidavad, et nad on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. OÜ

K ei olnud enne hagejaga lepingu sõlmimist maksejõuetu. OÜ K makseraskused ei ole tekkinud

tulenevalt juhatuse liikmete tegevusest, vaid seoses 30.05.2016 OÜ K poolt renditaval pinnal

toimunud tulekahjuga, mille käigus hävines palju OÜ K valmistoodangut ja toormaterjali.

34. Kostjad saavad hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043 jj

alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused:

•

Kostjad on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045-1049-de mõttes;

•

Kostjad on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050);

•

Hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1);

•

Kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129-132 või kahju hüvitamise võimalus

tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust

rikkuva käitumise puhul (VÕS § 1045 lg 1 p 7) välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt;

•

Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §

127 lg 4).

35. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab

hageja tõendama kostjate teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja

kahju vahel. Kostjad vabanevad vastutusest, kui nad tõendavad mõne VÕS § 1045 lg-s 2

nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise.

36. VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 on sätestatud, et kahju on õigusvastane siis, kui see tekitati

seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Riigikohus on lahendi nr 2-14-50307 p-s 16.2

andnud selgituse, mille kohaselt äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees

vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas

ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka Riigikohtu 31. märtsi 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30). Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev

kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus

(Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Sel juhul põhineb

juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Seega

7

on ÄS § 180 lg 5¹ normiks, mis kaitseb võlausaldajat seadusest tuleneva pankrotiavalduse

esitamise kohustuse rikkumise eest.

37. Riigikohus on 25.02.2013 kohtuotsuses 4-2-1-188-12 p-s 12 leidnud, et ÄS § 180 lg 51

kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse

õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi

võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse

õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi

majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. ÄS § 180 lg-st 51

tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tulev tuvastada,

millal muutu äriühingu püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmetel kohus esitada

pankrotiavaldus.

38. Seega analüüsib kohus esmalt kas on tõendatud, et kostjad on rikkunud ÄS § 180 lg 5¹

järgi kohustust esitada pankrotiavaldus; kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis

ja kas kostjad on seda kohustust rikkunud. Seejärel annab kohus hinnangu küsimusele, kas on

tõendatud hagejal selle rikkumise tagajärjel kahju tekkimine (st nii hüvitamisele kuuluva kahju

tekkimise fakt kui ka põhjuslik seos kostjate käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel).

39. Vaidlust puudub selles, et kostjad II, III ja IV ei ole esitanud pankrotiavaldus OÜ K

pankroti välja kuulutamiseks. Vaidlust puudub ka selle üle, et ükski võlausaldaja ei ole

esitanud kohtule avaldust OÜ K pankroti välja kuulutamiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud,

et OÜ K on äriregistrist kustutatud 07.01.2020 seoses majandusaasta aruande esitamata

jätmisega. Kuna keegi ei ole esitanud kohtule avaldust OÜ K pankroti välja kuulutamiseks, siis

ei ole kohtu poolt üldse käsitletud küsimust, kas OÜ K oli maksejõuetu või mitte. Samas

kostjad ei eita OÜ K makseraskuseid hagi esitamise ajal. Kostjad väidavad, et 31.03.2016

hagejalt veoteenuse tellimise ajal oli OÜ K maksejõuline ning makseraskused tekkisid seoses

30.05.2016 OÜ K poolt renditaval pinnal toimunud tulekahjuga, mille käigus hävines palju OÜ

K valmistoodangut ja toormaterjali. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjad ega võlausaldajad ei ole

kunagi kohtule esitanud avaldust OÜ K pankroti välja kuulutamiseks ei tähenda iseenesest

seda, et OÜ K ei saanud olla hagejalt veoteenuse tellimise ajal püsivalt maksejõuetu.

40. Kohus on hagejale selgitanud, et hageja peab tõendama, et OÜ K oli püsivalt

maksejõuetu, juhul kui OÜ K oli püsivalt maksejõuetu, siis peab hageja tõendama, millal OÜ K

muutus püsivalt maksejõuetuks ja millal oli kostjatel kohustus esitada pankrotiavaldus.

41. Riigikohtu 28.10.2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11 punktides 17-19, 21

avaldatud seisukoha kohaselt selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel

muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele

seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Võlgniku objektiivne püsiv

maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised,

mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt

maksejõuetuks. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli kättesaadav

maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal (nn ex ante hindamine). Näiteks ei saa võlgniku

maksevõimet tagantjärgi hinnates võtta arvesse selliseid tehnoloogia arengus või tooraine

hinnas toimunud olulisi muudatusi, mis mõjutasid võlgniku äriplaani realiseerumist, kuid mis

hinnataval ajahetkel ei olnud mõistlikult ettenähtavad. Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat

maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - sh netovara

seisundi või kahjumi suuruse - alusel. See, kui äriühingu netovara - s.o bilansi aktiva üldsumma

miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) - on negatiivne, s.t

äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle

äriühingu maksejõulisuses. Samuti on netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku

maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara

on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Näiteks on võimalik, et

netovara negatiivsus on tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissenõutavaks muutumise

8

ajaks võib võlgniku finantsolukord olla tänu kasumlikule tegevusele sedavõrd paranenud, et

võlgnik on võimeline kõik kohustused täitma. Samuti võib ette tulla muid juhtumeid, kus

äriühingu netovara on küll negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa rääkida võlgniku püsivast

maksejõuetusest. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat

maksejõuetust eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad

objektiivsele

kõrvaltvaatajale

alust

pidada

võlgniku

finantsseisundit

normaliseeriva

tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav,

et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime

taastamiseks piisav. Teisalt ei ole välistatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata

sellele, et raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduses sätestatud nõuetele.

Taolise olukorraga võib tegemist olla eeskätt juhul, kui raamatupidamine ei kajasta võlgniku

vara tegelikku väärtust adekvaatselt. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks

muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku

olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või

näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku

äriplaani perspektiivikust.

42. Hageja on OÜ K maksejõuetuse tõendamiseks, esitanud OÜ K bilansid seisuga

31.12.214 ja 31.12.2015 (III kd tl 199-203). Nimetatud bilansside kohaselt on OÜ K netovara

olnud aastate lõikes positiivne. Hageja väidab, et kui analüüsida OÜ K kohustusi ja varasid,

mille arvelt neid kohustusi katta ning bilansi kirjete kvaliteeti, siis on esmamulje eksitav, kuna

oluliseks riskiks ettevõtte jätkusuutlikkusele saab pidada bilansikirjete Raha kassas ja Nõuded

aruandva isiku vastu ebamõistlikku suurust ja seda pikemas perioodis. Hageja rõhutab, et

kõnealuste bilansside kohaselt oli seisuga 31.12.2014 Rahas kassas 36 237,20 eurot ja seisuga

31.12.2015 summas 121 513,17 eurot. Kõnealuste bilansside kohaselt oli seisuga 31.12.2014 ja

31.12.2015 Nõuded aruandva isiku vastu summas 150 000 eurot. Hageja on eeltoodule

tuginedes teinud ise arvutused, mille kohaselt ületasid OÜ K kohustused varasid 31.12.2014

seisuga 131 249,79 eurot ja 31.12.2015 seisuga 73 298,83 eurot. Hageja väitel on üldteada

praktika, mille kohaselt Raha kassas ja Nõuded aruandva isiku vastu suurte jääkide põhjuseks

on ettevõtte omanike/omaniku otsus kasutada ettevõtte vara isiklike kohustuste katmiseks ning

eesmärgil, et seda hiljem ettevõttesse ei tagastata. Kostjad väidavad, et hageja poolt OÜ K

2014 ja 2015 bilansside põhjal tehtud arvestused ei tõenda OÜ K püsivat maksejõuetust

31.12.2014 seisuga. K 2014 ja 2015 bilanssidest nähtuvalt on mõlemal aastal äriühing saanud

majandustegevuses kasumit:2014 aastal kasum 26 404,69 eurot ja 2015 aastal kasum 111

567,64 eurot.

43. PanS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama

paragrahvi lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

44. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et OÜ K bilansis

kajastatud Raha kassas: 31.12.2014 seisuga summas 36 237,20 eurot ja 31.12.2105 seisuga

summas 121 513,17 eurot, tegelikult seda raha OÜ K kassas ei olnud ja tegemist on ebaõige

bilansi kandega. Kuigi kostjad on väitnud, et majandustegevuses on tavapärane kassa kaudu

arveldamine, pangast toodi raha kassasse, et teha töötasu väljamakseid ja arveldada hankijatega

ja ostjatega, ei ole kostjad OÜ K juhatuse liikmetena esitanud kohtule ühtegi tõendit kassas

raha olemasolu kohta.

45. Asjaolu, et OÜ-l K kassas raha tegelikult ei olnud ja tegemist on äriühingu bilansis

oleva näiliku varaga kinnitab ka asjaolu, et 22.02.2019 menetlusdokumendi lisadena 2 ja 3 on

kostjad esitanud kohtule OÜ K bilansi leheküljed 1 ja 2, millises bilansis ei ole aga Raha

kassas kirjet eraldi välja toodud (II kd tl 85-86). Seega oli kostjate poolt esitatud nimetatud

9

tõend kohtu hinnangul eksitav, sest see ei võimaldanud tuvastada, millises ulatuses

moodustasid rahalise vahendid OÜ K kassas ja millises ulatuses pangakontodel.

46. Kohus nõustub hagejaga, et OÜ K bilansis kajastatud nõue aruandva isiku A. N. vastu

on samuti näilik ning OÜ K juhatuse liige A. N. ei kavatsenudki oma kohustusi OÜ K ees täita

ja OÜ K ei kavatsenud juhatuse liikmelt A. N.lt selle kohustuse täitmist nõuda. Kohtule ei ole

esitatud selgitusi ega tõendeid, mis nõudega on tegemist. 21.10.2020 vastuses kohtule on

kostjad selgitanud, et tegemist on äriplaaniga seotud investeeringuga, mis oli seotud äriühingu

põhitegevuse, so kummimattide arendamisega ja laienemisega välisriiki, see tegevus tagas ka

äriühingule kasumi kasvu 2015 majandusaastal. Kohus leiab, et tegemist on arusaamatu ja

paljasõnalise väitega. Bilansist nähtuvalt on A. N.l võlgnevus summas 150 000 eurot OÜ K

ees, nimetatud võlgnevus olnud juba vähemalt 2 majandusaastat. Kuidas käsitleda A. Neemel

võlgnevust OÜ K ees investeeringuna OÜ K jaoks jääb kohtule selgusetuks. OÜ K on

nimetatud võlgnevust kajastanud oma bilansis mitu aastat järjest ja asja materjalidest ei nähtu,

et OÜ K oleks midagi ette võtnud A. N.lt võlgnevuse sissenõudmiseks. Seetõttu kohus nõustub

hagejaga, et tegemist on ebamõistlikult suure ja pikaajalise nõude kajastamisega OÜ K bilansis

aktiva poolel, mistõttu on tegemist näiliku varga, mida OÜ-l K tegelikult ei ole.

47. Seega kohtu hinnangul OÜ K 2014 ja 2015 raamatupidamine (bilansid) ei kajasta OÜ K

tegelikku majanduslikku seisu ja bilansist tuleb kirjest Käibevara kokku maha arvutada Raha

kassas ja Nõuded aruandva isiku vastu, mille tulemusena ilmneb riski stsenaariumiga

korrigeeritud varade ja kohustuste võrdluses nagu hageja on välja arvestanud: OÜ K

kohustused ületasid varasid 31.12.2014 seisuga 21 347,55 eurot. (III kd tl 195 pöördel.).

48. Hageja on kohtule esitanud OÜ K riskiga korrigeeritud varade ja kohustuste võrdluse

31.12.2014 seisuga, mille kohaselt OÜ K kohustusi oli 21 347,55 eurot rohkem kui varasid.

Sellele tuginedes on hageja seisukohal, et OÜ K oli püsivalt maksejõutu juba 31.12.2014.

Samas hageja ei ole kohtule esitanud OÜ K riskiga korrigeeritud varade ja kohustuste võrdlust

31.12.2015 seisuga. Kuna hageja on osutanud OÜ-le K teenust märtsis 2016, siis on oluline,

milline oli OÜ K majanduslik seis enne märtsi 2016. Kuna hageja ei ole seda kohtule esitanud,

siis tuginedes OÜ K 2015 bilansile kohus kontrollis ise OÜ K varalist seisuga 31.12.2015

seisuga, mis nähtub alljärgnevast tabelist.

Riskiga korrigeeritud varade ja kohustuste võrdlus:

2015

KÄIBEVARA

328 550,44

sh Nõue aruandva isiku vastu

-150 000,00

raha kassas

-121 513,17

Riski stsenaariumiga

korrigeeritud

Käibevara

57 037,27

Põhivara soetusmaksumuses

161 161,68

Põhivara kulum

-83 635,03

Põhivara kokku

78 242,95

VARAD kokku (riski

stsenaariumiga

korrigeeritud)

135 280,22

LÜHIAJALISED

KOHUSTUSED

130 336,10

Pikaajalised kohustused kokku 0,00

10

KOHUSTUSED KOKKU

130 336,10

VARAD (korrigeeritud riski

stsenaariumiga) –

Kohustused

4 944,12

Ülaltoodud tabelist nähtub, et OÜ-l K vara ületas tema kohustusi 31.12.2015 seisuga 4 944,12

eurot. Seega ei olnud OÜ K raamatupidamisandmete kohaselt 31.12.2015 seisuga püsivalt

maksejõuetu.

49. Asjaolu, et OÜ K ei olnud 31.12.2015 seisuga püsivalt maksejõuetu kinnitab ka asjaolu,

et OÜ K jätkas 2016 aastal aktiivselt äritegevust. Kohtule esitatud OÜ K 01.01.2016-

01.04.2016 käibemaksu deklaratsioonidest nähtuvalt jaanuaris 2016 tegi OÜ K 20% määra

maksustatavaid tehinguid summas 5 863,69 eurot ja 0% määraga maksustatavaid tehinguid

summas 10 050 eurot, veebruaris 2016 tegi OÜ K 20% määra maksustatavaid tehinguid

summas 5 371,95 eurot ja 0% määraga maksustatavaid tehinguid summas 24 100 eurot, märtsis

2016 tegi OÜ K 20% määra maksustatavaid tehinguid summas 5 810,38 eurot ja 0% määraga

maksustatavaid tehinguid summas 11 000 eurot, aprillis tegi OÜ K 20% määra maksustatavaid

tehinguid summas 2 579,51eurot ja 0% määraga maksustatavaid tehinguid summas 8 700 eurot

(II kd tl 88-89 pöördel). Kohtule esitatud OÜ K 27.12.2015-20.05.2016 pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on OÜ-le K laekunud rahasummad erinevatelt äriühingutelt neile esitatud

arvete alusel (IR Grupp OÜ, A.e Klaasi AS, Ehtus5eco OÜ, Tallinna Linnakantselei jne )(II kd

tl 90-94).

50. Kohus nõustub kostjatega, et OÜ K püsivat maksejõuetust ei tõenda ka Maksu- ja

Tolliameti otsused. Asjaolu, et äriühingul on mingi kuupäeva seisuga maksuvõlgnevused ei

tähenda, et äriühing on püsivalt maksejõuetu (II kd tl 210-223). Maksu-ja Tolliameti poolt

kohtule edastatud andmetest nähtuvalt olid OÜ K võlgnevused muutuvas suuruses, st

maksukohustused muutusid kohustuste tasumisega ja aruannete esitamisega. Kuna Maksu-ja

Tolliamet on rahuldanud OÜ K. taotluseid maksude tasumise ajatamiseks, siis on OÜ K ka

makse osaliselt vastavalt maksegraafikule tasunud, vastasel juhul ei oleks Maksu-ja Tolliameti

andnud OÜ-le K nõusolekut maksude tasumiseks maksegraafiku sõlmimiseks.

51. Kostjad on välja toonud, et hagejal oli pikaajaline lepinguline suhe OÜ-ga K ja OÜ K

pearaamatu kohaselt perioodil 01.07.2015-29.02.2016 on hageja osutanud OÜ-le K.

transporditeenust kokku summas 4 223,52 eurot ja kõik eelnimetatud arved on teenuse eest ka

OÜ K poolt hagejal tasutud. Seega on kohus seisukohal, et OÜ-l K oli aktiivne äritegevus nii

2015. aastal kui ka 2016.aastal ja OÜ K on hageja ees kõik oma varasemad kohustused täitnud.

OÜ-l K võis esineda probleeme mõningate arvete tasumisega ja seega esineda ajutisi

makseraskuseid, kuid ei ole leidnud tõendamist, et OÜ K oleks olnud 31.12.2015 seisuga

püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et OÜ K püsivat makseõuetust ei tõenda ka hageja poolt

välja toodud maksehäireraportis välja toodud võlausaldajate nõuded (I kd tl 26-27). Hageja ei

ole selgitanud, kuidas on ta saanud maksehäireregistris märgitud nõuete liitmisel kokku OÜ K

maksimaalse võlgnevuse summas 44 800 eurot. Kohus on teinud hageja taotlusel päringud

erinevatele võlausaldajatele, kellest osad on kinnitud, et osa nõudeid on tasutud ja osade nõuete

kohta puuduvad andmed (III kd tl 66-86).

52. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et OÜ K oli

hagejaga 31.03.2016 veolepingu sõlmimise ajal püsivalt maksejõuetu ja kostjad II, III ja IV

oleksid pidanud esitama OÜ K juhatuse liikmetena OÜ K pankrotiavalduse ÄS § 180 lg 51

alusel.

53. Hageja on esitanud kostjate II, III ja IV vastu nõude kahju hüvitamiseks ka VÕS § 1045

lg 8 alusel. Hageja leiab, et kostjad on käitund tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja

11

leiab, et kostjate poolt heade kommete vastane käitumine seisneb selles, et kostjad on jätnud

hageja poolt OÜ-le K esitatud arve tasumata.

54. Riigikohtu 23.03.2005 otsuse nr 3-2-1-29-05 p-s 14 on Riigikohus juhtinud tähelepanu

põhimõttelisele võimalusele kahju hüvitamise nõuete esitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel,

rõhutades ühtlasi, et see eeldab juhtorgani liikme poolset hea usu põhimõtte rikkumist

võlausaldaja suhtes. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine eeldab kohtu hinnangut, kas kahju

tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud

kannatanu kahjustamisele.

55. Kohus leiab, et jättes OÜ K esindajatena hageja poolt OÜ-le K esitatud arve tasumata,

ei ole kostjad pannud toime toiminguid, mille eesmärk oleks kahju tekitada OÜ K

võlausaldajale so hagejale. Kostjad on selgitanud, et OÜ K majandusraskused tekkisid seoses

30.05.2016 OÜ K poolt renditaval pinnal toimunud tulekahjuga, mille käigus hävines palju OÜ

K valmistoodangut ja toormaterjali. Seega asjaolu, et OÜ-l K jäi tasumata hageja poolt esitatud

arve on seotud pigem aset leidnud tulekahjuga, mis tõi endaga kaasa OÜ K äritegevuse

seiskamise.

56. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamata on kostjate II, III ja IV kui juhatuse

liikmete otsevastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

on kohus 19.11.2018 toimunud eelistungil täitnud selgituskohustust ning andnud hagejale

tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, hageja ei ole kohtule asjakohaseid tõendeid esitanud.

57. Kuna kohus ei ole tuvastanud kostjate poolt juhatuse liikmete kohustuse rikkumis

pankrotiavalduse esitamata jätmisega ega ka heade kommete vastas käitumist, ei analüüsi

kohus hagejale tekkinud kahju ega põhjusliku seose olemasolu hagejal tekkinud kahju

olemasolu rikkumise ja kahju vahel, samuti kostjate süü küsimus.

58. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud põhjendustel tuleb hageja nõue kostjate II, III ja

IV vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

59. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

60. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta

hageja kanda.

61. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik